Idaraha liit: valetamine, ärastamine, vihkamine

Hoiatus ja meenutus kõigile Tallinna valijatele. Isamaaliidu ehk IRL-i linnavalitsus oli Tallinnas võimul 1999. aasta valimiste järel. Meenutame selle ajastu “kangelasi” ja mida nad tegid Eesti suurimas linnas.

6. osa

UMBUSALDUS JÄLLE KÄIKU

Juba 20. jaanuaril on EESTI PÄEVALEHEST lugeda, et lähiajal algatab
Keskerakond linnapea Jüri Mõisa vastu umbusalduse.

“Edgar Savisaar kinnitas eile, et umbusaldusavaldus algatatakse
kindlasti. “Ma ei tea praegu, kas see tuleb järgmisel või ülejärgmisel
istungil,” ütles ta.

Volikogu vähemuse toetusega arvestada võiva Keskerakonna liidri
sõnul on ka kõigis koalitsiooniparteides inimesi, kes Mõisast lõplikult
tüdinenud. “Kus selg sirgu aetakse ja end kokku võetakse, ma ei tea,”
märkis Savisaar, soovimata umbusaldusavalduse tulemust ennus-
tada.”

“Mida Keskerakond sellise propagandarünnakuga võidab?” küsib
ajaleht juhtkirjas, ja vastab:

“Hoiab Mõisa ebameeldiva avalikkuse tähelepanu all ning püüab
rikkuda tema niigi räsitud imagot. Tekitab linnavalitsuses ja -voli-
kogus pingelise olukorra, sest surve all võib Mõis teha samasuguseid
rumalusi nagu kolm kuud tagasi, mil ta šokeeris paljusid pooldajaid
Meelis Lao appi kutsumisega.”

8. veebruaril jõuabki volikogusse umbusalduse tekst ning 22. veeb-
ruaril on see ka esindusorgani päevakorras.

Nagu arvata ongi, ei saanud see vajalikku toetust. Siiski oli vastu-
häälte arv seekord suurem kui sügisel: 26 tollase 23 asemel.

Keskerakond aga andis samas üle uue – järjekorras kolmanda -umb-
usalduse, põhjenduseks Tallinna linnapea lubamatu esinemine

Helsingis, kus Mõis võrrelnud Tallinnast ärakolinud venelasi neegrite
ja türklastega.

Sama päeva SL ÕHTULEHT valgustab Allar Viiviku kujutises
sündmust nii:

“Soomes peetud kõnes võrdles linnapea Jüri Mõis Tallinnast ära-
kolinud venelasi neegrite ja türklastega, keda pealinnal oleks üles-
ehitustöödel hädasti vaja läinud. Linnavalitsuse väitel pole aga Mõis
midagi sellist öelnud.

“Kahetsusväärne on see, et umbes 50 000 vene päritolu linlast on
Tallinnast ara kolinud,” kordas tundmatust palunud allikas Jüri
Mõisa suust üleeile Soomes kõlanud mõtteavaldust.

Linnapea ütles allika kinnitusel niimoodi Helsingis Tuglase Seltsis
peetud avalikus ettekandes. “Kahetsusväärne on see fakt sellepärast,
et nende näol kaotas Tallinn tööjõudu, mida linnal oleks vaja läinud
samal moel, nagu neegrid ehitasid üles Ameerikat ning türklased
Saksamaad,” tsiteeris too isik SL Õhtulehele Mõisa mõttekäiku.

Et Jüri Mõis sellist võrdlust käsutas, kinnitas ka raadio Vaba Euroopa
korrespondent Evelyn Höglund. “Pärast sellist sõnavõttu on väga
raske veenda soomlasi või ükskõik keda selles, et Eestis ei suhtuta
vähemusrahvustesse halvustavalt,” lausus Höglund oma eileõhtuses
kommentaaris. “Võib-olla sama raske on mõnel mehel uskuda, et
temasse suhtutakse sõbralikult ja austavalt pärast seda, kui tema foto
pihta on püstoliga kätt harjutatud. Vähemasti on tegu sama sorti
maitselageduse ja sulaselge matslusega,” lisas korrespondent.

“Midagi sellist ma küll ei kuulnud. Vähemalt mitte sellises sõnas-
tuses,” väidab linnavalitsuse avalike suhete nõunik Kaido Padar.

Tallinnas integratsiooni korraldav abilinnapea Leivi Šer ei soovinud
eile Jüri Mõisa sõnu kommenteerida, sest polnud väidetavast räigest
arvamusavaldusest veel midagi kuulnud.

“Tahaksin linnapeaga sel teemal rääkida!” võttis tuld Isamaaliidu
peasekretär Andres Ammas. “Seda muidugi juhul, kui selline lause
tõesti tema kõnes oli. Võib-olla rebis keegi mõtte lihtsalt kontekstist
väljaja tõlgitses valesti?” hakkas ta kahtlema.”

Antud kontekstis on huvitav ara tuua veel üks materjal SL ÕHTU-
LEHEST 6. märtsil 2001.a. See on Edgar Savisaare kirjutis

Napalmi teile, napalmi!

“Vaoshoitud Eesti ajakirjandus ei ole seni pidanud sündsaks kujutada
Jüri Mõisa järjekordsest strateegilise tähendusega esinemisest, kui ta
22. veebruaril vastas Toivo Tootseni arupärimisele Tallinna linna-
volikogus.

Mõis tuli saali istungi lõpul ja oli silmanähtavalt halvas tujus. Miski
polnud sel õhtul läinud nii nagu tema soovis. Üksteise järel olid
tupikusse jooksnud või läbi kukkunud Jaan Poska maja nelipühi-
lastele üleandmise, üüri piirmäära tühistamise ja Tallinna sada-
ma-alade müügi projekt.

Mõisa saatis istungitesaali tema perekond: Kerttu Õlmann-Mõis ja
Meelis Lao. Peab lisama, et Lao käitus juuresolijate tunnistust mööda
korrektselt, jälgis tähelepanelikult toimuvat ja vestles vaid ühe
kohalviibiva Mart Laari nõunikuga, kellega nad näisid olevat vanad
sõbrad.

IRL liige Jüri Mõis jagab tähelepanekuid

Jüri Mõis jagas linnavolinikele oma tähelepanekuid naaberriikide
kohta, kus tema arusaamist mööda polevat omavalitsustes koalit-
siooni ega opositsiooni. Ei Soomes ega Rootsis ega Inglismaal – vaat
niisugust pulli pole ma kuskil näinud, väitis Mõis. Ta kahetses, et
Tallinnas on selline terav vastasseis, aga “me oleme teie meetodid üle
võtnud ning nüüd aru saanud, et need on ekslikud”. Teha polevat aga

enam midagi, küll aga loota, et “järgmiste valimiste järel me niisugust
koalitsiooni ja opositsiooni tsirkust kohalikes omavalitsustes enam ei
harrasta”.

Keskerakonnale lubati tulevikus linnarahva rahaga kirmimakstavas
Pealinna lehes avaldamisvõimalust kui “te õpite meiega koos elama
ja töötama siin kohalikus omavalitsuses – enne ei saa!”.

Edasi kurtis Mõis, et linnajuhtide vastaste umbusaldusavaldustega on
avatud uus Pandora laegas ning lisas: “Uskuge mind, me oleme
nooremad ja tugevamad, kui te tahate sõda, siis napalm tuleb ikka
siia minu poolt vaadatuna vasakutesse pinkidesse.”

Kõigepealt eksis Mõis “nooremate ja tugevamatega”. Volikogu kõige
kõrgema keskmise vanusega fraktsioon, Mõõdukad, istub koalitsiooni
poole peal. Pealegi ei tulnud Mõis võimule nooruse jõul, vaid ära-
ostmise ja märgitud pastapliiatsitega.

Jüri Mõis ajas jama

Teiseks on ekslikud Mõisa arusaamad selle kohta, nagu poleks mujal
maailmas omavalitsustes koalitsiooni ja opositsiooni “tsirkust”. Helis-
tasin mõnda naaberpealinna ja sain Mõisa kirjeldusele vastupidise
pildi.

Mõistmatuks jääb Mõisa hädaldamine selle üle, et talle olevat kuulu-
tatud sõda. Võrreldes volikogu eelmise koosseisu opositsiooniga: Isa-
maaliidu, Mõõdukate ja Reformierakonnaga, oleme meie käitunud
liigagi leebelt. Tookord korraldati koalitsiooni juhtidele kaheksa
(meie seni vaid kolm!) umbusaldusavaldust. Võeti vaheaegu küsi-
muste arutamise blokeerimiseks ja marsiti aeg-ajalt saalist välja. Toivo
Jürgenson organiseeris volikogu ees pikette – kord toodi isegi asot-
siaalid köhale, et vaatemäng oleks dramaatilisem, Mart Laar ja Rein
Voog korjasid linnarahva käest allkirju erastamise vastu.

Nemad ise alustasid!

Niisiis alustas terava vastasseisuga seesama seltskond, kes on praegu
võimul ja kuhu ka Mõis kuulub. Ometi ei arvanud me kordagi, et
koalitsiooni vastu peetakse sõda. Meie ei nõudnud tollase oposit-
siooni käest, et nad peaksid oma arvamusest loobuma. Meie ei
nõudnud kapitulatsiooru tähendavat “koostööd”, sest mõistsime, et ka
opositsioonil on oma valijad, kelle huve nad peavad kaitsma.

Mõis ja partnerid ei ole tegelikult teinud katsetki Keskerakormaga läbi
rääkida, kompromisse otsida, kokku leppida. Jääb mulje, et neile
tähendab koostöö, et kõik võtavad jäägitult omaks Jüri Mõisa arva-
muse.

Kokkulepe tähendaks seda, et me peaksime vaid takka kütma, kui
Mõis tahab müüa Tallinna Vee, Tallinna Soojuse, tõsta linnarahvale
osutatavate teenuste hinda ja suurendada samal ajal linnajuhtide
palka. Ning kui me sellisele koostööle ei lähe, on ühed meist “neeg-
rid”, teised “lollikari” ja kolmandaid ähvardatakse napalmiga. Justkui
poleks me Tallinnas, vaid Saigonis.”

JÜRI MÕIS APPI SULIÄRIMEESTELE

Isamaaliselt-mõõdukas valitsus surus 2000. aasta lõpus läbi oma
tahtmise – Eesti Raudtee erastati. Võitjaks kuulutati suurima – 1,7
miljardi kroonise – pakkumise teinud Rail Estonia. Ehkki “Ameerika
superfirma” taust polnud selge, kilkas teede- ja sideminister,
isamaalane Toivo Jürgenson Eesti erastamisajaloo suurepärasest või-
dust. Tema ja Erastamisagentuuri nõukogu esimees, majandusminis-
ter, mõõdukas Mihkel Pärnoja dirigeerisid Laari-valitsuse tahet:
poolthääli tuli 7, vastu 4. Eesti ajaloo huvides nimetame siin ka vastu-
hääletajaid. Need olid opositsiooni esindajad Liina Tõnisson (Kesk-
erakond) ja Tiit Tammsaar (Rahvaliit) ning ärimees Toomas Luman
ja Ignar Fjuk valitsuskoalitsiooni kuuluvatest reformikatest.

Peagi selgus, et Rail Estonia peavahendajaks eestlastega on USAs
finantspettuste pärast tagaotsitav Antonio Angotti alias Tony Massei.
Eriti tähelepanuväärne on asjaolu, et teda mähi tas väga informeeritud
persoon – Eesti luurekoordinaator Eerik-Niiles Kross. Piisas tema
telefonikõnedest, et supersuli fiktiivsete dokumentidega ja seda palju,
palju kordi, Eesti vahet sõeluma hakkas ning siin isegi elamisluba
omas.

Kuna vahendus tõotas asjaosalistele eriti suurt tulu, siis ei tahetud
kaotust kuidagi tunnistada. Köhale ruttas ka kõikvõimas tandem
Mõis-Lao. 27. veebruaril põrutati koos Londonisse, et proovida uut
“päästerõngast” – Venemaal äri ajanud sitsiillast Giovanni Sposatot,
kes lubas hiigelsumma sularahas kinni maksta.

Mõis ise hoidis oma eesmärgid saladuses: “Kohtusin Londonis äri-
ringkondadega ja uurisin, miks Rail Estonia finantsskeem ebaõnnes-
tus.” Sposatost mitte sõnagi.

Huvitava pealkirjaga loo avaldas 1. märtsil aga SL ÕHTULEHT.

Rail Estonia tahtis erastada Eesti Raudteed Venemaalt pärit
rahaga

“Eesti Raudtee erastamisnõustaja Gibb Ltd. kontrollis viimasel hetkel
Rail Estonia finantsinvestoriks pakutud sitsiillase Giovanni Sposato
tausta ja leidis, et sellist rahaallikat ei saa aktsepteerida.

“Selle tegelasega pole keegi kunagi ametlikult kohtunud,” ütles teede-
ja sideministeeriumi pressiesindaja Aap Tänav BNSile. Kuid Eesti
Televisiooni saate “Pealtnägija” andmeil kohtus end finantsinves-
torina esitlev sitsiillane Sposato siiski aasta alguses Eestis erastamis-
agentuuri nõukogu esimehe ja majandusministri Mihkel Pärnojaga.

Eile selgus, et Eesti Raudtee erastamisel läbikukkunud Rail Estonia
üritas viimasel hetkel asendada riigi nõutud strateegilist investorit
Vene päritolu kapitali vahendava sitsiilia finantsinvestoriga.

ETV edastas intervjuu Sposatoga, kes enda sõnul juhib fondi, mis on
valmis Eestisse investeerima 12 miljardit krooni aastas. Sposato ei
teinud saladust, et raha pärineb Venemaalt. Tõestuseks näitas Sposato
teleajakirjanikule töölepingut, kus tema aastapalgaks on märgitud 200
000 dollarit ehk üle kolme miljoni krooni.

“Ma pakun 150 miljonit dollarit 66 protsendi Eesti Raudtee aktsiate
eest ja jätsin tühja tšeki, et osta ara ka ülejäänud 34 protsenti järgmise
aasta jooksul,” rääkis Sposato.”

Tegemist oli tollesamase lõunaitaallasega, kes teadaolevalt oma era-
asjade klaarimiseks ebaseaduslikke ja vägivaldseid võtteid käsutab.

Linnapea mõistatuslik sekkumine kahtlastesse rahaasjadesse andis
Keskerakonnale võimaluse uue umbusalduse tekstiks.

7. märtsil kirjutab Kärt Karpa EESTI PÄEVALEHES otse:

Jüri Mõisa ootab neljas umbusaldus

“Keskerakond võib esitada linnapea Jüri Mõisa vastu suunatud umb-
usalduse läbikukkumisel homme menetlusse juba neljanda järjes-
tikuse umbusalduse.

Tallinna volikogu Keskfraktsiooni esimees Toivo Tootsen ütles, et
erakond loodab homsel umbusaldushääletusel veelgi rohkem hääli,
kui esimesel korral. “Aga oleme valmis käsutama sama taktikat nagu
kaks nädalat tagasi ning andma kõhe menetlusse uue põhjendusega
umbusaldusavalduse,” ütles Tootsen.

Uueks põhjenduseks võib Keskerakond tuua linnapea sekkumise
Eesti Raudtee erastamisse. Mõis võitleb, et Eesti Raudtee müüdaks
ikkagi usalduse kaotanud Rail Estoniale.

Otsuse, kas umbusaldus Mõisale antakse üle homsel volikogu istungil
või oodatakse sellega kaks nädalat, teeb homme pärastlõunal kogu-
nev fraktsioon.

Tootseni sõnul ei pea volikogu opositsioon ootama kolme kuud, mil
võib menetlusse anda sama põhjusega umbusalduse. “Iga kähe nädala
jooksul tuleb taas välja mingi uus vapustav seik, mis annab põhjust
Mõisale umbusaldust avaldada,” nentis Tootsen.

Tootseni hinnangul on volikogu koalitsioon juba peaaegu küps Mõisa
umbusalduse poolt hääletamiseks. “See on aja küsimus, millal nad
julgevad selja sirgu ajada ja seda ka avalikult tunnistada,” ütles
Tootsen.

Et peaminister Mart Laar kütis eile heaks ja asus toetama Eesti
Raudtee erastamisse sekkunud Mõisa, näitab Tootseni sõnul seda, et
Laarini on jõudnud tõsised signaalid, et koalitsioon ei ole enam väga
üheselt Mõisa taga.

Kaks nädalat tagasi väljus Mõis võitjana teisest umbusaldusest. Siis
pandi talle süüks linna elu halvendamist ja fiktiivset tehingut Särgava
residentsiga.

Veel enne, kui teine katse Mõisa kukutada ebaõnnestus, esitas Kesk-
erakond linnapea Helsingi-kõnet ajendiks võttes tema vastu juba
kolmanda järjestikuse umbusalduse. Seda hakkab volikogu hääletama
homme.”

Küllaltki loogiliste järeldustega tullakse välja sama päeva juhtkirjas:
Jüri Mõis, sihtmärk nr. l

“See pole sugugi juhus, et Keskerakond on Mart Laari ja Toivo Jürgen-
soni asemel suunanud oma rünnakuteraviku hoopis Jüri Mõisa vastu.

Tänini pole esitatud umbusaldusavaldust peaministri ega teede- ja
sideministri vastu, ehkki põhjust selleks oleks opositsioonil küllaga.
Selle asemel esitatakse järjepanu ja palju väiksemate pattude pärast
umbusaldusavaldusi Tallinna linnapea vastu. Miks siis nii?

Vastus on väga lihtne. Hoolimata sellest, et teede- ja sideministrist on
äpardunud Edelaraudtee ja Eesti Raudtee erastamise tõttu saanud
valitsuse suurim pigilind ning peaminister pole veel pildiskandaali
lõpuni põdenud, on just Jüri Mõis kolmest Isamaaliidu liidrist kõige
nõrgem.

Isamaaliidu asutajaliikmete Jürgensoni ja Laari positsioon on Mõisast
tugevam, sest nende selja taga on kindlalt oma erakond. Ent tavaliste
Isamaaliidu liikmete ning üha rohkem ka erakonna liidrite jaoks pole
vaid kaks aastat tagasi erakonnaga liitunud linnapea “oma” mängija.
Pigem on Mõis sisseostetud võõrmängija, kes pole suutnud mees-
konda sulada. Sellist solisti talutakse, kuni temast on rohkem käsu kui
kahju. Ent oma avalike esinemistega on Mõis juba ammu ara pahan-
danud paljud Isamaaliidu liikmeid. Viimasel nädalal on Mõis aga
ületamas erakonnakaaslaste taluvuse piiri, sest ta sekkus koos Meelis
Laoga Eesti Raudtee erastamisesse pärast seda, kui Rail Estonia oli
avalikkuse ees täiesti täis teinud nii enda kui kogu erastamisprotsessi
maine. Mõisa rumalus või ülbe oma ärihuvide kaitsmine erakond-
likku kuuluvust ara käsutades ei aja enam marru ainult Isamaaliidu
lihtliikmeid Nõmmel või Võrus, vaid ka erakonna juhatust.

Järgneb

1. osa. Isamaaliit teeb koostööd Interrinde Jevgeni Koganiga
2 osa. Kui Tallinna valitses IRL: Jüri Mõis linnapeaks saamine
3 osa. Kui IRL juhtis Tallinna: Tallinna Vee erastamine
4. osa. Kui IRL valitses Tallinnas: Võimukriis
5. osa: venelaste hind ja seitse päkapikku
6. osa: Jüri Mõis umbusaldus ja raudtee erastaja petis Sposato
7. osa: IRL bordellis ja Tõnis Palts
8. osa: Pakosta ja Palts rahade kuritarvitused
9. osa: skandaalid viivad lahkumiseni

This entry was posted on Reede, jaanuar 9th, 2009 at 10:34 and is filed under IRL juhtis Tallinna, isamaa ja IRL tegutseb. You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed. Both comments and pings are currently closed.