Kui Tallinna valitses IRL, osa 2: Jüri Mõis linnapeaks saamine
Hoiatus ja meenutus kõigile Tallinna valijatele. Isamaaliidu ehk IRL-i linnavalitsus oli Tallinnas võimul 1999. aasta valimiste järel. Meenutame selle ajastu “kangelasi” ja mida nad tegid Eesti suurimas linnas.
2. osa
NUTUNE SEIS TALLINNAVALITSEMISEGA
Niisuguse pealkirja all analüüsib Tiit Made POSTIMEHES 21.
oktoobril valimisjärgset olukorda Tallinnas.
“Uus jõudude vahekord Tallinna volikogus on kolmikliidule nutune.
Võiks isegi väita, et lootusetu. Lootusetu igal juhul nende mainele,
kui nad koos Jevgeni Koganiga koalitsiooni moodustavad. Saab see
teoks, muutub olukord ka Toompeal. Sealt on vaid sammuke Refor-
mierakonna ja Isamaaliidu programmiliste seisukohtade korri-
geerimiseni. Juba on kuulda, et polevatki midagi hirmsat, kui siin-seal
Tallinnas vene keel asjaajamise keeleks kõlbab.
Härra peaminister teatas Venemaa kontrolli all olevale OSCE Tallin-
nat külastanud esindajale, et muulaste integreerimine võtab sisse uue
hoo. luterlikult tublilt ja sõnakalt eestlastega võidelnud Kogan olla
nüüd hoopis teine mees. Igal juhul on meie poliitilised ringkonnad
astumas kvalitatiivselt uude etappi, mida tuleb lugeda vene poliiti-
kute kõige suuremaks võiduks.
Mõõdukad põrusid rängalt
Mõõdukad vedasid muidugi oma partnereid rängalt alt. Bravuurselt
ja jahmatama panevalt alustatud valimiskampaania pööras lõpuks
nende endi vastu. Konkurendid, eriti Keskerakond, oskasid Mõõdu-
kate presidendikampaaniat oina huvides ara käsutada. “Eestil on
kombeks üks president korraga,” muheles osav Savisaar ja tõmbas
Mõõdukatele vett peale.
Tarandit me väga suure tõenäosusega presidendiks ei saa. Ei saa ka
Seini Tallinna linnapeaks, mis iseenesest ei olegi nii halb. Mõõdukad
vormistati 17. oktoobril valitsuskoalitsiooni perifeeriaks. Neli pluss
üks mandaati Eesti poliitilistes keskustes Tallinnas ja Tartus on lahja
panus, et oma programmilisi tõekspidamisi realiseerida. Ratas veereb
allamäge ja Rahvaerakonnaga ühinemisvaludes vaevlevatel Mõõdu-
katel on seda väga raske peatada.”
/—/
Erilist tähelepanu väärib loo lõpuosa:
“Olukord on Tallinnas nutune, kuid mitte lootusetu. On kaks vana
sõpra ja võitluskaaslast, ehkki üks ühe ja teine teistsuguse kollektiivi
eesotsas. Omal ajal tegid nad koos ettepaneku, kuidas Eesti NSV täie-
likule isemajandamisele üle viia. Nende sõprade nimed tähestikulises
järjekorras on Siim Kallas ja Edgar Savisaar.
Mõlemal on nüüd loodud oma tubli parteiline kollektiiv. Tartus on
need kollektiivid juba teinud koostööd. Ehk teevad veelgi, kui polit-
seireformi ara ei muudeta. Ka Tallinna uues volikogus oleks neil
üheskoos peaaegu sobiv häälte arv olemas. Poleks vaja jageleda Koga-
niga, peljata isamaalaste ootamatuid poliitüis-majanduslikke haake,
ning muretseda, kas Tarand ikka peab saama presidendiks.
Savisaar ja Kallas valitseksid Tallinna suurepäraselt. Ühel on linna-
majanduse korraldamise kogemused ja teisel haaret ning ideid. Ah et
kolmikliidul on mingisugune kirjalik kokkulepe, et koos valitseda.
See on hea, aga kas veri ninast välja, tasub vaeva näha. Hoiate
ninasarviku veel kõhn aastat opositsioonis ja siis pole oravatel talveks
enam ei käbisid ega tammetõrusid.”
Niisiis tegi Made ennustuse, mis veidi enam kui kaks aastat hiljem
saigi teoks…
MART LAAR SEKKUB
Mart Laar teatavasti nõudis juba enne valimisi karunaha jagamist – nii
Tallinnas kui Tartus valitsegu kolmikliit! Kuna pealinnas kujunenud
patiseis ei lubanud mingit selgust, tormas peaminister kõigepealt
Tartusse, et Andrus Ansip ei jätkaks koosvalitsemist neetud keskera-
kondlaste ja koonukatega, vaid isamaaliitlaste ja mõõdukatega (vii-
mastest, tõsi küll, üheainsaga).
20. oktoobri POSTIMEES trükib esiküljel Laari uljas poosis foto ning
Aita Ottase artikli
Mart Laar nõudis Andrus Ansipilt Tartus järeleandmisi
“Esmaspäeva hilisõhtul Tartusse võimukoalitsiooni moodustama
tulnud isamaaliitlane Mart Laar ründas Reformierakonna Tartu
piirkonna juhtfiguure Andrus Ansipit, Hannes Astokit ja Margus Han-
sonit, sundides neid Isamaaliiduga ülikoolilinnas võimu jagama.
Laar nimetas Tartu senist koalitsiooni, kuhu kuulusid Reformiera-
kond, Keskerakond ning koonderakondlik valimisliit Tartu 2000,
“väärastunuks” ning pidas hädatarvilikuks Toompeal valitseva kol-
mikliidu analoogi kehtestamist ka Tartus.
Mart Laar lubas raskeid aegu
Nagu väitis Postimehele üks anonüümsust palunud kolmikliidu esin-
daja, alustas Tartu raekojas linnapea kabinetis tugitooli vajunud pea-
minister Laar pärast Ansipi ettepanekut “tuure maha võtta” Tartu
senise linnapea ähvardamist stiilis “küll teil ikka läheb raskeks siin
linnas valitseda, kui te meiega koostööd tegema ei hakka”.
Laari ja Ansipi kohtumise teravust kinnitasid ka Isamaaliidu Tartu
piirkonna liidrid.”
Järgmise päeva, 21. oktoobri POSTIMEES käsitleb intsidenti juht-
kirjas:
Kord majja!
“Ülepolitiseeritud valimiste tulemused pealinnas Tallinnas, aga ka
mitme poliitiku libekeelsed seletused-järeldused on tekitanud häm-
mingut või suisa rahulolematust. Tallinna patiseis ja endise interliidri
Jevgeni Kogani pikantne kerkimine võimuvõtmeks (kõver)peegeldab
pooleaastast ummikut Riigikogus.
Samas näis esmapilgul, et mujal andsid valimised selgemaid või
vähemalt kohtadel mõistetavamaid lahendusi. Tartus võitsid näiteks
taas reformistid. Aga kuna ülikoolilinna poliitiliste jõudude asetus ei
kopeerinud siiani Toompea praegusi malle ning et neid ei kiirustatud
ka nüüd omaks võtma, tõttas närviliseks muutunud peaminister Mart
Laar isiklikult korda majja lööma. Seda ennekõike kui isamaaliitlane.
Tema dialoog Tartu linnapea Andrus Ansipiga muutus häälekaks
tüliks, mille käigus Laar nimetas Reformierakonna senist koalitsiooni
Keskerakonna ja koonderakondlastega väärastunuks ning nõudis
reformistidelt koostööd ainult tema erakonnaga (kolmikliidu Mõõdu-
kad kukkusid Tartus sisuliselt läbi).
Ilmselt oli enesevalitsuse kaotanud Laaril Tartus probleeme rollitaju-
ga. Pole kerge olla ühtaegu peaminister ja omaloodud erakonna üks
liidreid. Ilmselt tundis ta ennast puhuti ainult pahase parteilasena,
sest peaminister ei saa endale kuidagi lubada nii räigeid ähvardusi
tervele linnale puhul, kui see ei hakka tegema koostööd tema
erakonnaga.”
/—/
VENE RULETT
Sellise järelduse tegid mitmed poliitikavaatlejad, sest kolmikliidu
“päästekuul” Tallinnas on venelaste häältes. Ei tea, kui palju avaldas
mõju peaministri häälekas korraloomine Tartus, kuid sündmused
kipuvad sinna, et kindlale võitjale Keskerakonnale tehakse taas kam-
bakas, ja seda venelaste abiga. Kolm päeva enne volikogu esimest is-
tungit nendib POSTIMEES (Argo Ideon, Toomas Sildam; 22. oktoober
1999.a.):
Võimu Tallinnas võtavad kolmikliit ja Ivanov valimislii-
dust Rahva Usaldus
“Jevgeni Kogani avaldus, et ta annab vabatahtlikult oma 936 valija-
häälega võidetud tooli volikogus sõjalaevastiku eruohvitserile Igor
Pissarevile, näitas kolmikliidule lõplikult rohelist tuld tõsta võimu-
leivad ühte kappi Sergei Ivanovi juhitud Rahva Usalduse valimis-
nimekirjaga. Seni takistas Kogani impeeriumimeelne minevik Tallin-
na volikogus 28 kohta saanud paremjõudude ja nelja linnavolinikuga
Ivanovi nimekirja lõplikku lähenemist.
“Kogan mõtles laiemalt kui ainult iseendale,” kommenteeris Ivanov.
“Ta mõistis, et poliitika on meeskonnamäng.”
Esimese leppe sünd
Täna kell 11 kirjutavad Reformierakonna, Isamaaliidu ja Mõõdukate
poliitikud ning Ivanov alla linnamajandusliku, mitte poliitilise sisuga
heade kavatsuste protokolli, mis on esimene samm ühise võimuliidu
koalitsioonileppe suunas.
Nelja peale kokku on neil siis 32 kohta Tallinna 64-lükmelises voli-
kogus. Enamuse saavutamiseks peavad kolmikliit ja Ivanov enda
poole tõmbama vähemalt paar-kolm inimest venelaste teisest nime-
kirjast Rahva Valik. Need võivad olla näiteks poliitilised uustulnukad
Leonid Tsingisser ja Vladimir Afanasjev.
Sel juhul käivitub skeem, et linnapeaks saab isamaaliitlane Jüri Mõis
ja volikogu esimeheks ilmselt Rein Voog Reformierakonnast. Ivanov
ise tahab jätkata Riigikogus ja piirdub ehk volikogu aseesimehe köha-
ga, keegi tema inimestest tõuseb abilinnapea kabinetti ja veel paarile
antakse linnaosavanemate köhad.”
Siinkohal on sobiv esitada kirjutis ajakirjast LUUP:
HAUGI MÄLUGA MEHED
“Kunagi uskusin naiivselt, et võitleme eesti natsionalistidega,” tun-
nistab käesolevas Luubis Jevgeni Kogan – mees, kelle nimi on hirmu-
äratava raudnaelana taotud sügavale iga eestlase pähe.
Täna ei näe hiljutine kõll probleemi, kui tema valimisliit on pannud
Laariga leivad ühte kappi.
Ka Laar ei näe Koganis enam kolli ja soovitab mister Interrinnet mitte
üle mütologiseerida. Jevgeni Vladimirovits on muutunud. Kuus aas-
tat tagasi tunnistas seesama Jevgeni Vladimirovits intervjuus ajalehele
Den za dnjom (13.05.1993), et tema peamine eesmärk on võitlus
Mart Laari “absoluutselt profasistliku” valitsusega.
Luubis jätkab Kogan siiralt, et pole karvavõrdki oma vaateid muut-
nud ja apartheid valitseb Eestis samamoodi nagu Laari eelmise
valitsuse ajal. Veelgi enam, tema eesmärk pole torude lappimine, vaid
senini kehtiva apartheidi kaotamine.
Võib-olla ei peagi poliitiku mälu pikk olema? Ehk peabki poliitikul
olema haugi mälu? Poliitik peab kohanema. Pikali või püsti, kiiresti
või aeglaselt, kaks sammu edasi ja üks tagasi või hoopis kaks sammu
tagasi ja üks edasi, kuidas parasjagu just vaja.
Kalamehed teavad, et haug mäletab meeldivat (näiteks millisest jõe-
käärust sai kunagi priske lõuatäie). Ahingutorge ununeb aga ellu
jäädes juba hetke pärast.
Kui Laar püüab oma ajalooõpikus koolilapsi veenda, et vabaduse tõid
tema ise ja ERSP ja Muinsuskaitse Seltsi miitingud, ning et Väljas,
Rüütel ja Savisaar ei puutu asjasse, siis näitab auväärt peaminister, et
ka temal on – uskumatu küll – haugi mälu.
Ehkki ka kolleeg Kogani mälu on lühike, on mister Interrinne sun-
nitud ometi tunnistama, et oli naiivne poisike, kui uskus, et suudab
siinsete natsionalistidega võideldes päästa armastatud impeeriumi
lagunemisest. Nüüd mõistab Kogan, et nuga löödi selga omade poolt
ja selja tagant. “Jäime kähe tule vahele.”
Eestimaa kindralkuberneri järeltulija jaoks on linnavolinik liig madal
tase. “Kuue kuu pärast tulen valges frakis,” lubab ta tänases Luubis
bravuurikalt. “Tulen ja ütlen: siin te, poisid, teete nii, nagu poleks
vaja.” Katkiste torude vahetamine on apartheidi likvideerimise kõrval
tühi asi. Berliini müüri langemisest saab kõhe kümme aastat. Seni
teame, kes kummardas eeslaval. Mind huvitab märksa rohkem, mis
toimus tagalaval.”
PEETER ERNITS
LUUP 1. november 1999
VASALLID TEHKU TÖÖD
Linnapeaks ettekuulutatud Mõis teeb lausa valimispäeva künnisel
avaliku show – abiellub oma uue noore väljavalitu Kerttu Olmanniga.
Pulmad peetakse “pankurite residentsis” Maardu mõisas. Hiilgav
seltskond, hiilgav korraldus, särav noorpaar. “Kroonikal” ja selts-
konnarubriikidel pildivalik missugune! 16. oktoobri SÕNUMILEHT
nimetab sündmust tabavalt “POLITISEERITUD PULMAD”.
3. novembri ÕHTULEHES, pärast noorpaari naasmist pulmareisilt,
muuhulgas ka Uus-Meremaale ja Fidži saartele, vahendab Evelin
Simson vastse abielunaise muljeid “maapealsest paradiisist”. Saame
teada, et reisi algus ajastati lausa sümboolselt valimispäevale:
“Hääletamas käidi Tallinnas ara ja mindi kõhe teele. Omavalitsus-
valimiste tulemuste kuulutamise ajal oli noorpaar juba mitme maa ja
mere taga. Valimisvõitu kui sellist pulmareisilised tähistama ei haka-
nud, küll aga olid täpselt kursis sellega, kuidas edasised läbirääki-
mised läksid. Rõõmu ning põnevust kui palju…”
Sündmused Talumaas aga arenesid nii, et uue volikogu esimese
istungi päeval 28. oktoobril oli õhus patiseis.
Volikogu esimehe köhale seatigi eeldatavalt kaks kandidaati – Edgar
Savisaar ja Rein Voog. Otsustavaks sai Leonid Tsingisseri pooltevalik.
Nii Argo Ideon järgmise päeva POSTIMEHES teatabki:
“Tallinna volikogu värske esimees reformierakondlane Rein Voog (34)
võlgneb oma köha lepete pidamisele Toompea kolmikliidu, valimis-
liidu Rahva Usaldus ja parteitu Leonid Tsingisseri vahel.”
“Tänane hääletus näitas selgelt,” kinnitas Voog, “et meil on volikogus
enamus, mis töötab ja peab kinni lubadustest.”
Kaugelt reisilt saabunud Jüri Mõis võtab kõike vahepeal toimunud
kui asjade loomulikku kulgu: raha, ainult raha paneb kõik paika.
Vasallid on oma töö teinud (isegi abilinnapead on ara valitud) ja tal
jääb üle vaid nädalake oodata, et meeriraha kaela saada…
TSIRKUS VOLIKOGUS
Niisiis jõudis kätte 4. november 1999.a. Volikogu tuli teist korda
kokku – seekord linnapead valima. Ainsaks kandidaadiks seati üles
oma pulmareisilt reipana naasnud Jüri Mõis. Viietunnine istung kuju-
nes mõneti ootamatult suureks palaganiks. Ja kuigi lõpuks kuulutati
uueks meeriks Jüri Mõis, oli opositsioon kindel, et toime pandi
seaduserikkumine. Kuidas kajastasid sündmust järgmise päeva aja-
lehed?
SÕNUMILEHT (Kaido Tiits):
Jüri Mõis linnapeaks
/—/
“Kui esimeses voorus sai ainsana kandideerinud Mõis 32 poolthäält,
siis teises voorus lisandus veel üks hääl.
Mõis nentis pärast tema kandidatuuri läbikukkumist esimeses voo-
rus, et need noored inimesed, kes ta kandidaadiks nimetasid, hinda-
sid oma positsiooni üle. “Trennis jäi täna käimata,” turtsatas Mõis
pärast paaritunnist ootamist. “Õnneks on mul asjad kaasas.”
Esimeses voorus hääletas 64-st volikogu liikmest salaja 56 saadikut,
kellest 32 andsid oma hääle Mõisale. Üks jäi erapooletuks, mistõttu
Mõisast esimesel katsel linnapead ei saanud.
Volikogu määrus näeb ette uut hääletusvooru kähe enim hääli saanud
linnapea kandidaadi vahel, kui neist ükski ei saanud esimesel hääle-
tamisel enamust.
Kuna Mõis kandideeris üksinda linnapeaks, tekitas volikogu kähe
leeri vahel paksu verd linnavolikogu määruse tõlgendamine.
Savisaar küsis volikogu esimees Rein Voogilt: “Kas Mõis on kahestu-
nud?”
Mitme tunni jooksul võttis Voog mitu vaheaega, et määrusest üheselt
aru saada. Savisaar helistas istungi vaheajal õiguskantsler Juhan- Erik
Truuväljale ja teatas pärast volikogule, et Truuväli pidas ühe punkti
kahte topelthääletamist seadusevastaseks.
Tallinna volikogu õigusnõuniku Hilja Mersini sõnul oleks tulnud
linnapea valimisteks esitada täiesti uued kandidaadid ja korraldada
siis nende vahel uus hääletus.”
POSTIMEES (Argo Ideon, Jaanus Putting):
Patiseis muutis Mõisa kinnitamise kiremölluks
“Kui siseminister Jüri Mõis eile Tallinna linnapea kinnitamise esi-
mesel katsel ainsa kandidaadina ainult 32 poolthäält sai, asus voli-
kogu vähemus salajasel hääletusel tekkinud patiseisu ara käsutades
ägedalt protestima uue valimisvooru korraldamise vastu.
“See on terror, see on teerulliga ülesõit,” hüüdis oma laua tagant
mikrofoni keskfraktsiooni aseesimees Toivo Tootsen. Temaga koos
vajutasid kõnenupule ja ajasid käe püsti Liina Tõnisson, Edgar Savi-
saar, Nikolai Maspanov ja teised opositsioonipoliitikud.
/—/
Voog surus vastasseisust hoolimata läbi linnapeakandidaatide uut
esitamist ja hääletamist. Et tekkinud õiguslikus vaidluses pinnal
püsida, tuli tal vaheaegu võtta ja küsimused volikogu kantselei
juristile Hilja-Anne Merzinile suunata.
Tallinna volikogu tööd sätestavad õigusaktid jätavad lahtiseks, kas
üheainsa kandidaadi esitamise korral võib uue hääletusvooru korral-
dada kõhe või on selleks nõutav vähemalt kaks kandidaati. Kesk-
erakond, Koonderakond ega vene poliitikute Rahva Valiku fraktsioon
omalt poolt eile linnapeakandidaati ei esitanud.
Mitmed Tallinna volikogu istungit jälginud ajakirjanikud ja poliitikud
tunnistasid eile õhtul eravestlustes, et sellist lärmakat näitemängu,
nagu pakkus mitmetunnine vastasseis Vana-Viru tänava saalis, pole
Eesti poliitikud suutnud ammu korraldada.
Hilisõhtul korraldatud teises hääletusvoorus kogus Mõis salajasel
hääletusel siiski vajalikud 33 häält, kuus volikogu liiget hääletasid
tema vastu ja ülejäänud loobusid hääletamisest.
Kui Mõis pärast lärmakat sõnasõda volikogus ikkagi linnapeaks
kinnitati, väitsid keskerakondlased, et see otsus sündis ränkade sea-
duserikkumiste tulemusel ja lahkusid hiljem protesti märgiks ka
saalist.
Siseministri köhalt linnapeaks läinud Mõis suhtus tema kinnitamisel
tekkinud vaidluste keskel toimuvasse väliselt külma rahuga. Ta kin-
nitas kohalviibinud ajakirjanikele, et peamiselt häirisid segadused
tema õhtuks plaanitud sportimist.”
EESTI PÄEVALEHT (Jaanus Piirsalu):
Jüri Mõisa linnapeaks valimine viib kohtusse
“Opositsioon kaebab halduskohtusse eile viis tundi kestnud sise-
minister Jüri Mõisa valimise Tallinna linnapeaks.
“Me kaebame kindlasti kohtusse,” ütles Keskerakonna aseesimees Siiri
Oviir. “Linnapea valimise protseduur oli ilmne seaduserikkumine.”
Ainus kandidaat Mõis (Isamaaliit) valiti ühe poolthääle enamusega
linnapeaks teisel hääletusel. Esimesel hääletusel kukkus Mõis ühe
vähemhäälega läbi.
Opositsiooni kinnitusel poleks tohtinud Mõisa kandidatuuri teist
korda hääletada. “Läbikukkunud kandidaati ei saa kaks korda hääle-
tada,” ütles Keskerakonna esimees Edgar Savisaar.
Mitme Reformierakonna poliitiku sõnul käsutas koalitsioon teisel
salajasel hääletamisel valimissedelite täitmisel erivärvilisi pliiatseid,
et kindlustada Mõisale poolthääli. Triki abil oleks saanud hiljem välja
selgitada, kes Mõisa ei toetanud.
Erivärviliste pliiatsite käsutamine mõjutas oluliselt hääletustulemusi,
kimiitas hääletuskomisjoni liige, opositsiooni kuuluv Pavel Starostin.”
PALAGANI JÄRELKAJA
Siinkohal noppeid 6. novembri POSTIMEHEST:
Tallinna volikogust kadus skandaalse istungi lindistus
“Tallinna volikogu esimees Rein Voog kimiitas eile õhtul Postimehele
neljapäevase volikogu istungi salvestuse osalist kaotsiminekut, mille
põhjuste selgitamine on tema sõnul alanud.
“Hetkel on kähe tunni lindistus kadunud. Moodustasin täna oma
käskkirjaga komisjoni, mis viib selle kohta läbi ametkondliku juurdlu-
se,” ütles Voog. “Salvestuse kadumise kohta on tehtud avaldus ka
politseile.”
Mis asjaoludel salvestus ara kadus, selle kohta ei söandanud Voog
eile oletusi teha.
Postimehe andmetel on lindi kaotsimineku kohta õhus kaks versiooni:
kas lint on füüsiliselt kadunud ehk varastatud või on ühele helikas-
setile kogemata või tahtlikult topelt lindistatud.
Lindistuse puudumise avastasid eile hommikul volikogu kantselei
töötajad, kes hakkasid neljapäevase istungi salvestuse alusel kirja-
likku stenogrammi koostama.
“Praegu on vara teatada, milline osa neljapäevasest istungist oli
jäädvustatud salvestusel, mis kaotsi läks,” ütles Voog eile õhtul.
Kinnitamata andmetel käisid politsei esindajad pärast Tallinna voli-
kogu juhtkonnalt info saamist eile Vana-Viru tänaval volikogu hoo-
nes, et lindi kadumise asjaolusid selgitada. Kas algatada ka kriminaal-
asi, otsustab politsei tõenäoliselt esmaspäeval.
Üks anonüümsust palunud Tallinna linnapoliitik tunnistas eile, et kui
salvestuse kadumine avalikuks tuleb, võib Keskerakonna juhitud
volikogu opositsioon hakata süüdistama nelikliitu ja ka isiklikult voli-
kogu esimeest Voogi selles, et nad korraldasid istungi helilindi kadu-
mise.
“Sel kombel saab Edgar Savisaar võimaluse väita, et tegemist on
osaga väidetavast seaduserikkumiste ahelast, mille tulemusel Jüri
Mõis teisel katsel linnapeaks kinnitati,” sõnas ta.
Neljapäevasel Tallinna volikogu avalikul istungil viibis kümneid
külalisi ja ajakirjanikke, köhal olid raadio- ja telejaamade esindajad.
Samas pole teada, kas mõnel meediakanalil on säilinud heli- või
videoülesvõtteid, mis aitaksid lindi mitteleidmise korral täpset
stenogrammi taastada.”
ARGO IDEON, TOOMAS SILDAM
Kriis Tallinna volikogus
“Tallinna linnavolikogu ajaloos oli neljapäevane istung küll kõige
palavam ja mustem. Ühest nimekirjast teise vupsanud Leonid Tsin-
gisseri abil napi ülekaalu saavutanud kolmikliit ja fraktsioon Rahva
Usaldus püüdsid iga hinna eest panna linnapeaks Jüri Mõisa.
Volikogu päevakorras oli teise punktina kavas linnapea valimine.
Ainsa kandidaadina seati üles Jüri Mõis. Valimistulemusena sai ta 32
häält. Linna põhimääruse § 43 p 6 sätestab, et linnapeaks osutub
valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
Valimiskomisjoni otsus oli: Jüri Mõis ei osutunud valituks Tallinna
linnapeaks. Selle otsuse kinnitas haamrilöögiga ka linnavolikogu
esimees Rein Voog.
Halb unenägu
Edasine meenutas juba halba unenägu: püüdes iga hinna eest korral-
dada kordushääletust, eiras linnavolikogu esimees Rein Voog nii
Tallinna põhimäärust, linnavolikogu töökorda kui ka demokraatlikke
põhimõtteid. Protseduurilistes küsimustes anti sõna suvaliselt, lõpuks
keelduti üldse sõna andmast. Rein Voog võttis endale ainuõiguse
Tallinna põhimääruse ja volikogu töökorra tõlgendamiseks.
Meie kindel seisukoht oli, et päevakorra punkt number kaks on lõpu-
ni käsitletud. Linnapeakohale oli esitatud üks kandidaat ja ta ei osutu-
nud valituks. Kordusvalimine sellesama ainsa kandidaadiga oleks
olnud linna põhimääruse selge rikkumine ja volikogu ühe poole
demokraatlike õiguste jäme mahasurumine. Oli ju volikogu hääleta-
misel oma seisukoha Jüri Mõisa suhtes juba andnud! Ühte ja sama
punkti volikogu istungil kahte korda ei käsitleta.
Ohtlik algus
Kui mitu korda võib siis ühte ja sama kandidaati ühel ja samal istun-
gil hääletusele panna?!
Jõumeetodil suruti siiski läbi teistkordne hääletamine. Nüüd läks
nelikliit välja juba sellele, et rikkus ka elementaarseid vaba valimise
printsiipe. Salajane hääletamine muudeti sisuliselt avalikuks sellega,
et hääletussedelite täitmiseks käsutasid võimulolijad eri värvi pliiat-
seid ning punkte ja punktikesi – nii oli võimalik kindlaks teha, kuidas
keegi personaalselt hääletas. Kas see pole juba terror oma koalitsioo-
nikaaslaste suhtes?!”
TOIVO TOOTSEN,
keskf r aktsiooni esimehe asetäitja
Jüri Mõis vabanes üle noatera
“Peaminister Mart Laar sõitis eile hommikul Kadriorgu presidendi-
lossi, et anda Merile kinnitamiseks üle lahkumispalve siseminister
Jüri Mõisalt, kelle Tallinna volikogu nelikliit tegi neljapäeval teisel
katsel 33 häälega linnapeaks.
President Meri võttis aga allkirja andmise asemel aja maha ning
pöördus Harju maavanema Orm Valtsoni poole, saamaks hinnangut,
kas Mõisa Tallinna linnapea köhale kinnitamine oli seaduslik või
mitte. Seaduse kohaselt peab Harju maavanem valvama Tallinna
volikogu otsuste õiguspärasuse järele.
Kohtuasi käärib
Keskerakonna juhitav opositsioon protestis neljapäeval volikogus
ägedalt teise hääletusvooru korraldamise vastu, kui ainus kartdidaat
Mõis esimeses voorus 32 poolthäälega linnapeaks valimata jäi.
Volikogu esimehe Rein Voogi juhtimisel surus nelikliit siiski läbi teise
hääletusvooru ja Mõis sai linnapeaks, mida Keskerakond pidas
seadusevastaseks ja lubas kohtusse kaevata.
“Kuna seoses Mõisa valimisega Tallinna linnapeaks on opositsioon
avaldanud kahtlust, kas tegemist ei ole ebaseadusliku otsusega, on
presidendi ja peaministri hinnangul vaja selles küsimuses ühemõt-
telist otsust,” teatas päeval presidendi pressiesindaja.
Õhtuks oli president meelt muutnud, kuna vabastas Mõisa siseminist-
ri köhalt Valtsoni hinnangut ara ootamata.
“Mul on kümme päeva aega presidendi kirjale vastata ning ma käsu-
tan seda õigust, sest tahan anda õiguslikul hinnangul põhineva
järelduse,” ütles maavanem Valtson eile õhtul Postimehele. “Seda ei
ole võimalik ühe päevaga teha.”
Ka Mõisa kinnitamise vaidlustamine halduskohtus võtaks aega ning
juhul, kui Keskerakond saab õiguse, ähvardab tervet volikogu koos-
seisu taandamine seadusesätte alusel, mis kuulutab volikogu töö-
võimetuks, kui kähe kuu jooksul pole linnapead suudetud kinnitada.
Siis tuleksid Tallinna volikogusse asendusliikmed.”
/—/
ARGO IDEON, RASMUS KAGGE, TOOMAS SILDAM
Tallinna linn anti kohtusse
Nii teatas KESKNÄDAL 17. novembril 1999.a.
“Möödunud neljapäeval jõudis Tallinna Halduskohtusse Keskera-
konna kaebus, milles nõutakse linnapea Jüri Mõisa valimistulemuste
seadusevastaseks tunnistamist.
Kaebuses nõutakse ka linnapea tegevuse peatamist kuni kohtuotsuse
jõustumiseni.
Keskerakonna meelest rikuti valimisel Tallinna põhimääruses ette-
nähtud korda ja valimise teises voorus ka salajase hääletamise põhi-
mõtet. Seega toimus valimisprotseduuril vähemalt kahekordne sea-
duserikkumine.”
Kohtuveskid, teadagi jahvatavad meil aeglaselt. Nii saab KESK-
NÄDAL sama teema juurde tulla alles 5. aprillil 2000.a.:
Isamaaliidu IRL Jüri Mõisa valimine jõuab kohtusse
“Tallinna Halduskohtus tuleb 28. aprillil arutlusele Aivar Toompere
kaebus Tallinna Linnavolikogu vastu, milles kaebaja nõuab Tallinna
linnapea Jüri Mõisa valimise sellele köhale möödunud aasta 4. no-
vembril lugeda ebaseaduslikuks.
Halduskohus ühendas Toompere kaebusega ka Feja Räime sama-
sisulise kaebuse.
Avalikes huvides kaebamine keelatud
Tallinna Linnavolikogu kaitsva advokaadi Toomas Vaheri koostatud
vastulauses Räime ja Toompere kaebust ei tunnistata ja palutakse
kohtul see rahuldamata jätta.
Advokaadifirma Raidla & Partnerid esindaja Toomas Vaher selgitab
kohtule, et kuna kaebajate õigusi polevat rikutud, siis ei andvat see ka
õigust linnapea valimist vaidlustada. Vaheri sõnul seadus ei andvat
õigust esitada ka kaebust avalikes huvides.
Vastustaja leiab ka, et linnavolikogu poolt läbi viidud linnapea
valimine on seaduslik ning halduskohus ei saa anda hinnangut kae-
buse motiividele, kuna väited ebaseaduslikkuse kohta on alusetud.
Värvilised valimissedelid igati seaduslikud
Advokaat Vaheri seletuses halduskohtule selgub, et ka palju kära üles
tõstnud erinevate pastapliiatsitega täidetud valimissedeleid, mida
nelikliit käsutas reeturite kirtdlakstegemiseks, on kehtivad ja seaduse
rikkumist nende täitmisel ei olevat esinenud.
Advokaadi seletuse järgi, asjaolu, et osa hääletanud volikogu liikme-
test käsutas värvilisi kujutusvahendeid, ei saavat olla aluseks voli-
kogu otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks.
Seletusest selgub veel, et ka teistkordne valimisprotseduur samal
istungil olevat läbi viidud igati valimiskorda järgides.
Protseduuri rikuti
Kaebajad näevad volikogu 4. novembri istungi ja linnapea valimiste
protseduuriliste reeglite jämedat rikkumist, millega kaasnes volikogu
liikmete õiguslik ahistamine.
Räim märgib kaebuses, et seaduslikul teel läbi viidud esimeses hää-
letusvoorus ei kogunud Jüri Mõis volikogu koosseisu häälteenamust
ega osutunud linnapea köhale valituks. Kuid valimistulemus jäi voli-
kogu otsusena, mida seadus nõuab, vormistamata.
Oli ilmne, et linnapea kandidaatide üheliikmeline nimekiri oli am-
mendunud ja ainus kandidaat läbi kukkunud. Kuna rohkem kandi-
daate polnud, ei olnud võimalik ka rakendada Tallinna Põhimääruse
erinormi kordushääletuse kohta ning oleks tulnud korraldada linna-
pea uued valimised.
Valida tulnuks viie päeva pärast
Volikogu töökord nõuab kandidaadi läbikukkumisel uut kandidaati
ja uutest valimistest vähemalt neli päeva kirjalikku ette teatamist.
Seda nõuet volikogu tööd juhtinud esimees Rein Voog eiras.
Kaebajad nimetavad linnapea valimistel esinenud rohkem kui küm-
met seaduserikkumist ja paluvad kohtult:
Tunnistada täielikult seadusevastaseks Tallinna Linnavolikogu
04.11.99. otsus Jüri Mõisa nimetamise kohta Tallinna linnapeaks.”
MÕIS RUULIB
Nagu arvata võiski, leidis kohtuvõim: las jääda nii, kuis oli. Mõisa-
valitsus Tallinnas kogub tuure…
23. detsembri 1999.a. EESTI PÄEVALEHE juhtkiri on pealkirjastatud
meeldejäävalt:
Jüri Mõisa tantsud vanakuradi vanaemaga
“Tallinna linnapea Jüri Mõis jätkab oma ametipositsiooni kindlusta-
mist võtetega, mis tõid talle edu äris. Igal asjal on Mõisa jaoks kindel
rahaline hind, olgu selleks siis tülika linnavoliniku Jevgeni Kogani
saatmine tasuvale tööle eraettevõtluses või eelmisele linnapeale
Peeter Lepale volikogus palgalise ametikoha loomine. Kuid võtted,
mis tõid Mõisale edu äris, ei pruugi olla edutoovad poliitikas”
Edasi tulevad veel näited, kuidas värske linnapea oma võimu
kindlustamiseks jaotab tulusaid kohti nagu edukas firmaomanik.
Nädalapäevad varem vastab Edgar Savisaar SÕNUMILEHES küsi-
musele “MIS SAAB NÜÜD TALLINNAST?”
“Tallinnas noateral püsiv nelikliit on põhimõttelise probleemi ees: neil
on küll ühine võim, kuid pole ühist programmi.
Niisugune programm oleks võimalik koostada vaid nelikuidu lagune-
mise hinnaga ja nad teavad seda. Sest kui iga osaline lunastab oma
lubadused, siis lastakse Tallinnas üürid vabaks ning inimesed ei jõua
enam eluaseme eest maksta – nagu nõuavad reformierakondlased.
Siis lammutatakse või lastakse vaikselt laguneda Lasnamäe, Õismäe
ja Mustamäe paneelmajad – nagu on soovinud isamaaliitlasest linna-
pea Jüri Mõis.
Siis likvideeritakse ka linnajaod ja võim jääb inimestest veelgi kauge-
male kui seni – nagu volikogu istungil lubas avalikult uus linnapea.
Siis süüdatakse uuesti igavene tuli Tõnismäe pronkssõduri ees ja
kehtestatakse Tallinnas teiseks asjaajamiskeeleks vene keel – nagu on
soovinud Rahva Usaldus. Ja seda kõike Mõõdukate toetusel, kes on
võimu säilitamise nimel muidugi kõigega nõus.
Kindlasti on volikogu poliitiline halvatus täidesaatva võimu, uue
linnavalitsuse ja sellega seotud struktuuride huvides, sest nemad
saavad siis segamatult toimetada.”
Küllap öeldus on kaotusekibedust, kuid toimunud põhimõttelage-
duse ja võimuiha taustal ei olegi ennustused utoopilised.
19. jaanuari 2000.a. SÕNUMILEHES esineb Toomas Alatalu kirju-
tisega
Mõis täidab valimiseelseid lubadusi,
kus ta imestab, et isegi tippajakirjanikud pole võtnud vaevaks uurida
poliitikute valimiseelseid lubadusi.
“Eesti ajakirjanduse reageering Tallinna linnapea Jüri Mõisa ütlemis-
tele 10. jaanuari Luubis, sealhulgas tema jutule soodsast Tallinna
elamaasumisest, on pehmelt öeldes jahmatav. Eriti arusaamatu on
Postimehe arvamustoimetaja Mart Linnarti rünnak, mis tipneb Isa-
maa valimisprogrammi tsiteerimisega – kuidas küll Mõis julgeb seda
mitte täita?
Mõisa lubadused Estonijas
See on naerukoht, sest Jüri Mõis lihtsalt kordab oma valimiseelseid
lubadusi, mis ilmusid 22. septembril ajalehes Estonija. Kes vaevub,
võib sealt välja lugeda rohkematki – tulge kõik Tallinna, sest siin on
elamiseks palju pooltühje hooneid ja iga linnaosa on huvitatud suure-
mast elanike arvust, siin on rohkem töökohti ja teenimisvõimalusi.
Pealegi antakse mõista, et politseinike arv Tallinnas võib suureneda
kaks korda! Viimatiöeldu tuletab eestikeelsete lehtede lugejatele
meelde, et just samal ajal arutati siseminister Mõisa ettepanekut polit-
seinike suurkoondamisest.
Lubadused Eesti pressis
Eesti lehtedest võis saada asjast teistsuguse pildi. Nii andis Eesti Päe-
valeht 27. septembril tagasihoidlikult teada Mõisa arvamuse, et tuleb
vähendada politseinikke ka Tallinnas. Viimase elanikkonna suuruse
kohta ütles Mõis vaid lühidalt: “Teoreetiliselt võib siia tulla kogu Eesti
rahvas ja rohkemgi” (14.10). Kuna see on peaaegu kõik eesti keeles
Mõisa nimel ses küsimuses avaldatu, siis pole ka midagi üllatavat, et
mõned ajakirjanikud praegu imestavad.
Mõistagi ei saa Mõisale midagi ette heita – lubab, mida on ennegi
lubanud.”
Selguse saamiseks lisame ka tõlke 22. septembri 1999.a. ESTONIJAST:
Isamaaliit suudab olla paindlik
Tulge Tallinna elama – selline loosung peaks kõlama sagedamini. Siin
on palju pooltühje hooneid, pole suurt muret ka tööhõivega, sest eesti
investeerimiskliima on piisavalt soodne.
Tulenevalt riigi raskest majanduslikust seisust ei saa me järgmisel
aastal loomulikult pidada üle Eesti ametis senisel hulgal politsei-
nikke, kuid Tallinnas peab politseinike arv suurenema, sest pealinnas
on neid tõesti ebaloomulikult vähe. Tallinn peab olema ohutu nii
kohalike elanike kui ka külaliste jaoks.
Linnavalitsuse korruptsiooniprobleemil pole mõtetki peatuda. Isa-
maaliidu jaoks on vastuvõetamatu igasugune korruptsioon, kui aga
sellistel juttudel on alust, siis kõik sellised ametnikud jäävad ilma
eranditeta oma kohtadest ilma. Tehkem tööd rahulikult ja ausa elu
nimel Tallinnas.
JÜRI MÕIS,
linnapeakandidaat
Järgneb
1. osa. Isamaaliit teeb koostööd Interrinde Jevgeni Koganiga
2 osa. Kui Tallinna valitses IRL: Jüri Mõis linnapeaks saamine
3 osa. Kui IRL juhtis Tallinna: Tallinna Vee erastamine
4. osa. Kui IRL valitses Tallinnas: Võimukriis
5. osa: venelaste hind ja seitse päkapikku
6. osa: Jüri Mõis umbusaldus ja raudtee erastaja petis Sposato
7. osa: IRL bordellis ja Tõnis Palts
8. osa: Pakosta ja Palts rahade kuritarvitused
9. osa: skandaalid viivad lahkumiseni
Loading ...
.
Astu tagasi karumõmmi ja pühi plats enda järel puhtaks.