Kui IRL juhtis Tallinna 7. osa: IRL bordellis ja Tõnis Palts
Hoiatus ja meenutus kõigile Tallinna valijatele. Isamaaliidu ehk IRL-i linnavalitsus oli Tallinnas võimul 1999. aasta valimiste järel. Meenutame selle ajastu “kangelasi” ja mida nad tegid Eesti suurimas linnas.
7. osa
Ei tule kuigi kaua oodata, kui lahvatab uus skandaal:
LINNAPEA KÄIK “PORDUMAJJA”
8. märtsi SL ÕHTULEHT:
Jüri Mõisa saladuslik visiit stripibaari
“Anonüümsust palunud allikad kinnitasid SL ÕHTULEHELE, et
Tallinna linnapea Jüri Mõis veetis teisipäeval kella 21 ja 22 vahel aega
striptiisibaaris Lily. Samuti väideti, et linnapea olevat tütarlapsega
külastanud baari ülakorrusel asuvat numbrituba.
Pealtnägijate sõnul olevat ta tunnise lõõgastuse eest tumedajuukselise
Leenaga maksnud 1200 krooni.
Jüri Mõis tunnistab baaris käimist, kuid eitab kategooriliselt seal
tütarlastega lähemat suhtlemist.
Veel teisipäeva õhtul eitas Mõis SL ÕHTULEHELE ka Lily baari
külastamist.”
Tõnis Erilaid nimetab Lily’d üheks Tallinna kuulsamaks lõbustus-
asutuseks.
“Tatari tänava alguses juba sügavau üheksakümnenda!! avatud Lily
ei ole tallinlaste seas sama hea kuulsusega kui stripibaari meelsasti
külastavate soomlaste hulgas. Halb maine seletab ilmselt, miks
linnapea Jüri Mõis teisipäeva õhtul kella poole üheteistkümne ajal
baarist koduteel olles SL Õhtulehele kindlal häälel väitis: “Ma olen
kõdus. Mingis Lilys pole ma käinud.”
Lily on kiviviske kaugusel linnavalitsusest, kuigi mitte just Jüri Mõisa
koduteel. Ja kümmekond minutit tagasi baaris viimase konjakipokaali
lõpetanud Mõis istus taustal möllava tümpsmuusika järgi otsustades
ilmselgelt veel autos teel Tiskresse.
Kiviviske kaugusel on hea sõna. Kui Mõis oleks valinud ühe selle
stripibaari ehte, julge silmavaatega SOaastase Leena (nimi on muu-
detud, kuid toimetusel on õiged isikuandmed teada), siis oleks ta
veetnud tunnikese naisega, kes elab kiviviske kaugusel köhast, kus
leidis oma kurva lõpu abilinnapea Mait Metsamaa. Just suhet Lee-
naga väitis anonüümne helistaja teadvat, kuid meie ei pruugi teda
uskuda. Linnapea kinnitab ju ka, et ta ei loovutanud Leenale 1200
krooni, isegi seda kolmandikku mitte, mis tavaliselt tüdrukutele Tal-
linna lõbuasutustes jäetakse. Leena ise, elamisloaga Eestis asuv naine,
ei ole muidugi selles süüdi.
Jutt muutub kolmapäeva hommikul
Ent kolmapäeva hommikul tunnistab ka Jüri Mõis juba seda, mida
teisipäeva õhtul otsustavalt tagasi lükkas: “Lilys käisin, kuid isegi
striptiisi seal polnud.”
Ainult väike süütu konjakijoomine.
Tallinlaste hulgas levib kõmu, et Lily on patune paik. Soome aja-
kirjandus ei tee endale tühjast tüli ning loetleb Lily väärtusi alati koos
hindadega, mida seal neiu eest tuleb maksta (olenevalt sellest, kas
saunaga või ilma – koos saunaga 850, ilma 700 krooni tund, väidavad
nad – kuid veel õndsas teadmatuses, et elu liigub edasi ja hinnadki
tõusevad). Ka Moskva ajalehed on Lilyle jõudumööda reklaami
teinud, kinnitades, et “puhaste ja heade tüdrukute hind on 40
dollarit”.
Vähemalt ühel korral on ka Eesti ajakirjandus Lilyd kui bordelli
esitlenud. Pealegi kõrgema seltskonna esindusasutusena. See oli 1995.
aastal, kui tollane kriminaalpolitseinik Köit Pikaro koos Saksa
telemeestega Lilys käis ning avastas neidudega pidutsemas mitu
tuntud ärimeest.”
Muide, egas huupi abilinnapea Ivar Virkus pakkunud välja ideed
muuta Tatari ametlikult “punaste laternate” tänavaks.
Järgmise päeva, 9. märtsi SL ÕHTULEHT pühendab toimunule jälle
terve juhtkirja:
Isamaaline dilemma
Kuigi linnapea Mõisa umbusaldus volikogus kukkus eile läbi, on
isamaalastel vesi ahjus. Oravad ja mõõdukad ilmutavad üha avaliku-
malt rahulolematust isamaalaste pidevate ämbrisse astumiste ja järjest
kriminaliseeruva imago üle, mis kolmiku reitingut mutta tirib. Isa-
maaliidu tegijateks on Mõisa ja Jürgensoni kõrval saanud Meelis Lao
ja keegi Sposato, sekka kuuleb Peterburi allilma-Mogila nimegi.
Sellega on koalitsioonikaaslaste kriitiline mass ületatud ja surve
sisepuhastusele jõuline. Oma erakonnasisest peakonkurenti Jürgen-
soni ohvriks tuua on pildiskandaali tõttu nõrgaks tehtud Laaril
keeruline (vastupidi, Laar on sunnitud toetama Jürgensoni ratid-
tee-afääri), seega jääb sõelale Mõis. Striptiisiskandaal on selleks sobiv
ajend.
Samas on Laaril Mõisast vabaneda keeruline, sest rahaka Mõisa-frakt-
siooni meelepaha võib kergelt muunduda Laari-vastase kompra
väljakäimiseks – olgu see siis värskema mäluga tulistamise tunnis-
tajad või visiidid lõbustusasutustesse. Oht, et alumist kaarti ara tõm-
mates kogu kaardimajake kokku variseb, on olemas ja Laari valikuid
ei saa just kadestada ning teda viimasel ajal kimbutav kidakeelsus
muutub kõrvulukustavaks. Laari teise ametiaja kulg kipub kangesti
meenutama esimest. Teist korda võimu kaotada kinnitaks, et Laar on
pikemaks võimulolekuks kõlbmatu, sest ei suuda kuidagi krabajaid
taltsutada ega intriige kontrolli all hoida. On saabunud sügavama
sisekaemuse aeg.”
Tõepoolest, Isamaaliidus on skandaale ja probleeme ülepea. Omaseks
saanud stiilis aga püütakse olnut eitada: kõik olla pahade kesk-
erakondlaste võimendatud pisiasjad.
20. märtsi SL ÕHTULEHES tunnistab Isamaaliidu peasekretär Andres
Ammas poole suuga, et erakond on Mõisa pärast mures:
“Jah, Jüri Mõisa suhtlemisstiil on pannud mitmeid erakonnakaaslasi
ja Isamaaliidu tervikuna mõttetult löögi alla. Mõis on lasknud
meedial maalida endast tontliku pildi, mis pole aatekaaslastele meel-
div. Liiga sinisilmselt on linnapea uskunud, et inimese eest kõnelevad
tema teod juba iseenesest. Et aga just analüüsivõime on Jüri Mõisa
tugev külg, olen kindel, et ta suudab korrastada ka Tallinna linna-
valitsuse avalikud suhted ja hoolitseda senisest paremini enda
reputatsiooni eest.”
Peasekretär läheb koguni nii kaugele, et võrdleb Mõisa Poskaga:
“Sobivat võrdlust otsides tuleb vaadata kaugemale ajalukku ja – nii
üllatav kui see ka ei tundu – õpetlik on seada kõrvuti hoopis näiteks
Jaan Poska ja Jüri Mõisa elulugu.
Tegudeinimesena oli ka Poska pidevalt mitmesuguste jõududega
konfliktis, aga tema ajaloolist tähtsust Tallinna ja kogu Eesti jaoks on
raske ülehinnata.”
28. märtsi EESTI PÄEVALEHES taunib ajaloolane ja Riigikogu liige
Küllo Arjakas sellist võrdlust kui ülimalt köhatut, Eesti riigi ühe looja
mälestuse rüvetamist. Loeme:
“POSKA RAJAS, MÕIS MÜÜB. Paraku on aga asjaolud nii, et
sedavõrd köhatut võrdlust pole hulk aega kohanud ja kähe linnapea
selline sidumine on kindlasti Jaan Poska ja paljude tema mälestuse
austajate jaoks üsnagi solvav. Manalamehena ei saa Poska end
köhatute võrdluste eest kaitsta.
Väga suured erinevused ilmnevad mitmes vallas. Kõigepealt käitu-
mises – linnapea Jaan Poska ei külastanud pealinna striptiisibaare või
sarnaseid asutusi, mida tollal kutsuti rahvakeeles lõbumajadeks või
litsimajadeks. Jaan Poskal polnud sidemeid allilmaga seonduvate
tegelastega ja tema käis oma tööajal Suurbritannias Eesti iseseisvu-
mise ideele toetust otsimas, mitte aga ei kulutanud oma tööaega
Londonis kahtlase taustaga rahvusvahelise kaliibriga ärisullerite
tagamaade uurimiseks. Poska ei ähvardanud linnavolinikke napal-
miga. Tõsi, seda polnud tema ajal veel leiutatud, aga sinepigaasi juba
tunti ning püssirohi oli üldlevinud.
Kui Jaan Poska maja Kadriorus oli tõusva eesti haritlaskonna ja
majandusmeeste kogunemiskohaks, siis paljud tänastest Eesti
haritlastest ja majandusmeestest ei tahaks kuidagi koos sattuda ühele
fotole koos linnapea ja tema “sõbra” Meelis Laoga, mille taustaks veel
ka viimase ihukaitsjad.
Suuri erinevusi nii käitumises, sidemetes, suhtumistes ning paljus
muus saaks veel pikalt jätkata. Laias laastus oli Jaan Poska ehitaja ja
rajaja. Tema ajal rajati linnapank, mitu haiglat, ehitati tütarlaste
kommertskooli uus hoone , suurendati linna elektrijaama, laiendati
kanalisatsioonivõrku ning täiendati veevärki.
Jüri Mõisa ajal on eeskätt toimunud olemasoleva mahamüümine, sh
ka Tallinna Vee aktsiate müük, mille eelkäija tegevust arendas ka
kunagine linnapea Poska.
SAHKER-MAHKER POSKA MAJAGA.
Just tänane linnavalitsus tahtis Jaan Poska kunagise ajaloolise ja arhitektuurilise väärtusega
elumaja üleüldse maha parseldada. Alles tugev avalikkuse surve
sundis linnavalitsust kavast loobuma. Järgnevalt otsiti võimalusi maja
kuidagi üle anda ühele väikesele venekeelsele nelipühilaste rühmi-
tusele. Miks ikka just neile, jäi vastuseta ning teatavasti volikogu
polnud ka sellise kavaga nõus. Mis aga ei tähenda veel, et tänaseks
oleks Jaan Poska majale leitud sobilik rakendus…”
MÕIS JÄTKAB VANA JOONT
Ehkki umbusaldusavaldused (22. märtsil esitati järjepannu juba viies)
linnavolikogus veel läbi ei läinud, näitasid märgid, et Mõisa aeg
tiksub lõpu poole. Ja selleks andis ekspankurist linnapea taas ise
põhjusi. Ikka mängus vana sõber Lao.
21. aprilli uudistest (BNS/SL ÕHTULEHT) loeme:
FBI seostab Laod Peterburi maffiaga
“Mitmed valitsusliidule lähedased poliitikud kinnitasid eile, et FBI
andmeil on Jüri Mõisa hea tuttav Meelis Lao seotud Peterburi organi-
seeritud kuritegevusega.
Siseminister Tarmo Loodus kohtus märtsis USAs FBI direktori Louis
Freeh’ga. Visiidi ajal peetud hommikusöögi ajal olevat FBI direktor
juhtinud siseministri tähelepanu Peterburi rahapesuoperatsioonidele,
mainides nimeliselt vahendajana ka Meelis Laod. Kuku raadio and-
meil ei informeerinud Tarmo Loodus valitsust FBI direktori hoiatu-
sest, nagu arendaks Peterburi allilm ulatuslikku majandustegevust
Eestis, käsutades selleks sidemeid Tallinna linnavalitsusega. “See on
fantaasia,” ütles siseminister Tarmo Loodus eile SL Õhtulehele. “Seda
küsimust pole ma FBI juhiga küll arutanud ja ei aruta ka.” Looduse
sõnul olid FBI direktoriga märtsikuise kohtumise ajal kõne all tule-
vikuplaanid. Minister tunnistas, et Eesti siseministeerium on Peter-
buri suunast huvitatud. Seepärast saadetakse sinna ka politseiatašee.
Meelis Lao nimetas kogu lugu BNSile antud lühiintervjuus alatuks
laimuks, mida ta isegi ei kommenteeri.
Ka keskkriminaalpolitsei Interpoli osakonna ülemkomissar Lemmo
Reimand keeldus kommentaaridest. Tema sõnul ei saa Interpoli Eesti
osakond ühtegi võõrriigi ametivõimude öeldud väidet kommen-
teerida, seda saavad teha vaid info edastanud riigid.”
Tekib küsimus, miks juba märtsis saadud informatsioonist vaikiti.
Kas kartis siseminister Loodus oma eelkäija (s.o. Mõisa) viha või
püüdis ta päästa erakonnaliidrist peaministri nahka? 12. aprillil oli
Riigikogus umbusaldushääletus Mart Laarile. Ehkki teerull toimis
(hääled 51-43), oli opositsiooni esindajail võimalus oma hinnang välja
öelda.
Ajakirjanduski tundub Laari ja Co luuludest väsinud olevat ning
annab omapoolset tuld: Juhtkirjas “FBI sünnipäevakink Laarile”
nendib 23. aprilli SL ÕHTULEHT:
“…ei saa öelda, et Laari ülekohtuselt nuheldakse – enamiku hädasid
on ta oma tegevuse või tegevusetusega iseendale ja kogu rahvale
kaela tõmmanud. Olgu nendeks siis rekordiline tööpuudus, raudtee-
skandaal, ekskoordinaator Krossi ümber käiv jama, pildiskandaali
kinnimätsimine, Kadrioruga mudaloopimine, FBI sekkumiseni välja
jõudnud Tallinna räpased võimumängud, lõhe ühiskonnas või dia-
loogi puudumine. Kaitsetaktikaks valitud kurdi mängimine pole
positiivseid tulemusi andnud, kangelaslik vaikimine mõjub pigem
enese süü tunnistamisena ning ühiskondlikku haletsust ei õnnestu
õnnetu kannataja kuvandi loomisega või tervel koalitsioonil kollek-
tiivse lolli mängimisega ammugi enam esile kutsuda. Selleks on asjad
ühiskonnas liiga kaugele arenenud. Välismaise kütuse paistel peesi-
tamine ning sealt määratud auhindadega kätlemine mõjub sise-
riikliku põletatud maa taktika taustal pigem õnnetu karikatuurina.
Paradoks on see, et seni lääne toetusega kelkinud Laari jõuetuse prob-
leemi on asunud lahendama hoopis lombitagune FBI, kes näeb ohtu
seal, kus meie kodukootud poliitikute kõrvad on kurdid…”
Asjale lisab tõsidust, et koalitsioonipartner Reformierakond on haka-
nud isamaalistest asjaajamistest üha distantseeruma. Konflikt lahva-
tab avalikult Tallinnas, kus abilinnapea Priit Vilba toob isamaalaste
süüdistustele vastuseks mitmed konkreetsed faktid tandemi Mõis-
Lao tegudest.
25. aprilli EESTI PÄEVALEHES kujutab Käi Kalamees nii:
Ametist lahkuv Vilba ajab süü sõpradele Mõisale ja Laole
“Tallinna abilinnapea köhalt tagasi astuv Priit Vilba paiskas eile õhku
süüdistused, et ärimees Meelis Lao korraldab ja juhib oma linnapeast
sõbra Jüri Mõisa mahitusel pealinna asju.
Reformierakonda kuuluva Vilba sõnul on Lao viibinud erinevatel
linnavalitsuse nõupidamistel ja jaganud telefoni teel korraldusi tema
alluvatele. “On jäänud mulje, et Lao on mõjutanud nii uue prügila kui
ka Lennusadamaga seotud otsuseid. Samuti on ta olnud huvitatud
kinnisvaratehingutest Tallinna vanalinnas ja hankinud vastavat
informatsiooni linnaametitest,” paljastas Vilba Lao ärihuvisid.
Mõisa sagedane kaaslane Lao võttis näiteks osa 2000. aasta oktoobris
linnapea juures toimunud nõupidamisest, kus olid jutuks
Lennusadama küsimused. Seal esindas Lao Vilba väitel selgelt neid
äriringkondi, kelle huvid on mängus Lennusadama käi ehitustööde
juures. Ta seostas otseselt Laod ja sadama juures askeldava firma AS
BPV presidenti Aleksandr Rotkot.
LAO KÄSK. Vilba andmetel helistas Lao säästva arengu ja planee-
rimise ameti juhatajale Toomas Tautsile ja käskis anda ehitusloa
Lennusadama alale. Tauts jättis selle korralduse täitmata.
Vilba märkis samas, et ilmselt on viimasel ajal Lao ja linnavalitsuse
koostöö vähenenud. “Mina teda oma eestoas enam näinud ei ole. Oli
periood, kus ta veetis seal mitmed tunde,” lausus Vilba, kes jagas
eestuba isamaaliitlasest abilinnapea Heiki Kivimaaga.
Peatse linnavolikogu liikme Vilba sõnul on linnavalitsus Mõisa juhti-
misel vaadanud seadustest ja headest tavadest mööda Bekkeri sada-
ma, Vabaduse platsi detailplaneeringu ja Tallinna strateegilise
arengukava juures. Ta lisas, et kui käidi välja idee rajada Kaarli puies-
tee alla parkla, tabas süüdistuste laviin teda, kuigi asja peamine
vedaja oli abilinnapea Liisa Pakosta.
PAKOSTA KOOSKÕLASTAS VILBA PUHKUSE AJAL. Nimelt olevat
isamaaliitlane Pakosta kooskõlastanud eelmisel suvel Vilba puhkuse
ajal ja tollasest linnaplaneerimise ametist mööda minnes Vabaduse
platsi detailplaneeringu erinevate komisjonidega. “Tulin tööle ja võt-
sin informatsiooni teadmiseks, sest pidasin seda linnavalitsuse ühi-
seks otsuseks,” selgitas Vilba.
Pealinna strateegilise arengukava koostamisel eirati sisuliselt riigi-
hangete seadust. Et mitte kuulutada välja avalikku konkurssi, tellis
linn firmalt Amix Entertainment töö kahes osas, makstes kahel korral
reservfondist 200 000 krooni. Antud firma valis välja linnapea isikli-
kult, lausus Vilba. “Eri lugu on Lilleküla jalgpallistaadioniga, mille
rajamist ma toetan, kuid 100 miljoni krooni suurust objekti ei saa teha
seadusi eirates,” rääkis Vilba.
Pakosta nimetas Vilba väiteid pahatahtlikuks hüsteeriaks ja laimuks.
“Kukkumise pealt üritab Vilba veel jalaga lüüa ja jääb arusaamatuks,
mida Reformierakond nende rünnakutega taotleb,” ütles Pakosta
ETA-le. “Minu hinnangul on käitutud nii, nagu on kokku lepitud.”
Samas tunnustas Pakosta Vilba lahkumisotsust. “See on aumehelik ja
kena,” lisas ta.
Vilba sõnul sündis tema lõplik lahkumisotsus ööl vastu eilset ja ilma
Reformierakonna surveta.
Lahkuva abilinnapea väitel on talle vastuvõtmatu Mõisa juhtimisstiil,
mis välistab meeskonnatöö. “Linnapeal on oma lemmikud ja soo-
sikud, kellele on kõik lubatud. Lemmikud sekkuvad teiste abilinna-
peade tegemistesse. See tekitabki pingeid,” rääkis Mõisa tagasi-
astumist vajalikuks pidav Vilba.”
JÜRI MÕISA PÄEVAD LOETUD
Tekkinud olukorra püsimine on halvav nii Tallinnale kui kogu riigile.
ÄRIPÄEVA (24. aprilli juhtkiri) arvates vajab
Eesti poliitikamaastik kiiresti giljotiini:
“Äripäeva hinnangul tuleb ühiskonnas tekkinud umbusalduse ja
pingete maandamiseks muuta keskvalitsuse ja Tallinna linnavalitsuse
koosseisu. Kõige parem lahendus on Mart Laari ja Jüri Mõisa tagasi-
astumine.
Praeguste juhtidega ei ole võimalik enam rahva usaldust taastada.
Ministrid ning linnajuhid võivad teha õigeid otsuseid ja tublit tööd,
aga kuna neid ei usaldata, siis on neil oma otsuseid väga keeruline
avalikkusele põhjendada. Tartu linnapea ja Reformierakonna juhatuse
liige Andrus Ansip ütles möödunud nädalal, et usalduse kaotus on
poliitikule piisav põhjus ametist lahkumiseks. Tal on õigus. Kui usal-
duse kaotanud poliitikud jätkavad kõrgetel ametikohtadel, siis
pidurdavad nad Eesti arengut.
Viimane avalikkuse ette toodud süüdistus puudutab Jüri Mõisa,
Meelis Laod ja Peterburi allilma. Väidetavalt hoiatas FBI juht sise-
minister Tarmo Loodust, et Peterburi allilm on seotud Tallinna linna-
võimuga ja ostab Tallinnas kinnisvara kokku. Jüri Mõisa kinnitusel on
tegemist valega, mille taga ori Reformierakond. Tegelikult ei ole prae-
gu küsimus Laos, vaid selles, et kaks võimuparteid ei suuda vähemalt
Tallinnas normaalselt koos töötada.
Äripäeva hinnangul on kolmikliit kohustatud seniste koalitsiooni-
valitsuste koosseisud nii Toompeal kui all-linnas ümber vaatama, sest
kolmikliit lubas võimule tulles peatada rahva võõrandumise riigi-
võimust. Poliitikute suhtes umbusalduse suurenemisega kaasneb oht,
et valimisaktiivsus parlamendi ning kohalike omavalitsuste valimistel
väheneb ja edu saadab populiste. Et sellist arengut vältida, peavad
kolmikliidu erakonnad sundima usalduse kaotanud poliitikud kõrge-
test ametitest lahkuma.
Isamaaliidu anonüümseks jäänud esindajad kinnitasid eile aja-
lehtedes, et lähiajal hakkab päid lendama. See oleks kiiduväärt.
Piltlikult öeldes tuleb Eesti poliitikamaastikul valitsevate problee-
mide lahendamiseks käsutada giljotiini. Eutanaasia peale lootmine
pole andnud tulemusi.”
“Revolutsiooniline situatsioon” linna valitsemises on haripunktis.
Mõisa päevad on loetud – nii annab märku Reformierakond. Oravate
avalikku väljatulekut oodati juba volikogu 3. mai istungil, kuid
esialgu see viibis. Ent kaks nädalat hiljem oli umbusalduse tekst
(järjekorras kuues!) volikogu juhtide laual.
Istungipäeva hommikul, 17. mail, põhjendas ettevõetut SL ÕHTU-
LEHES reformikas ja volikogu liige Keit Pentus nii:
“Tänaseks on juba võimatu mööda vaadata tõsiasjast, et nii Eesti
avalik arvamus kui ka avalik sõna seostab pealinna linnapead kõigi
võimalike negatiivsete asjadega.
Selline renomee on üks peamistest põhjustest, miks linnavõimu
usaldusväärsus on kahanenud kriitilise piirini. Ja paraku on selle eest
vastutav tänane linnapea Jüri Mõis.
Reformierakond on sügavalt veendunud, et täna linnas võimul olev
koalitsioon peab jätkama.
Koalitsiooni juhi Jüri Mõisa jätkamise korral pole võimuliit aga
paraku töövõimeline.
Kui rivis on üks mees, kes järjekindlalt valet jalga marsib, siis tuleb
sellel mehel rivist lahkuda.
Meie oleme sellest põhimõttest lähtunud ning reformierakondlasest
abilinnapea, kelle tööga järjekindlalt rahul ei oldud, on tänaseks
linnajuhtimisest eemale astunud.
Mis puudutab Isamaaliidu ettepanekut volikogu esimehe ning
linnapea köhad Reformierakonna ja Isamaa vahel vahetada, siis on
see igal juhul väga hea ettepanek.
Reformierakonna Tallinna piirkonna juhatus ning fraktsioon võtsid
selle ettepaneku ka üsna ühehäälselt vastu, kuid jäid kindlaks oma
varasemale otsusele – tänane linnapea Jüri Mõis peab linnajuhtimisest
taanduma ning nime taga olevate tiitlite vahetamine ei saa olla
lahendus.
Kui orkestris on pillimees, kellel puudub muusikaline kuulmine ning
kes ei oska pilli mängida, siis võib talle ju kätte anda teise pilli ja
loota, et pärast seda hakkab orkestrist ilus muusika tulema, aga
tõenäoliselt sünnib sellest järjekordne kakofoonia.”
Kuidas päevasündmused volikogus arenesid, sellestki sama ajalehe
vahendusel (SL ÕHTULEHT 18. mail 2001.a.):
Linnapea Jüri Mõis rebis umbusaldusavalduse puruks
“Reformierakond üritas eile juba kuuendat korda köhalt kangutada
isamaaliitlasest Tallinna linnapead Jüri Mõisa. Mõisa umbusaldamise
algatamiseks vajalikud 17 linnavolikogu liikme allkirjad saadi kokku.
Peale reformikate andsid paberile autogrammid ka Vilja Savisaar,
Vladimir Velman, Ain Allas ja Kalle Mihkels Keskerakonnast, vene
poliitikud Pavel Starostin, Leonid Tsingisser ja Igor Pissarev ning
Elmar Sepp Koonderakonnast. Reformierakonna fraktsioonist ei
kujutanud ainsana alla ainult Jüri Mõisa endine abikaasa Tiina Mõis.
Mõis küsis umbusaldusavalduse teksti näha, et veenduda, kas seal
tõepoolest on 17 allkirja. Paberi oma kätte saanud, rebis ta selle
lihtsalt puruks ja teatas: “Reedel kohtun koalitsiooninõukoguga ja
tõstatan küsimuse koalitsioonilepingu rikkumisest Reformierakonna
poolt.” Mõisa sõnul näitavad Reformierakonna ja Keskerakonna
liikmete allkirjad seda, et koostööd teevad hoopis Keskerakond ja
Reformierakond, kuigi viimane on selles kogu aeg hoopis Isamaaliitu
süüdistanud.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Maret Maripuu otsis välja
umbusaldusavalduse teksti koopia ja suutis sellele uuesti koguda 17
allkirja. Seega umbusaldamine kähe nädala pärast ikkagi toimub.
Selle läbiminekuks aga on vaja vähemalt 33 häält, saadikuid on Tal-
linna linnavolikogus 64.
Jüri Mõis ei usu, et umbusaldushääletus läbi läheb: “Tegemist on juba
kuuenda umbusaldusavaldusega minu vastu ja küllap tuleb neid
veel.”"
SEEKORD JÜRI MÕISA ISAMAALIIDU LINNAVALITSUSE LÕPP
Aga uut teksti polnud enam tarvis koostada. Jüri Mõis saab lõpuks
aru: Tallinn-mõisa valitsemisel on lõpp mis lõpp. 31. mai hommikul
teatavad ajalehed, et uus linnapeakandidaat on saarlasest ärimees
Tõnis Palts, keda toetavad nii Isamaaliit, Mõõdukad kui Reformi-
erakond.
Mõned kätked säinal päeval volikogus toimunust Eve Heinla re-
portaažist (SL ÕHTULEHT 1. juuni 2001.a.):
“Tallinn oli ilma peata”
“Saal on lämbe. Kõigepealt räägitakse, kas ikka lülitada päevakorda
alaealiste öise liikumispiirangu ajutise lühendamise ja selle õiguse
linnavalitsusele andmise jutt. Kuid volikogu ootab muud. Pilgud on
suunatud Mõisale, kelle lahkumisega veel enne istungit oli problee-
me. Alaealised ei lähe kellelegi korda. Endine interrinde juht Jevgeni
Kogan libistab end ettevaatlikult kargu najal vabale toolile ja ootab,
et ehk tema saadikuvolitused taastatakse.
Umbes kell veerand viis teatab Mõis, et tahab esineda avaldusega.
Probleemid on kadunud. Linnapea teatab, et astub tagasi, sest koalit-
sioon on tema asemele leidnud sobiva kandidaadi. Kõik.
Mõisale tuletatakse meelde aprillikuist lubadust peaminister Laarile,
et ta püüab sõber Meelis Laoga mitte kohtuda. “See, mis Lao kohta
vahepeal räägiti, on sulaselge väljamõeldis ja laim. Meelis Lao on
vahepeal saanud Eesti Poksiliidu juhatuse liikmeks, ta on igati legaal-
ne kodanik, üks suuremaid Eesti maksumaksjaid, kindlasti suurem
kui väga mitu juhtivat tegelast, kes tema üle tahavad kohut mõista,”
ütles Mõis ja lubas Laoga edasi suhelda.
Volikogu kütis Mõisa lahkumise heaks 40 poolthäälega, üks linna-
volinik jäi erapooletuks.
Jüri Mõisa kohuseid täidab kuni uue linnapea ametissenimetamiseni
abilinnapea Heiki Kivimaa. Mõis jätkab volikogu liikmena. Ta saab
puhkusekompensatsiooni ja peab linna vara ilusti üle andma. Uut
linnapeakandidaat!, parteitut ärimeest Tõnis Paltsu, saalis pole.
Pärast kella viit on saal pooltühi. Volikogu jätkab muude päevakorra-
punktidega. Kogan volikokku tagasi ei saa: vaid neli saadikut on
tema volituste taastamise poolt. Mõis on saalist lahkunud…”
/—/
Mõisa kukutamises visadusega silma paistnud Keskerakond otsustas
seekord lõpuni minna. Nende initsiatiivil toimus pärast korralist ka
veel volikogu erakorraline istung. Päevakorras üksainus küsimus:
uue linnapea valimine. Koalitsiooni kandidaadi Tõnis Paltsu kõrvale
seadsid Keski mehed oma liidri Edgar Savisaare. Häaletustulemus
(31:31) ehmatas võimuhoidjaid tõsiselt ning järgnevatel päevadel tuli
kõik mängu panna, et 5. juuniks määratud uues valimisvoorus oma
võtta.
Kuidas sündmused tol päeval Vana-Virus kulgesid, sellest Eve Heinla
järjekordses reportaažis (SL ÕHTULEHT 6. juuni 2001.a.):
Tõnis Palts sai linnapeaks
/—/
“Linnavolikogu väravas võtavad tulijaid vastu Keskerakonna noored,
kes sisenejatele tulipunaseid lendlehti pihku pistavad. Lehel on
Jevgeni Kogani foto aastatetagusel Interrinde miitingul. “Mõtle ja
meenuta, enne kui hääletad…” ütleb üleskutse.
Enne linnapea valimist taastati noorpoliitikute tegutsemisest hooli-
mata Kogani volitused. Kogan lonkas kepile toetudes tähtsalt oma
köhale, prillid ninal.
Sõna võtab keskerakondlane Liina Tõnisson: “Tahan teada selle isa-
maalaste isamaalise armastuse hinda!” Saal naerab. Isamaalane Lauri
Vahtre uurib, kas tõesti ei saa opositsioon ilma lärmita hakkama. Ja
nähvab Vilja Savisaare poole: “Kas sul läks grammofon rikki?” Proua
Savisaar õiendab midagi arusaamatut vastu.
Kui volikogu esimees Rein Voog palub üles seada linnapeakandidaa-
did, on kõigepealt pikk vaikus. “Kas ei esitatagi? Saan aru, et on teisi-
päev ja palav ja lõbus tuju…” Naer.
Toivo Tootsen seab üles kandidaadi number üks – Keskerakonna liidri
Edgar Savisaare. Kandidaadi nägu on ükskõikne. Siis esitab Jüri Mõis
Tõnis Paltsu. Too on väga tõsine.
Pikk salajase hääletuse järjekord. Veidi enne kella 17.30 viiakse
niruvõitu väljanägemisega valge hääletuskast kinnisesse ruumi ja
komisjon loeb hääled üle. Pisut hiljem kõnnib kõnepulti Tõnisson ja
vuristab tulemused ette: 64 hääletussedelit, kõik vormikohaselt
täidetud: Savisaar 27 ja Palts 37 häält.
Pikk aplaus. Rein Voog annab uuele meerile lilled ja soovib õnne. Jüri
Mõis riputab Paltsu kaela ametiketi ja loeb õpetussõnad peale.
“Kinrütan oma kogemustest: omade toetus on kõige tähtsam. Mõtle
rohkem, mis tallinlasi huvitab ja püüa vähem mõelda sellele, mis
ajakirjanikke huvitab. See on ka edu võti. Ja kolmandaks, ara ameti-
ketti ara käota. Minul oli kogu aeg mure, et selle kuskile maha jätan!”
Uus linnapea tänab kõiki, ka oma ägedat konkurenti Savisaart, keda
polegi enam saalis, ausa võitluse ja usalduse eest…”
“Ja Jüri tahan tänada, kes oli mulle eriti viimasel päeval tugevasti
toeks. Ta on mulle ka oma meelekindlusega eeskujuks.”
“Kuidas Jüri Mõis mind aitas? Ta toetas mind. Läbirääkimiste käigust
tean kõike. Kust ma lisahääled sain? Ma ei tea. Ei tea ka seda, kuhu
ma hääled eelmine kord kaotasin.”
Hiljem selgub, et üks hääl tuli kindlasti just Koganilt, kes hääletades
demonstratiivselt koperdas, nii et pealtnägijad tema hääletussedelilt
liigse pingutuseta eelistust lugeda said. Kuna hääletustulemused kin-
nisesse ümbrikusse pitseeriti, pole enam võimalik selgitada, kuidas
keegi täpselt hääletas.”
Jätkub
1. osa. Isamaaliit teeb koostööd Interrinde Jevgeni Koganiga
2 osa. Kui Tallinna valitses IRL: Jüri Mõis linnapeaks saamine
3 osa. Kui IRL juhtis Tallinna: Tallinna Vee erastamine
4. osa. Kui IRL valitses Tallinnas: Võimukriis
5. osa: venelaste hind ja seitse päkapikku
6. osa: Jüri Mõis umbusaldus ja raudtee erastaja petis Sposato
7. osa: IRL bordellis ja Tõnis Palts
8. osa: Pakosta ja Palts rahade kuritarvitused
9. osa: skandaalid viivad lahkumiseni

.
Astu tagasi karumõmmi ja pühi plats enda järel puhtaks.