Kui IRL valitses Tallinnas 4. osa: Võimukriis
Hoiatus ja meenutus kõigile Tallinna valijatele. Isamaaliidu ehk IRL-i linnavalitsus oli Tallinnas võimul 1999. aasta valimiste järel. Meenutame selle ajastu “kangelasi” ja mida nad tegid Eesti suurimas linnas.
4. osa
VÕIMUKRIIS LÄHENEB
Aga tagasi aastasse 2000. Kahjuks ei võimalda käesoleva trükise maht
paljutki milleenniumiaegsest Tallinna valitsemisest meenutada. Tuleb
piirduda vaid valikuga ajakirjanduses enam kõmanud teemadest.
Pärast puhkusi, septembris, tõuseb orbiidile mi. korteriskandaal, mis
ähvardab võimuliidu lagundada. Aga enne selle teemani jõudmist,
veel mõnest asjaolust.
28. juunil ilmus SÕNUMILEHES Urmi Reinde kirjutis
“Hiirte pidu Tallinnas”,
milles üürnike eest võitlejana tuntud ajakirjanik teatab:
“On sündinud ime ja Tallinnas on lõpuks ometi renoveeritud kaks
maja hädasolijate linnakodanike tarbeks. Mõlemad asuvad Põhja-Tal-
linnas, üks Ankru, teine Erika tänavas.
Viimastel päevadel on paljud inimesed pöördunud Üürnike Liitu
küsimusega, mida Tallinna Linnavolikogu 15. juunil täpsemalt arutas
ja kellele pealinn need uued elumajad ikkagi ehitas?
Kuidas jagatakse kortereid, mis õieti nagu ei kuulu konkreetselt
kellelegi, või õigemini kuuluvad meile kõigile, s.o. tublidele maksu-
maksjaile? Viimaste aastate salapärased erastamisafäärid on inimesed
hellaks teinud, kui väidetavalt on tuhandeid kortereid tuulde lenna-
nud ja need, kellel väga vaja, on hoopis pika ninaga jäänud.
Jõuetu munitsipaalehitus
Üürnike Liit ja osa erakondi, kellega koos oleme töötanud, on pikka
aega püüdnud läbi suruda munitsipaalehitust. Nagu mujal maailmas.
Et linn ehitab, inimesed kolivad sisse, ja kõik peaksid rahule jääma.
Iseasi, et linn ei jõua nii palju ehitada, kui vaja oleks. Sama mure on,
muide, ka Soome Üürnike Liidul, kelle esindajatega Eesti üürnikud
hiljaaegu kohtusid. Ka ülelahe ei jätku üürikortereid kõigile vajajatele.
Majandusnüanss on selles, et eraomanikud pole linnamajade ehita-
misest huvitatud, sest siis langeksid üürid. Elamuäri huvides on lääne
süsteemgi huvitatud, et munitsipaalmaju ei oleks liiga palju.
Aga, et Eestis pole siiamaani ehitatud ühtegi linnamaja, on tõeline
kurioosum. Edgar Savisaare juhtimisel otsustas linnavolikogu alus-
tada mõne maja renoveerimist eesmärgiga leevendada eelkõige tagas-
tatud majades elavate inimeste teravat eluasememuret. Esimesed
majad on nüüd valmis, jagajad on aga uued võimuesindajad ja eks
nemad jagavad nüüd nii nagu neile meeldib.
Ehk nagu meile, üürnikele, öeldi – tulge võimule ja jagage siis endale,
praegu on meie kord!”
Kord oli niisugune, et hädasolijaile mõeldud majas peeti eelkõige
meeles omasid. Tuli välja, et Ankru l uuselamus sai korteri ka isa-
maalasest “väikepalgaline” – Riigikogu liige Jääna Padrik. Muidugi ei
jäta ajakirjandus “magusat uudist” ripakile. Kirjutisi ilmub mitmeid.
Toome vaid ühe näite 17. augusti SL ÕHTULEHEST – tsiteerime
juhtkirja, milles ironiseeritakse aateliste isamaalaste tegude üle.
Jaana Padrik pani padrikusse
“Hoolimata asjaolust, et Savisaare linnavalitsemise ajal saatsid
munitsipaalkorterite ehituse algust praeguse võimukoalitsiooni täni-
tused ja jäik vastuseis, ei takista see isamaalisel Jaana Padrikul praegu
punastamata end uude neljatoalisse korterisse sisse asutamast.
Edgar tegi valesti, et hakkas kortereid ehitama, Fink mõnitas linlasi,
korjates neilt korteri eraldamise avaldusi. Pealekauba polevat linna
asi kinnisvara arendada ning kaks maja on linnal vaid tüliks kaelas.
Nüüd on võimuparteide esindajail oma süüdistused meelest pühitud
ning Riigikogu palka saav Padrik asutab end turuhinnast mitu korda
odavamale elamispinnale kolima.
Linnale olevat tegu miinusprojektiga, s. t. kulud on suuremad kui
üüritulu. Et sellest miinusest lahti saada, tuleks kolmikul meelde
tuletada vaid oma majandusideoloogia põhialuseid – korterid tuleb
enampakkumise korras kas välja üürida või maha müüa, välistades
projekti sotsiaalse dimensiooni. Kuid seda on tehtud juba Padrikule
korterit andes.
Kui riigikogulase palgaga mängitakse puudust kärma tavat ja sotsiaal-
korterit nõudlevat abivajajat, siis vaid kolmikliit teab, kuhu liigitada
madalapalgalised elu hammasrataste vahele jäänud inimesed.”
HUUMORIETENDUS 22. SEPTEMBRIL
Selle andsid mitmed linnajuhid ja peaminister ise. Muidugi, mäng on
väikese inimese töö, ja seda Laar oskab.
Kenasti reageeris toimunule järgmise päeva POSTIMEES. Urmas
Seaver ja Küllike Rooväli pealkirjastasid loo väga täpselt:
Peaminister Mart Laar jäi pealinnas rattaga hätta
“Tallinna linnavalitsuse autovaba päeva üleskutsega kaasa läinud
peaminister Mart Laar oli eile rattaga tööle tulles raskustes kesklinnas
sõitmisega, rikkudes mitu korda liikluseeskirja ja kasutades liikluse
peatanud turvaautode abi.
Raskusi kesklinnas rattaga sõitmisel tõdesid eile ka Tallinna abilinna-
pead Liisa Pakosta, Ivar Virkus ja Ants Leemets, kes kõik tulid tööle
jalgrattal. Leemetsa sõnul on kesklinnas rattaga sõitmine ohtlik, sest
juhid võtavad rattureid kui segavaid asjaolusid.
Pakosta hinnangul ei taha juhid ratturitele tee peal eriti ruumi jätta,
mistõttu vajalikke ümberreastumisi on keeruline teha. Virkus pidas
suurimaks raskuseks ristmike ületamist, kus soovitud suunda pööra-
miseks tuleb teinekord sõita autode vahele keskmistele sõidurada-
dele.”
Mart Laar ise tegi avastuse:”.. .Suuremad ristmikud ja vasakpöörded
on kõige ebamugavamad, aga muidugi on ülesmäge raskem vändata
kui allamäge veereda.”
POSTIMEES tuvastas:
Mart Laar rikkus liikluseeskirja
“Postimees jälgis eile hommikul jalgrattaga tööle sõitnud peaminister
Mart Laari teekonda ning tuvastas vähemalt neli rasket liikluseeskirja
(LE) rikkumist, mille Laar oma turvameeste osalusel ette võttis.
Peamisteks rikkumisteks olid sõit mööda laste sõpra sebrat üle tee,
mis on LE nõuetega kõigile sõidukeile keelatud. Liikluspolitsei ko-
missari Villu Vane sõnul on jalgratas LE järgi sõiduk ja sellel istuja on
juht, kellele kehtivad kõik LEs juhtidele ette nähtud nõuded ja
kohustused.
“Autoga ei sõida ju keegi piki vöötrada üle tee. Kui juht tuleb jalgratta
sadulast maha ja seda käekõrval talutab, pole tegu sõidukiga,” ütles
Vane. Laar rikkus ka LE punkte, mis keelavad pöörde üle kähe päri-
suunaraja ja topelttelgjoone vastassuunda.
Lisaks sellele sõitis Laar LE punktide nr 91 ja 209 vastaselt kohati
kaugemal kui esimeses sõidureas ning eiras punkti 210 keeldu sõita
vanemana kui 10-aastasena kõnniteel.”
Oma juhtkirjas on Eesti suurim päevaleht veel resoluutsem:
Saharasse suplema
“Peaministri jalgrattaetendus Muuga reostusega võitlemise asemel.
Kütuseleke, mida Muuga sadama töötajad algul tühiseks nimetasid,
on paisunud Eesti üheks suuremaks loodusreostuseks. Aga peaminis-
ter ja Tallinna abilinnapead olid appitõttamise asemel eile hoopis lin-
narahvale jalgrattaetenduse andmisega ametis.
Toimetusse helistanud Viimsi kandi inimesed kurtsid eile, et nad
tahavad reostuse koristajatele appi minna, aga pole sobivaid kühvleid
ja kummikuid, samuti ei oska keegi öelda, kuhu minna ja kelle käest
teavet saada.
Postimehe küsimusele, miks pole töötuid koristustöödele appi saa-
detud, vastas Tallinna tööhõiveameti direktor, et omavalitsus pole
tellimust esitanud.
Linnud ja käiad hukkuvad, taimed hävivad, kümme kilomeetrit
randa, kus ka inimeste eluasemed, on naftalöga täis, aga kolmapäeval
korraks kokku tulnud valitsuse kriisikomisjon ei pidanud vajalikuks
midagi ette võtta.
Keskkormareostuse likvideerimise asemel tegelesid peaminister ja
Tallinna abilinnapead eile enesenäitamist võimaldava keskkonnakait-
selise pseudoprobleemiga, sõites jalgrattaga tööle ja kutsudes rahvast
üles eluga riskides sama tegema.
Järgmine kord võiks kihutada inimesed Sahara kõrbe ujuma – oleks
sama võimatu ja mõttetu ettevõtmine, ent erinevalt jalgrattasõidust
Tallinna kesklinnas poleks ujumiskatsed kõrbeliival vähemasti elu-
ohtlikud.”
KORTERI SKANDAAL KUI SÜTIK
Juba 15. jaanuaril 2000.a. kirjutab Argo Ideon POSTIMEHES, et Tallin-
na võimuliit seisab ränkade loobumiste toel, kuna praegune Tallinna
linnavõim on:
“.. .kindla enamuse kätte saanud vaid loobumiste ning oluliste ameti-
kohtade äraandmise hinnaga, mis on eriti rahvuslikult meelestatud
Isamaaliidu ning ka Reformierakonna ja Rahvaerakond Mõõdukate
toetajate seas ebapopulaarsed sammud.
Näiteks Koonderakonna toetuse kindlustasid konkreetsed ameti-
kohad, volikogu ainsa palgalise aseesimehe kõht ekslinnapea Peeter
Lepale ja hiiglasliku energiafirma, ASi Tallinna Soojus juhi kõht
endisele linnaosavanemale Elmar Sepale.
Tallinna uue linnavõimu tegemise lätetel hõljub senini ka volikogusse
valitud kunagise interrindelase Jevgeni Kogani vari.
Tallinna koalitsioonis pole seni täielikku üksmeelt, mitu toetajat neil
volikogus ikkagi on ning kas linnapea Jüri Mõis saab kõigis küsi-
mustes tunda end volikogu ees kindlalt, rakendamaks tegelikkuses
ideid, millega ta vähemalt kord nädalas avalikkust tavatseb jahma-
tada.
Tallinna volikogu esimehe Rein Voogi sõnul sõltub Tallinna koalit-
siooni pooldajate häälte arv igast konkreetsest hääletusest ning täpset
arvu ei saa seetõttu nimetada. “Sõltub alati sellest, kui palju inimesi
köhal on ja kes parajasti saalis on,” rääkis Voog. “Kuid hääli on piisa-
valt.”…”
Kas ikka on ja kui kaua?
Augusti viimasel nädalal jõudis ajakirjandusse teade, et kesklinna
omaaegsete koonderakondlastest valitsejate korteritehingud on taas
päevakorrale tõusnud. Seda kinnitas Kesklinna vanem Siim-Valmar
Kiisler oma intervjuus. Koalitsioomrtõukogu istungil 31. augustil
väitis toonane isamaaliitlane ja praegune Res Publica juhttegelane, et
tema ei lekitanud infot, kui ta on juba kaheksa kuud selle sopa sees
maadelnud ning ei kavatse toimunu eest vastutust endale võtta.
Elmar Sepp süüdistas omakorda Kiislerit, et viimane tahab
Koonderakonda koalitsioonist välja puksida. Jüri Mõis ütles, et
skandaali ei taheta ja pakkus välja idee tellida õiguslik ekspertiis.
Sepp oli nõus – ilmselt arvas ta, et niiviisi saab asja ara summutada.
Liiatigi ei olnud eelmised uurimised midagi kriminaalset leidnud.
Kesklinna valitsus telliski advokaadibüroost Glikman & Glikman
õigusliku arvamuse kesklinna korteritehingute kohta Elmar Sepa ja
Jüri Oti valitsemisajal. 22. septembril avaldavad POSTIMEES ja EESTI
PÄEVALEHT ekspertide hinnangu: Elmar Sepp ja Jüri Ott lubasid
vanalinnas kümneid mitteeluruume korteriteks ehitada seadusvasta-
selt; sellist skeemi pole õigusega ette nähtud ja on vastuolus kehtivate
normidega.
Järgmisel päeval vahendavad uudisteagentuurid, et Tallinna linnapea
Jüri Mõis katkestas puhkamise Helsingis ning teatas oma otsusest
nõuda Oti ja Sepa ametist vabastamist. Tõsi, “Mõis üksi mehi
vallandada ei saa,” loeme POSTIMEHEST,
“…sest ASi Tallinna Soojus juhatuse esimehe Sepa saatuse otsustab
selle firma nõukogu. Botaanikaaia direktor Ott on köhale valitud
konkursiga ja tema saatuse kohta on sõna öelda linna keskkonna-
ametil.
Kähe võtmeisiku vallandamine rebib Koonderakonda lahti pealinna
viie osapoolega koalitsioonist, millele isegi nende lahkumisel jääks
volikogus siiski enamus. Samas vajab kolmikliit sel juhul Mõisa linna-
valitsuse püsimiseks veelgi rohkem vene erakondade kõikuvat toe-
tust.
Tallinna võimuliidu koalitsiooninõukogu koguneb pealinna poliit-
seisu vaagima alles esmaspäeval, kuid juba vandusid koonderakond-
lased tulist kurja Mõisa algatusele Ott ja Sepp kõrgetelt linnaametni-
kukohtadelt lahti lasta.
Koonderakonna esimehe Märt Kubo sõnul leiab taas kinnitust, et kähe
liikmega Tallinnas koalitsioonis olemine on mõttetu.” /—/
25. septembril arutab koalitsiooninõukogu olukorda ja teeb ettepane-
ku paluda Tallinna Soojuse nõukogul ning Keskkonnaametil kaaluda
vastavalt Sepa ja Oti sobivust oma ametisse. Järgmisel päeval teatab
Koonderakonna Tallinna piirkonna juhatus otsusest peatada era-
konna osalemine võimuliidus kuni koalitsiooninõukogu võtab oma
kindla seisukoha.
Päev hiljem vallandab AS Tallinna Soojus nõukogu Elmar Sepa ame-
tist (talle makstakse soliidne valuraha – ligi pool miljonit krooni).
Linnavalitsus annab korralduse vabastada usalduse kaotamise tõttu
ametist Botaanikaaia direktor Jüri Ott ja linna keskkonnaameti juht
Aap Mumme.
29. septembril ilmub Koonderakonna teade, et nad lahkuvad Tallinna
võimuliidust, nende kaks liiget jätkavad volikogus iseseisvalt ja juhin-
duvad hääletamisel piirkonna juhatuse otsustest.
Iga päeva toob uusi arvamusi ning ennustusi. 4. oktoobri KESK-
NÄDAL leiab, et nii pidigi minema, kuna võimuliit oli kunstlikult
kokku seatud. Et nüüd on tüli ka Isamaaliidus endas.
“Koonderakonna esimees Mart Kubo nimetas võimukriisi põhjuseks
Mart Laari ja Jüri Mõisa omavahelist võitlust peaministri köha pärast.
Mõis olevat Toompea valitsuskabineti oma sihiks võtnud. Laar aga
olevat Mõisa peale hirmus vihane ja katsus läbi Kesklinna isamaaliit-
lasest vanema Kiisleri Mõisale kohta kätte näidata.
Teise versiooni kohaselt segas Sepp linnapea Mõisa Tallinna Soojuse
erastamises ja ta tuli koos Otiga mängust välja lüüa.
Jätkuva kriisi korral tuleks Tallinnas moodustada uus koalitsioon. See
oleks uute läbirääkimiste küsimus, mida ilma Keskerakonnata või-
matu teha.”
Mart Laar isiklikult võimendab Koonderakonna korterisobingute
vana plaati, jättes talle omaselt mainimata, et tolles diilis said oma
noosi ka mitmed nimekad isamaalased. Nimetame kasvõi tema
esimese valitsuse justiitsministrit Urmas Arumäed ja tema super-
korterit. Ka Jüri Mõis ise erastab vanalinnas variisikutele eluruume,
teatab SL ÕHTULEHES Tõnis Erilaid (2. novembril 2000.a.).
Kähe koonuka kadumaminekut koalitsioonis loodetakse lappida ve-
nelaste jõududega. Peibutiseks ikka raha ja tulusad ametikohad.
Nagu hiljem näeme, nii lähebki.
Terve oktoobrikuu 2000 võiks nimetada Tallinna võimuliidu rappu-
misajaks.
JÜRI MÕISA UMBUSALDUS TULEB
19. oktoobril antakse Kesklimia korteriasjade uurimine prokuratuu-
rile. Samal päeval toimuval volikogu istungil annab opositsioon üle
umbusaldusavalduse nii Rein Voogi kui Jüri Mõisa vastu.
Keskerakond sõnastab linnapea vastase teksti nii:
Miks me ei usalda Jüri Mõisa?
“Jüri Mõis pole Tallinna linnapeaks saanud ausal teel. Selle köha ostis
ta, toetades suurte rahadega Isamaaliidu valimisi. Esimesel hääletusel
ei saanud ta vajalikku arvu hääli ja ei osutunud linnapeaks valituks.
Kordusvalimisel rikuti salajase hääletamise printsiipe. Linnapea vali-
mine on kohtus vaidlustatud.
Jüri Mõis ostis kokku ka toetushääled volikogus. Jevgeni Kogan sai
kopsaka hüvituse, et ta peataks oma liikmelisuse Tallinna volikogus,
toetushäälte eest anti tasuvaid ametikohti. Linnale kuuluvate ette-
võtete kõrgepalgalised köhad anti tasuks võimuliidu toetamise eest.
Jüri Mõisal pole mingit ettekujutust Tallinnast ja selle juhtimisest. Ta
arvas, et linnas on 30 000 ametnikku, kellest 10 000 võiks koondada.
Tegelikult on linnas paar tuhat ametnikku, ülejäänud linnalt palka
saavad on õpetajad, lasteaedade kasvatajad, raamatukogutöötajad jne.
Jüri Mõis tahtis likvideerida trollid ja lammutada paneelmajad.
Jüri Mõis suurendas tunduvalt linnajuhtide privileege. Ta andis
linnavalitsuse liikmetele 8000 krooni kuus transpordihüvitust ja tahab
nende palga tõsta kõrgemaks kui peaministri oma.
Jüri Mõisa ettepanekul tõsteti ühistranspordi piletihind kahekordseks.
Jüri Mõisa juhitav linnavalitsus tõstis uutes munitsipaalmajades üüri
hinna nii kõrgeks, et seal saavad korteri ainult Jääna Padriku taolised
kõrgepalgalised isikud. Tõeliselt hädas olevad sundüürnikud on
jäetud saatuse hooleks.
Jüri Mõis lubas noortele peredele odavaid, 400 000 krooniseid era-
muid. Praeguseks on kõik aru saanud, et see on utoopiline plaan, mis
mitte kunagi ei teostu.
Jüri Mõisa ajal on järsult halvenenud sotsiaaltoetuste saamine Tallin-
nas. Mõnesaja krooni toetusraha saajad peavad iga kuu läbima tõelise
kadalipu.
Jüri Mõis on asunud Tallinna juhtimise tsentraliseerimisele. Linna-
osade halduskogudel pole võimalik mõjutada linnaosa elu. Asuti
looma mammutameteid (näit. ettevõtlusamet) ja hiigelasutusi (näit.
Tallinna Lastekodu), abi saamise võimalus kaugeneb abivajajast.
Jüri Mõis käsutab linnakassat nagu oma isiklikku rahakotti. Pole
saladus, et see on ka üks põhjusi, miks isegi mitmed tema koalitsioo-
nikaaslased on temaga ülimalt rahulolematud ning ootavad Mõisa
ülemvõimu lõpetamist.
Jüri Mõis nimetas Tallinna volikogu lollidekarjaks. Volikogust mööda
minnes kuulutas ta välja konkursi linnadirektorite kohtadele. Tervik-
lik linna juhtimise kava on siiani volikogus kinnitamata.
Jüri Mõisa kreedo avaldub kujukalt tema intervjuus Eesti Päevalehele
29.01.2000: “Pigem langetan otsuseid selle alusel, kus rohkem teenida
saab.”
Jüri Mõis ei pea vajalikuks piraatkaubandusega võitlemist. Arvatakse,
et ta on ise lähedalt seotud piraatkaubandusega tegelevate ringkonda-
dega.
Jüri Mõisa survel otsustati erastada AS Tallinna Vesi enamusaktsiaid.
Enne valimisi oli just Isamaaliit see, kes tõotas, et aktsiate kontroll-
pakk peab jääma linnale. Sahistatakse, et selle tehinguga teenib Jüri
Mõis kümneid miljoneid “komisjonitasu”.
Jüri Mõis valetab. Ametnike palgatõusu kohta ütles ta, et see saavuta-
takse koondamiste arvel. Tegelikult nõuab linnaametnike kavandatav
Palgatõus järgmisel aastal 42 miljonit krooni lisaraha.”
Koalitsioonipoliitikutest kirjutavad umbusaldusele alla fraktsiooni
Rahva Usaldus esindajad Igor Pissarev ja Tatjana Vassiljeva, koond-
erakondlased Elmar Sepp ja Peeter Lepp ning Isamaaliidu fraktsiooni
kuuluv Annika Laas (endine Sinine Erakond, nüüd Eesti Demokraat-
lik Partei).
Tehakse ettepanek kutsuda 2. novembril pärast volikogu korralise
istungi lõppu kokku erakorraline istung, kus valida uus linnapea ja
volikogu esimees.
SÕBRAD APPI
Järgneval kahel nädalal on Tallinna teema meedias esiplaanil. Uudi-
seid puistatakse mõlema poole tegemistest. Nii Savisaar kui Mõis
esitavad vastastikku süüdistusi ning kinnitavad, et võitjad on nende
taga.
23. oktoobri SL ÕHTULEHES ilmub Edgar Savisaare artikkel “Üks
päev Jüri Mõisa elus”, kus ta hoiatab, et Jüri Mõis võib võimule jää-
miseks käsutada allilma teeneid. “Ta võib paluda abi oma sõbralt
Meelis Laolt ja allilmastruktuuridelt, et mõnda saadikut hirmutada
ja ähvardada või isegi kellelegi peksa anda või mõni maja põlema
panna.”
Savisaar teadis, mida kirjutas.
2. novembril nimetab Madis Jürgen EESTI EKSPRESSIS Meelis Laod
“jõuliseks notariks”, kes nüüdki tuli vanale sõbrale Jüri Mõisale appi.
Loeme:
“Meelis Lao on inimene, kellele helistatakse siis, kui notarile ja polit-
seile helistada ei saa. Siis, kui on vaja kinnitada ja turvata zacher-
macher tellinguid. Nende tellingute juures saab keegi alati tünga. See
keegi on Tallinna linn, või ka Pärnu. Pärnu linn müüs Victoria hotelli
maha kolme miljoniga. Tegelik hind on 10 miljonit. Lao oli juures.”
“Lao on “jõuline notar”, kelle juuresolekul pumba juures olijad kokku
lepivad.
Meelis Lao sai Jüri Mõisaga tuttavaks Hannes Tamjärve kaudu. Küm-
nekonna aasta eest, kui Hannes Tamjärv ja Peeter Luik eksportisid
Eestist Läände sikke segaverelisi modelle, pakkus Meelis Lao neile
seejuures turvaabi vene räkiti vastu. Venemaa ja venelased on vald-
kond, mida Lao ka praegu oma tugevaks küljeks peab.
“Ma tunnen lähedust vene kultuuriga. Viin ja muud sellised asjad!”
Lao naerab nakatavalt.
Venelaste hulgas on Laol palju tuttavaid. Venelased teavitavad Laod
igasugu tähtsatest asjadest. Meelis vaadaku ise, mis selle infiga teeb.
Meelis kohtub Jüri Mõisaga. Käivad üksteisel külas, teevad koos
trenni, söövad õhtust. Meelisel on IQ õige köha peal ja tema jutust on
Jüri Mõisal ikka miskit kõrva taha panna. . .”
Eelmisele tekstile annab kiraiitust ka sama päeva SL ÕHTULEHES
ilmunud Urmo Soonvaldi usutlus Meelis Laoga:
“Mis ajast olete aktiivselt poliitikat jälginud? Oletan, et paral-
leelselt Jüri Mõisa astumisega poliitikasse?
Jah, Mõisaga võib minu poliitikahuvi tõusu siduda. Ma pole poliitikas
tegev, arutarne lihtsalt Jüriga teatud teemasid.
Arvan, et nende hulka ei kuulu Tallinna sotsiaaltoetused, ühistrans-
pordi areng või raamatukogude saatus. Küllap räägite muust?
Ikka muud teemad. Minu ärihuvid on Venemaal. Tegelen metalli- ja
naftatransiidiga, kuid mitte läbi Eesti. Minu sõprade seas 011 palju
venelasi ja kuna Tallinnas on umbes 50 ja Eestis 40% venelasi, siis sõl-
tub neist väga palju, oleme Jüriga arutanud nende mõttelaadi, arva-
musi jne.
Seega väidate, et teie ja Jüri Mõisa nägemus venelaste rollist on
sarnasem kui teie ja venelaste sõbra Edgar Savisaare oma?
Savisaar käsutab rohkem populistlikke võtteid. Arvan küll, et Jüri
mõistab venelasi ja vastupidi. Neli aastat tagasi kantseldas Savisaar
venelasi kui teisejärgulisi inimesi, ta manipuleeris nendega. Praegu
on olukord teine, venelased on teadvustanud, et ka nende seas on
tegusaid parteisid ja inimesi.
Tähendab, et teie ja Mõis pole venelastega manipuleerinud, neile
midagi lubanud ega soovitanud?
Üks asi on manipuleerimine, teine asi lobby. Ma ei tea, kus jookseb piir
nende vahel.
Mis on teie arvates lobby
Kui tunnen inimesi, saan uurida nende arvamusi ja mõtteid. Saan
luua asjaliku diskussiooni ja leida lahendusi, kuidas üheskoos edasi
minna. Kui suur hulk võõraid inimesi istub laua taha, siis nad ei räägi
kunagi avameelselt.
Mõistan, et olete Mõisaga lähedased ja aitate teineteist. Siis võiks
ta teile pakkuda ju abilinnapea või nõuniku tooli?
Me pole sellest rääkinud. Mnjah, abilinnapea tooli ma ei võtaks. Ma
pole selleks tööks küps.
Fantaseerime. Kui Mõis kaotab sellepärast linnapea köha, et teie ei
soostu hakkama abilinnapeaks…
Siis ma kaaluksin seda.”
Muide, veel varem, 26. oktoobril on POSTIMEHE esiküljel sõpradest
suur foto: nenditakse, et Meelis Lao osales koalitsiooni mitteametlikul
nõupidamisel kõhe pärast umbusalduse üleandmist.
30. oktoobri intervjuus Mõis kohtumist eitab, kuid kinnitab oma
seotust Laoga, keda võib Mõisa sõnade järgi nimetada Tallinna või-
mukoalitsiooni luureagendiks.
Ja luureagent tegutses tulemuslikult. Teiste vene suurärimeeste seas
oli Laol hea tutvus Eesti uueks viinakuningaks tõusnud Igor Saven-
koviga, kelle omanduses ONISTARI kõrval on ka Rahva Valiku
meelne ajaleht “Molodjož Estonii”. Nii, et väga õige nupp nimetatud
fraktsiooni korralekutsumiseks: kas on ikka arukas Mõisa asemel
Savisaarele panustada?
Asjale lisab kaalu teade 31. oktoobri EESTI PÄEVALEHES: Kärt
Karpa väidab, et peaminister Laar on taas isiklikult sekkunud
Tallinna võimukriisi ja palunud selle lahendamiseks ONISTARI
omaniku Igor Savenkovi abi.
Niisiis, üsna põnev lugemismaterjal:
Mart Laar tunnistab kohtumist mõjuka vene ärimehega
“Peaminister Mart Laar kohtus Tallinna võimuläbi rääkimiste ajal
eelmisel nädalal alkoholifirma Onistar omaniku Igor Savenkoviga,
kellel on arvatav mõjuvõim praegu opositsioonis oleva vene frakt-
siooni Rahva Valik poliitikute üle.
Kohtumist tunnistasid eile nii valitsuse pressibüroo direktor Kaarel
Tarand kui Eesti suurima alkoholifirma Onistari nõukogu esimees
Aleksandr Skoblov. Laar kohtus Savenkovi ja Skobloviga eelmise
teisipäeva õhtul pärast valitsuse kabinetiistungit. Laari ametlikus
päevakavas seda kohtumist polnud.
/—/
Kuigi kohtumise üks eesmärk oli mitme allika kinnitusel see, et Laar
palus Savenkovi abi Tallinna võimutüli lahendamiseks ning vene
poliitikute võitmiseks Isamaaliidu poole, eitasid seda ametlikult
mõlemad pooled.
Kaarel Tarandi sõnul oleks imelik, kui sellisel kohtumisel kohalikust
poliitikaelust ei räägitaks, kuid see toimus muu hulgas.
/—/
Aleksandr Skoblovi väitel kohtumisel poliitikast ei räägitud. “31.
augustil avati meie uus villimistsehh, kuhu kutsusime teiste kõrgete
külaliste hulgas ka Laari. Töökohustuste tõttu ei saanud ta meid siis
külastada, kuid nüüd ta tegi seda,” ütles Skoblov. Tema sõnul räägiti
kohtumisel ainult Onistarist, mis on alkoholi tootmisel tõusnud Eestis
esikohale nii siseturu kui ekspordi osas.
Eelmisel nädalal kohtus ka Mõis Savenkoviga, kes käib omakorda
tihedalt läbi ärimees Meelis Laoga. Lao kohta on Mõis öelnud, et
võimuliidul on temast viimasel ajal palju informatiivset käsu olnud
Keskerakonna tausta teadmiseks.
Tallinna volikogu fraktsiooni Rahva Valik esimees Jevgeni Tomberg
ütles, et ei tea Laari ja Savenkovi kohtumisest midagi.
Tombergi sõnul on Rahva Valik kirjutanud alla koalitsioonileppele
ega saa seega Mõisa poolele üle minna. Samas möönis Tomberg, et
kui Mõisa ja Voogi umbusaldamine neljapäeval läbi kukub, siis tuleb
fraktsiooni käitumist edasi arutada. “Aga loodame, et meie praegune
kokkulepe Keskerakonnaga läheb läbi,” ütles Tomberg.
Aleksandr Skoblovi sõnul on Onistaril kõigiga head suhted. “Ka
erinevate erakondadega,” ütles Skoblov, kelle sõnul pole Savenkov
vähemalt Onistari kaudu ühtegi erakonda rahaliselt toetanud.”
Jätkub
1. osa. Isamaaliit teeb koostööd Interrinde Jevgeni Koganiga
2 osa. Kui Tallinna valitses IRL: Jüri Mõis linnapeaks saamine
3 osa. Kui IRL juhtis Tallinna: Tallinna Vee erastamine
4. osa. Kui IRL valitses Tallinnas: Võimukriis
5. osa: venelaste hind ja seitse päkapikku
6. osa: Jüri Mõis umbusaldus ja raudtee erastaja petis Sposato
7. osa: IRL bordellis ja Tõnis Palts
8. osa: Pakosta ja Palts rahade kuritarvitused
9. osa: skandaalid viivad lahkumiseni
Loading ...
.
Astu tagasi karumõmmi ja pühi plats enda järel puhtaks.