Kui IRL valitses Tallinna 5. osa: venelaste hind ja seitse päkapikku
Hoiatus ja meenutus kõigile Tallinna valijatele. Isamaaliidu ehk IRL-i linnavalitsus oli Tallinnas võimul 1999. aasta valimiste järel. Meenutame selle ajastu “kangelasi” ja mida nad tegid Eesti suurimas linnas.
5. osa
MÕISA UMBUSALDUSPÄEV JÕUABKÄTTE
2. novembri hommikused ajalehed edastavad mõlema poole arva-
musi – Mõis on kindel, et ta valitseb ka homme, Savisaar usub, et
mõisavalitsejalik segaduste aasta Tallinnas jõuab lõpule.
Meie ajakirjandusvalik langeb seekord Kalle Muuli kasuks POSTI-
MEHEST:
Savisaar Mõisa vastu
“Umbusaldushääletuse tulemused Tallinna linnapea Jüri Mõisa ja
volikogu esimehe Rein Voogi vastu selguvad täna veel enne hääletuse
algust, kui linnavõimu toetajad püsti tõusevad ja istungisaalist lahku-
vad.
Võimuliidu väljamarss eraldab sikud lammastest. Kõhklejatel on
piinlik koos vastasleeriga istuma jääda, valevandujatel pole enam
võimalik saalist lahkumata poolehoidu teeselda.
Sellega on mängu ilu otsas. Kas hääletada või mitte, on siis juba
üksnes maitse asi – kui saali jääb koos istungit juhatava Rein Voogiga
üle 33 volikogu liikme, on Savisaar võitnud. Aga võimalus kaotada
on märksa suurem.
Kahju muidugi, et linnavalitsuse kukutamine läbi saab. Ehkki Savi-
saar ei väsi rääkimast, kui tõsist poliitikat ta teeb, oli etendus siiski
päris hea.
Kõhe pärast umbusaldusallkirjade üleandmist haaras Savisaar härjal
sarvist ja lajatas linnapeale SL Õhtulehes lagipähe süüdistusterahega,
milles tõde ja vale parajas vahekorras osavalt segi. Järgesid pressi-
konverentsid paaripäevaste vahedega: kokkulepe uue võimuliidu
loomiseks, tegevusprogrammi allkirjastamine, koalitsioonileppe
sõlmimine.
Avalikus sõnas olid ohjad kindlalt Savisaare käes, Mõis tegi panuse
kuluaaritööle, sest linnapead ei vali rahvas, vaid volikogu liikmed.
Esimese “umbusaldusnädala” lõpuks suutis Mõis jõuvahekorra
paigast nihutada. Demokraatlik erakond, kelle ainus esindaja Annika
Laas Isamaaliidu abiga asendusliikmena üle noatera volikogusse oli
pääsenud ja umbusaldusavaldusele alla kirjutas, teatas pärast pikka
kõhklemist, et ei liitu umbusaldajatega.
Kuid Savisaarel on varumängijate pingil veel Leonid Tsingisser, kes
nii väga tahtis saada linnaettevõtte Tallinna Soojus juhiks, et ei
osanud esialgu, umbusaldusallkirjade kogumise aegu veel valida,
kummalt pakkujalt see ametipost vastu võtta.
Tegelikult ongi Leonid Tsingisser, Gennadi Ever ja veel paar vene
rühmituse esindajat umbusalduskomejandi mootoriks, kaalukeeleks
ja lõpuks ka otsustajaks.
Umbusaldusavaldus ei tekkinud koonderakondlastest korteriaferis-
tide minemakihutamisest linnavõimu juurest, vaid just seetõttu, et
pärast volikogu valimisi kolmikliidu poolele üle läinud ja Mõisa
linnapeaks aidanud Tsingisser & Co ei saanud küllaldaselt rahuldada
oma n-ö majanduslikke huvisid. Varnast võtta koonderakondlased ja
heitlik Annika Laas andsid Savisaarele lootust saada Rein Voogi
sünnipäevaks kokku 33 häält.”
Kuidas sündmused kulgesid, teame me kõik…
Järgmise päeva (3. november 2000.a.) EESTI PÄEVALEHES peal-
kirjastas Anneli Ammas volikogus toimunu täpselt:
Vene saadikud reetsid Savisaare viimsel hetkel
“Tallinna volikogu vene saadikud kauplesid eile veel mõni tund enne
volikogu istungit kolmikliiduga ja tunnistasid alles poolteist tundi
enne istungi algust Edgar Savisaarele oma reeturlikkust.
“Kõik on võimalik,” ütles Vene Erakonna ja fraktsiooni Rahva Valik
liige Nikolai Maspanov üleeile õhtul enne kohtumist reformiera-
kondlase Rein Voogiga. Mõni tund hiljem oli selge, et Rahva Valiku
seitsmest saadikust kolm toetavad kolmikliitu.
Eile keskpäevaks oli koos uue koalitsiooni koostöölepe, kuid läbi-
rääkimistel osalenud Rahva Valiku esindaja Vladimir Afanasjev sel-
lele veel alla ei kirjutanud. Põhjuseks Rahva Valiku teise poole,
Eestimaa Ühendatud Rahvapartei sisesed kõhklused.
“Olen 60 protsenti võidus kindel,” oli Voog eile keskpäeval ennus-
tustes tagasihoidlik.
Veidi enne kella kahte läks Maspanov juba üsna demonstratiivselt 36.
sünnipäeva tähistavale Voogile lilli viima.
VIIMASE HETKE OTSUS. Kell kaks kogunes Rahva Valiku fraktsioon
ning tegi lõpuks otsuse Keskerakonnale selg keerata ning soostuda
kolmikliidu pakkumistega.
Samal ajal istus koos ka juba aasta kolmikliiduga koalitsioonis olnud
Rahva Usalduse fraktsioon. “Jälgime olukorda, aga suur osa Rahva
Valikust on valmis kolmikliiduga liituma,” ütles Igor Pissarev. Tema
oli ühena kahest Rahva Usalduse saadikust alla kirjutanud koalit-
sioonilepingule Keskerakonnaga ning veel üleeile õhtul kinnitas, et
koostöö Jüri Mõisa linnavalitsusega pole tema jaoks võimalik.
Keskerakonna aseesimehe Peeter Kreitzbergi sõnul teatas Rahva Valik
kell 14.24, et nendega pole mõtet umbusalduse korral arvestada.
Tund aega enne volikogu istungit saabus veel nädala algul kaalu-
keeleks peetud Rahva Usalduse saadiku Leonid Tsingisseri avaldus,
fftilles ta võttis tagasi oma avalduse volikogust lahkumise kohta.
Samas teatas ta, et ei hääleta Mõisa ja Voogi umbusalduse poolt.
SAALIS KAKS VENE SAADIKUT. Kell 16 kogunesid puupüsti täis
volikogu saali kõik Keskerakonna 21 saadikut, koonderakondlased
Vutlar Sepp ja Peeter Lepp ning enamik kolmikliidu saadikuist. Vene
saadikutest tulid köhale vaid Rahva Usalduse liikmed Sergei Ivanov
ja Tatjana Vassiljeva. Rahva Valiku saadikud saali ei ilmunud.
Voogi umbusalduse põhiettekande pidanuks päevakorra järgi tegema
Rahva Valiku esimees Jevgeni Tomberg, tema ülesande võttis endale
Ain Seppik.
Umbusaldusprotseduuride alguses lahkusid koalitsioonisaadikud
saalist puhvetisse. Saali jäi 25 saadikut, kolmikliidust ainukesena
volikogu esimees Voog. Läbikukkumisele määratud umbusaldushää-
letused toimusid kiiresti ja rahulikult.”
POSTIMEES annab toimunule juhtkirjas üpris karmi hinnangu:
Võidušampusel on virtsa maik
“Tallinna linnapea Jüri Mõis näitas eilse usaldushääletuse ülekaaluka
võiduga taas, kuidas kuradit peltsebuliga välja ajada.
Ehkki Keskerakonna esimees Edgar Savisaar teatas eilses Postimehes
enesekindlalt, et “ebaseaduslikult ametisse pandud küündimatu lin-
napea tagandatakse volikogu seadusliku umbusaldusavaldusega”,
kukkus üritus haledalt läbi. Savisaarel tõmbasid vaiba alt kõige suu-
remad sõbrad, Rahva Valiku venelased. Mõis võitis nende südamed
kähe abilinnapea ja kähe linnaosavanema köhaga.
Küllap teeb Savisaarele kaotuse iseäranis kibedaks aimdus, et teist
võimalust linnavalitsust vahetada selle volikogu koosseisuga enam
tõenäoliselt ei tule
Kummatigi on Mõisa vahutaval võidušampusel virtsa maik. Ainuüksi
avalikkuse ette ilmumine koos Meelis Laoga, kes on ebaseaduslikku
äri ajanud ning teisi inimesi peksnud ja piinanud, annaks juba piisa-
valt põhjust kahelda, kas Jüri Mõis ikka sobib linnapeaks.
Aga avalikkusele valetamine – olgu kas või häda sunnil – Särgava
residentsi rentimise kohta ning kurjategijatega sõbrus tamine ja nende
käsutamine poliitikas läheb üle igasuguste piiride.
Linnapea ei saa enda õigustuseks öelda: aga teised teevad ka nii.
Teised ei ole linnapead. Meelis Lao lükkamisega hääletuspäeval aja-
kirjandusse rikkus Mõis ise oma mainet rohkem, kui suutis seda
rikkuda Savisaar Mõisa pihta kaks nädalat pori pildudes.”
Mida aga arvas toimunust reedetud poole liider?
EESTI PÄEVALEHT, 3. november 2000.a. (Käi Kalamees):
Savisaar: Mõis sai Pyrrhose võidu
“Eile Tallinna volikogus kaotuse vastu võtma pidanud Keskerakonna
liider Edgar Savisaar ennustab pealinnas jätkuvat ebastabiilsust ja
peab uue koalitsiooni teket Toompea võimuliidu jaoks Pyrrhose
võiduks.
Millal te taipasite, et Mõisa umbusaldamise katse kukub läbi?
Täna hommikul olin veel veendunud, et umbusaldus läheb läbi. Alles
lõuna paiku tekkis Rahva Valikul mure, et hääli pole ja seetõttu pole
mõtet asjas osaleda. Ma väidan, et kui Rahva Valik oleks saalis olnud
ja osalenud, oleks asi õnnestunud. Rahva Usalduse mõned inimesed
ei osalenud, kui neile sai selgeks, et Rahva Valik ei osale. Võimalik, et
Rahva Valik pidas korraga kahtesid kõnelusi. Võimalikud on ka
mitmed teised case’id. Ega see pakugi enam erilist huvi. Lõpptulemus
on selge: Rahva Valik osutus meie jaoks ebausaldusväärseks partne-
riks ja eks me pea sellega arvestama. Tänane käitumine Rahva Vali-
kule hääli juurde ei too. See partei otsustas oma edasise saatuse.
Millised on teie edasised sammud?
Need ei ole meie astuda, need on juba Jüri Mõisa teha. Teame, et ta on
pakkunud kahte abilinnapea ja kahte linnaosa vanema kohta Rahva
Valikule. Ta on teinud ka teisi huvitavaid pakkumisi. Tahame vaa-
data, kuidas ta neid realiseerib. Nende katteta lubaduste hulk, mida
Mõis on aasta jooksul andnud, suurenes tänase päevaga oluliselt. See
ei tekita koalitsioonis rahu, vaid täiendavaid pingeid.
Kas usute, et uuenenud koalitsioon suudab kaks aastat tööd teha?
Ma ei arva, et see oli selles volikogus viimane umbusaldusavaldus
linnapea suhtes.
Mida Jüri Mõis teie saadikutele pakkus?
Sotsiaalministeeriumist käidi mitmel korral doktor Madis Martinsoni
juures pakkumas väga soodsaid lepinguid. Käiku läksid tutvused.
Tean, et härrased (Andres) Ammas ja (Andres) Herkel käisid kaks
päeva (Igor) Pissarevi kännul ja pakkusid talle väga kiiret sõitu
Londonisse energeetikute konverentsile.
Keda näete liitlastena järgmistel võimalikel hääletustel?
Kõik umbusaldusavaldused saavad alguse koalitsioonist ja mitte
opositsioonist. Enne hakkab koalitsioon lagunema ja siis läheb opo-
sitsioon sellega kaasa.
Kui püsiv on uus koalitsioon?
See on sama ebastabiilne nagu senini, võib-olla isegi ebastabiilsem.
Võib-olla ebastabiilsus suureneb veelgi. Katteta lubaduste hulk, mida
Mõis telgi ees ja telgi taga välja käib, suurenes oluliselt. Ei lähegi palju
aega mööda, kui osa inimesi, kes mitmetest lubadustest ara lollitati,
avastavad, et neid lubadusi pole täidetud. Rahulolematus kasvab ja
mõni neist pöördub opositsiooni poole. Võib-olla teeb ta seda vaid
selleks, et Mõisa juures paremaid tingimusi välja kaubelda. Ma ei
välista seda. Meie võtsime umbusaldusavaldust tõsiselt.
Kuidas sündmused linnavolikogus mõjutavad jõujooni Toompeal,
sealset koalitsiooni ja kogu Eesti sisepoliitikat?
Hoolimata sellest, et Mõis on teie ees sama enesekindla näoga kui
mina, ei arva ma, et õhtul peetakse Vabaduse platsil või Toompeal
suurt rõõmupidu. Vähemalt Toompeal on sedavõrd kogenud polii-
tikud, et aru saada, et tegu oli Pyrrhose võiduga. Arvan, et Toompeal
tuleb järjest rohkem ette sundkäike. Ka sealses koalitsioonis on
pinged tõusnud. Tänane päev ei lahendanud neid, vaid lükkas edasi,
et ühel päeval laheneda suure pauguga.
Kas pingete kuhjumine võib tähendada, et ka peaminister Mart
Laari ootab ees umbusaldusavaldus?
Ütlesin mõne päeva eest, et see on Isamaaliidu valik. Kui umbusaldus
oleks läbi läinud, siis räägiksime me Jüri Mõisa kui persooni lahku-
misest.
Kas Tallinna linnavõim on end lootusetult täis teinud nagu paljud
linlased arvavad?
Üks asi, mida need viimased kaks nädalat kaasa tõid, oli see, et linna-
võimu olukord sai palju selgemaks. Mõisa lapsesuu jõudis selle kähe
nädalaga paljastada ka need nurgatagused, mida muidu väga varjata
taheti.
Kas tunnete end väga pettununa?
Oleme opositsioonis olekuga harjunud. Meile on tähtis oma põhi-
mõtetele kindlaks jäämine. Meie fraktsioon hääletas ühtselt ja voli-
kogus sai olukord selgemaks. Pole põhjust pettunud olla.”
SEITSE PÄKAPIKKU
Niimoodi tabavalt ristisid ajakirjanikud nüüd Tallinna võimukoa-
litsiooni. Sest uuele valitsemisleppele kirjutavad 10. novembril alla
täpselt nii suure arvu osapoolte esindajad. Need on Isamaaliit, Refor-
mierakond, Mõõdukad, Vene Balti Erakond Eestis, Eesti Demokraat-
lik Partei, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei ja Vene Erakond Eestis.
Nagu näha, otsustasid nüüdki asja vene erakondade esindajad. Ja
seda mitte ilusate silmade eest. 4. novembri SL ÕHTULEHT sõnas-
tabki oma juhtkirja nii:
Venelaste hind
“Nagu loodeti, hakkas eile selguma Tallinna uue võimukoalitsiooni
hind. Rahas mõõdetava asemel hakkasid selguma aga hoopis esi-
mesed boonused Jüri Mõisa pooldajatega ühinenud venelastele, mil-
lele hinnalipikut külge panna on pea võimatu.
Vaid paar päeva pärast Konstantinoopoli patriarhi Bartholomeose
pika visiidi lõppu tegi võimu säilitada sooviv koalitsioon Rahva
Valiku saadikute ülemeelitamiseks venelastele ahvatleva pakkumise:
prominentsel köhal Toompeal asuva Nevski katedraali saab pika-
ajalisele rendile Moskva patriarhaadile alluv õigeusu kogudus. Kuigi
pole ehk põhjust uskuda paranoilisi vihjeid Nevski katedraali ja
Toompea lossi vahelise distantsi kohta, mis võimaldaks pühakotta
paigaldatud korraliku luuretehnika korral ülevaadet kogu Toompea
lossi tegevusest, on sellise käigu sümboolne väärtus rahas mõõde-
tamatu kaotus Eesti jaoks.
Vene saadikute poolehoiu saavutamiseks tehti teinegi väike möön-
dus: Tallinna linnavalitsuse ametnikud peavad tulevikus olema
valmis linnakodanikega suhtlema ka vene keeles. Siiani ametlikuks
töökeeleks olnud eesti keelele teise ja jälgede segamiseks ka kolmanda
(inglise keele) lisamist saab küll ilusasti põhjendada, kuid sellinegi
liigutus on igasuguses valuutas hindamatu kaotus eestluse jaoks.
Tallinna koalitsioon peab ettevaatlik olema. Kui selgub veel ohvreid,
mis vene saadikutele meeldimiseks on tehtud, võib Savisaare käes
olla ohtlik relv: eesti rahvuslikkusele rõhumine. Sest Nevski ja eesti
keele väärtuse kõrval tuhmuvad ka kingitud rahasummad ja naaritsa-
kasukad, millest sosinal räägitakse.”
Peagi järgnevad personaalsed autasustamised. Vladimir Masterovi
asemel saab abilinnapeaks Valentn Strukov. Juurde luuakse hoopis
uus abilinnapeakohi ja selle saab Leivi Šer. Lasnamäe linnaosa
vanemaks kinnitatakse Leonid Mihhailov ja Kristiine linnaosale Paul
Laas. Nii kõrgelt hinnati tema abikaasa Annika Laasi kui ainukese
Demokraatliku Partei esindaja rolli volikogus. Muide, Laaside pere
tõmbaski kõige suurema loosi, sest mõne aja pärast võtab Mõis oma
nõunikuks Paul Laasi noorema venna Karl Laasi. Märgime, et
vendade isa Jaan Laas on Sinisest Erakonnast tekkinud Demokraat-
liku Partei esimees.
UUEL AASTAL UUE HOOGA
2001. aastat võtavad nii Toompea kui Tallinna võimulolijad vastu
hästi enesekindlalt. Laar noolib välismaalt kütust ja raporteerib igal
sammul Eesti “enneolematust edust”. Mõis aga valitseb oma ärimõisat
Tallinn veel enesekindlamalt.
Siiski pole tulevik kaugeltki roosiline. Juba novembris 2000 korral-
datud rahvaküsitlus näitab, et valitsuse reiting on poolteise aastaga
(maist 1999) kukkunud 53 toetusprotsendilt 34-le, valitsusjuhi enda
oma koguni 31-le. Veel on saladuses 13. mai 1999 superskandaal
Võrumaal (pumppüssilaskmine opositsioonipoliitiku pildi pihta), mis
aprillis langetas Laari usaldusväärsuse koguni 22-le.
Mõisa reitingut pole ametlikult mõõdetud, kuid ajakirjanduses ilmub
üha enam arvamusi, et rahajõmmist linnapeast ikka õiget asja ei saa.
5. jaanuari SL ÕHTULEHT pealkirjastab oma juhtkirja üsna ühemõt-
teliselt:
Ammenduv Jüri Mõis
“Nii nagu Mart Laar ütles välja pensionäre tagajalgadele tõstva 500-
kroonise toimetulekunumbri, nii ärritab avalikkust Jüri Mõisa soo-
vitud 60 OOOkroonine palk. Et Tallinna linnapea palk kasvas uuest
aastast kolmanciiku võrra 30 000 kroonini, mõjub värske avaldus
lapsesuu järjekordse väljaütlemisena.
Samas pole öeldus midagi uut ning tegu on lihtsalt kunagi Mõisa
poolt peaministri vääriliseks arvatud 100 OOOkroonise palga teema
ülessoojendusega. Ka juttu puuduvatest sotsiaalsetest garantiidest
võiks kuulda ükskõik kelle, aga mitte Eesti ühe rikkaima inimese
suust. Kuigi poliitikute ülesanne ongi ühiskonna sageli kivinenud
mõttemalle muuta, ei saa sokiteraapia jääda eesmärgiks omaette.
Peale tippjuhtide ja ametnike on ka tavalinlased, kes küsivad, mida
siis ennast kõrgelt koteeriv linnapea ka ara teinud on?
Linnavalitsemise ümberkorraldamisele ja ametnikele oluliselt kõrge-
ma palga maksmise mõttekusele saab hinnangu anda alles mõne aja
möödudes, nii nagu ka Mõisa eelmises, siseministri ametis läbi viidud
politseireformile. Linnapea ainus roll ei saa aga olla ainult ametnike
motiveerimine, vaid kogu linna hea käekäigu eest hoolitsemine.
Vaevalt et isamaalased Mõisa avalduste peale õnnelikud on. Kui
valitsejate reiting on niigi madal, siis lakkamatu ahnuse väljanäita-
mine seda ei paranda. Mõisa torge Laari kahtlase majaehituse kohta
aga viitab tõsistele erimeelsustele erakonna sees, nagu ka Mõisa nime-
tamine kommunaalpoliitikuks. Kas asi jõuab organisatsiooniliste
järeldusteni, näitab aeg.”
Kuna all-linna võimujaotuses matkitakse Toompea mudelit, siis on
siin iga möödalask ka tagasilöök kogu kolmikliidule. 10. jaanuari
2001.a. KESKNÄDALAS kirjutab toimetaja Heimar Lenk:
“Isamaaliidu reitingu allakäik ja Tallinna linnapea Jüri Mõisa üha
uued vigurid teevad partnereile tõsist muret kolmikliidu tuleviku
pärast.
Jüri Mõis raske kivina valitsejate kaelas
Üheks suuremaks probleemiks on kolmikliidu jaoks kujunenud
Tallinn. Lapsemeelse ekspankuri Jüri Mõisa juhtimisstiil ja läbimõtle-
mata väljaütlemised pressis on Isamaaliidu allakäiguks hea kelgutee
sillutanud. Bussipiletite järsk hinnatõus, linnaametnike ülisuur palga-
kasv ja elatustaseme langus pealinnas, kastavad libedat jäärada
värske veega.
Peaministri lähikonnast kostab toimetuseni üha uusi pahameele-
puhanguid Mõisa Jüri aadressil, kuid otsustavaks käitumiseks pole
valitsusjuht valmis. Luureülemat Krossi oli välismaalaste nõudel
kergem vabastada, kui Isamaaliitu rahastanud ja nüüd end luge-
matute ja hämaravõitu tehingutega sidunud linnajuhti. Lisaks lõhuks
Mõisa minemakihutamine hapra ning valgustkartva kokkuleppe vene
poliitikutega. Tallinna võim seisab noateral ja Laar kardab selle
lagunemist kui vanapagan välku, sest alllinna järel langeb tavaliselt
ka Toompea.”
Lausa prohvetlik järeldus: nii aasta lõpul juhtubki.
Kuid enne seda juhtus Tallinna valitsemisel nii mõndagi…
AMBITSIOONIKAS DAAM LIISA-LY PAKOSTA
Seni on juttu olnud vaid isamaalikust pealikust Mõisast, aga tal olid
tegemistes abilinnapeadena erakonnakaaslastest toetajad. Eriti
muidugi Liisa Pakosta. Ideid tal jagub, olgu tegu sotsiaal-, kultuuri-
või haridusprobleemidega. Ennast kirglikuks muinsuskaitsjaks
pidades sekkub ta küll Kunstimuuseumi, küll Harju tänava küsimus-
tesse. “Vabaduse väljakule tuleb mälestusmärk,” teatab ta valju-
häälselt. “Eesti vajab vabaduse mälestusmärki ja täna on Tallinna linn
suuteline selle püstitamise ka korraldama,” on tema selgesõnaline
põhjendus, miks kiirkorras korraldatakse avatud ideekonkurss.
Abilinnapea sõnul tõmmatakse ideekonkursi otsad kokku suveks, sest
2002. aastal peab kuju püsti olema”.
Tegemised ühiskonna heaks on kiiduväärt asi, kuid egas ennast ei
tohi unustada. 8. jaanuaril 2001.a. avaldab SL ÕHTULEHT Kadri
Jakobsoni intervjuu Pakostaga pealkirja all
Abilinnapea Liisa-Ly Pakosta hobi on kinnisvara
“Tallinna abilinnapea Liisa Pakosta kabinet Vabaduse väljakul Tallin-
na linnavalitsuse hoone viiendal korrusel on avar.
Intervjuu teemat ette teades lülitab abilinnapea sisse ka enda dikto-
foni. Tema õrnroosaks lakitud küüntega käed värisevad veidi.
Liisa Pakosta, teil on miljonite kroonide väärtuses kinnisvara – maja
Mähel ja Kivimäel ning kolmandik majast Kõdu tänavas. Peale
selle aga ka korter vanalinnas Sauna tänaval. Kuidas te viimase
hankisite?
Ma ei ostnud seda. Sain Sauna tänava korteri umbes 10 aastat tagasi
vahetuse teel. Aastat ma ei mäleta, aga see oli veel rublaajal. Meil oli
Õismäel korterike, kus me ei tundnud ennast hästi. Tahtsime elada
arhitektuurselt huvitavas köhas. Tol ajal pakuti lehekuulutustes palju
remontimata ja mugavusteta vanalinnakortereid. Ka Sauna tänaval
oli näiteks WC esikus. Perekond, kellega vahetust tegime, oli õnnelik,
et sai puhta, sooja vee ja dušiga korteri. Ja meie olime õnnelikud, et
õnnestus vanalinna kolida. Praegu on see korter tühi. oleme aga
mõelnud, et võib-olla kolime sinna ise elama. Praegune sissetulek
võimaldaks seda.
Ent pakun teile parem mitu teist jututeemat. Kui te ei leia minu vastu
ühtegi süüdistust, siis ma ei ole intervjuust huvitatud. Kõikidele
teistele küsimustele olen nõus pikalt-laialt vastama.
Te üürite oma korterit välja?
Jah, oleme seda välja üürinud. Üürimiseks registreeris minu elu-
kaaslane Toomas Uibo ennast füüsilisest isikust ettevõtjana maksu-
ametisse. Ta õiendas kõik sellega seonduvad protseduurid. Kuulume
selles mõttes nende 5 protsendi perede hulka, kes on ausalt tegut-
senud.
Kas vastab tõele, et üürite seda itaallastele 15 000 krooni eest kuus?
Kellele me seda üürime, on nüüd küll intiimne teema. Üürihind oli
tõepoolest 15 000. Täpseks kontrollimiseks peame kõdus dokumente
vaatama.
Praegu seisab korter tühjana. Otsite üürilisi?
Panime mõni kuu tagasi tõesti lehte sellise kuulutuse.
Kui palju teie korteri üürimine maksab?
See selgub siis, kui üürilised leitud. Ma ei taha, et sellest kujutate,
oleme huvitatud üürnikest, ent kui korteri vastu on liigne avalikkuse
tähelepanu, siis neid ei tule. Ehitustehniliste vigade ja teatriskandaali
tõttu polnud see korter aga enam hea äriobjekt. Maja vajus, seintes
olid praod ning komisjon kuulutas korteri avariiohtlikuks. Üürnikud
lahkusid.
Olen valmis teile andma pika intervjuu teemal, milline on minu
ideaalkodu, juhul kui see pole seostatud selle (korteri – toim.)
teemaga.
Kahjuks ei saa me seda tingimust vastu võtta. Te pole ju midagi
ebaseaduslikku teinud?
Minu mure on selles, et iga artikkel, mis täna kirjutatakse ja puudutab
poliitikuid ning korterit vanalinnas, on negatiivne. Minu üksikisiku
tuludeklaratsioonis on kirjas nii selle korteri omamine kui ka elu-
asemelaen, mida maksan.
Teil on aga ka majad Kivimäel ja Mähel ning majaosa Kõdu
tänaval?
Kuna need pole minuga otseselt seotud ja minu pereliikmed pole
avaliku elu tegelased, siis… Loomulikult ei ela mu vanemad lageda
taeva all ja lähisugulased samuti mitte – kuid see on nende privaatne
õigus.”
Mõisa allee
Nii pealkirjastas oma juhtkirja 17. veebruari 2001.a. SL ÕHTULEHT.
Linnavalitsuse kabinetivaikuses sündinud ideest Kaarli puiestee
maharaiumisest sai laiem üldsus teada tänu ajakirjandusele. Eelmise
päeva EESTI PÄEVALEHES nimetas Jüri Mõis Kaarli puiesteed
hambutuks puuderiviks, mida on kõle vaadata…
Niisiis, SL ÕHTULEHT:
“Iseseisvusaegsetel Tallinna linnapeadel paistab olevat traditsioon
oma kabineti aknast välja vaadates mõni idee saada. lvi Eenmaa ajal
kaunistati autodest tühjaks tehtud Vabaduse väljak asfaldile maalitud
lillekestega. Robert Lepikson lasi koristada Harjumaale vaadet varja-
vad ja kunstihoone esist risustavad puud. Jüri Mõisale pole mängu-
ruumi palju jäänud, temal jääb üle kabinetiaknast Kaarli kirikule
vaadet varjav puiestee maha raiuda. Kui Toompea tugimüüridel
kasvavate puude mahavõtmist on peale vaate avamise põhjendatud
ka müüride lagundamise peatamisega, siis Kaarli puiesteele see argu-
ment ei sobi. Maa-aluseid parklaid saab kesklinnas mujalegi, kas või
kogu Vabaduse väljaku alusele maale rajada. Paljude maailmalinnade
variant, kus kesklinnas asjatav kodanik jätab auto selle serva ning
ajab omi asju edasi ühisveonduse abil, Tallinnas ei toimi – teadlikult
vaeslapse ossa jäetud ühisveonduse viletsa olukorra tõttu.
Ent puiestee aluse parkla rajamisele pole ühtegi alternatiivi välja
pakutud ning ametnike jõulist pressingut arvestades poleks imestada,
kui kogu projekti lükkaks edasi vaid kellegi erahuvid. Ehitajad
tahavad ehitada, puukoolid toodangut müüa, vahendajad vaheltkasu
saada.
Kui linnavõim ka raie vastu häälestatud avalikku arvamust kuulda
ei taha võtta, tuleb tal omi seisukohti rahvale vettpidavalt selgitada.
Tallinna vanalinngi on omanäolisuse säilitanud tänu sajandeid kest-
nud alalhoidlikkusele. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.”
Õnneks tegudeni ei jõutud. Küllap aitasid tallinlaste üksmeelne
vastasseis, aga veel enam pealevajuvad uued skandaalid.
Jätkub
1. osa. Isamaaliit teeb koostööd Interrinde Jevgeni Koganiga
2 osa. Kui Tallinna valitses IRL: Jüri Mõis linnapeaks saamine
3 osa. Kui IRL juhtis Tallinna: Tallinna Vee erastamine
4. osa. Kui IRL valitses Tallinnas: Võimukriis
5. osa: venelaste hind ja seitse päkapikku
6. osa: Jüri Mõis umbusaldus ja raudtee erastaja petis Sposato
7. osa: IRL bordellis ja Tõnis Palts
8. osa: Pakosta ja Palts rahade kuritarvitused
9. osa: skandaalid viivad lahkumiseni
Loading ...
.
Astu tagasi karumõmmi ja pühi plats enda järel puhtaks.