Kui IRL juhtis Tallinna 8. osa: Pakosta ja Palts rahade kuritarvitused
Hoiatus ja meenutus kõigile Tallinna valijatele. Isamaaliidu ehk IRL-i linnavalitsus oli Tallinnas võimul 1999. aasta valimiste järel. Meenutame selle ajastu “kangelasi” ja mida nad tegid Eesti suurimas linnas.
8. osa
JÄLLE SILMAKIRJALIKKUSE AATED
Isamaaliidu suured aateloosungid on aastatega üha murenenud. Uue
hoobi andis ka too 5. juuni 2001.a. istung Vana-Viru tänavas. Arvame,
et siin on paslik avaldada POSTIMEHES 16. juunil avaldatud kiri:
10 aastat pärast taasiseseisvumist hoiab Jevgeni Kogan isamaa ilu
“Isamaaliidu moraalikõver langeb mürinal. Tegelikult loodavad mõ-
ned, et peale langust algab jälle tõus – seda näivad uskuvat ka libe-
raalsest majandusest jutlustavad inimesed. Tallinlased seda aga enam
ei usu, sest tegelik elu on näidanud, et peale tugevat langust on ooda-
ta lõplikku langemist – loodus tühja kohta ei salli. Sest koostöö
Jevgeni Koganiga ei ole see koostöö, mida tavakeeli integratsiooniks
nimetatakse.
See koostöö tähendab nii vormiliselt kui sisuliselt Kogani avalikku
kaasamist Tallinna juhtimisse. Ühes olen ma küll veendunud, et Isa-
maaliidule koalitsiooniks Koganiga küll valijate poolt volitusi pole
antud.
Mitmed erinevad avaliku arvamuse uuringud kinnitavad üheselt, et
isamaaliitlastel pole tõesti enam palju usaldust kaotada jäänud ja nii
võivadki mõned ideoloogid Stenbocki kontorist hellitada lootust, et
just koostööst Koganiga võib Isamaaliidu jaoks saada uue tõusu
algus.
Mida arvavad sellest aga rahvuslased Ivo Nei, Venno Laul, Vardo
Rumessen, Lauri Vahtre? Kas ka nemad on nõus uue tõusu lootuses
Koganiga ühes paadis sõitma ja parteilise ustavuse demonstree-
rimiseks taas kord värvipliiatsid haarama ja ristikese õigesse kästi
tegema?
Kas eesmärk pühitseb abinõu, jäägu igaühe enda otsustada. Samas on
kummaline seegi, et Kogani volituste taastamisega langes ühele ajale
ka Mõisa mahavõtmine. Kahtlustele, et seoseid tuleb otsida just
Stenbocki kontorist, lisab kinnitust just seik, et endise linnapea Jüri
Mõisa sõnul oli tema taandamise kampaania taga just peaministri
nõunik Matti Maasikas.
Oli lausa kurb vaadata, kuidas riigikogulane Mart Nutt kritiseeris
Kogani kritiseerijaid ja püüdis Isamaaliidu suurt poliitilist häda välja
vabandada ja samaaegselt rääkis kommunismi kuritegudest.
Ajaloo ilu paradoks Tallinna võimukisma foonil seisneb täna selles,
et erinevalt Savisaarest, kes kümme aastat tagasi kutsus Eesti rahvast
üles seisma Kogani riigipöörde katse vastu, kutsub rahvuslik
Isamaaliit rahvast üles tunnustama Koganit selleks, et kindlustada
endi võimulejäämine Tallinnas kõigi rahvuslike jõudude kiuste.”
JANEK SAJEV, Tallinn
Mitmed isamaalased püüdsid oma poolthääletamist Kogani saadiku-
volituste taastamiseks põhjendada, et neil pole juriidilist alust seda
takistada. Sellise väite nullib veenvalt Vladimir Velman ajalehes
SEITSE PÄEVA (suvi 2001).
“…Meile oli ja jääb põhimõtteliselt vastuvõtmatuks ükskõik mis
eesmärgil liitumine nende poliitiliste vastastega või isikutega, kes olid
aktiivsed Eesti iseseisvumise vaenlased. Neid, õnneks, ei olnud nii
palju, et nad suudaks reaalselt astuda välja rahva tahte vastu. Kuid
nad olid, ja kui isamaalised poliitikud oma lähieesmärkide nimel on
valmis unustama rahva lähimineviku, siis meie ajalooline mälu ei ole
lünklik. Kui me hääletasime volikogus Jevgeni Kogani vastu, siis
käitusime täpselt volikogu kodukorra järgi, mis sätestab järgmist:
“Otsuse tegemisel volikogu liikmed 011 sõltumatud ega kanna jurii-
dilist vastutust hääletamise ega poliitiliste avalduste eest linna-
volikogus või selle organites.”
Meil on õigus olla Kogani poolt, vastu või jääda erapooletuks. Või
üldse mitte hääletada. Meie südametunnistus ja ajalooline mälu ei
jätnud meile muud valikut, kui vajutada punast nuppu.
Tahaks loota, et pooleteise aasta pärast tuletavad valijad meelde seda
juunikuupäeva Tallinna Volikogus, mis osade rahvaesindajate eetika
oli järjekordselt alla jäänud nende poliitilisele nihilismile.
Siis ehk on lootust, et nii Eesti riigis kui Tallinna linnas hakkavad
valitsema ausad ja järjekindlad inimesed.”
Ette rutates olgu öeldud, et Jevgeni Kogan jäi isamaaliitlaste truuks
kamraadiks.
Kui 13. detsembril pandi hääletusele umbusaldusavaldus Tõnis Palt-
su vastu, sai see vajaliku 33 hääle asemel koguni 38 poolthäält. Nii-
sugusel juhul vastuhääletamine on mõttetu – ometi andis koos isa-
maaliitlastega otsusele vastuhääle just Kogan. Pole vist eriti imestada,
kui järgmistel valimistel on Isamaaliidu nimekirjas ka Jevgeni Kogani
nimi.
EI OLE IHALDATUD TALLINNAS RAHU
Niisiis oli Tallinna meeriraha kaelas meretagusel mehel Tõnis Paltsul,
kes vastutasuks pidi muidugi Isamaaliitu astuma (NB! Vähem kui
aasta hiljem – mais 2002 – kirjutab ta stoilise rahuga avalduse
“aateerakonnast” lahkumiseks, et vastu võtta Res Publica pakkumine,
kus endine parteikaaslane Kesklinna valitsusest Siim Kiisler ja teised-
ki värvivahetajad lahkelt ootamas.)
Suvi, teadagi, puhkuste aeg. Oma vaikseid nokitsemisi toimetatakse
ka Tallinnas. Hea aeg ka uuele linnapeale sisseelamiseks. Aga need
riukalikud keskerakondlased!
Ajalehes KESKNÄDAL ilmub ulatuslik kirjutis, mis toob valguse
kätte uue linnapea Tõnis Paltsu varjatud korterismugeldamisi. Kui
isamaalased varmalt tembeldasid patupesaks vaid Koonderakonda,
siis nüüd tuleb välja, et rasvasemate tükkide haukajad olid nad ise.
Niisiis, KESKNÄDAL 1. august 2001.a.:
Palts, Kross ja Ilves väidetavas korruptsiooniafaaris
Kuidas Isamaaliidu linnapea maja tasku pani
“24. august 1995 oli õnnelik päev. Seda nii AS Levicomi juhile Tõnis
Paltsule kui ka EV toonasele luurekoordinaatorile Eerik-Niiles Kros-
sile. Mõlemaga allkirjastati sel päeval üürileping eluruumide saa-
miseks Toompea ühes magusamas majas aadressil Kiriku põik 4.
Toomas-Hendrik Ilvesele sai sama õnn osaks kaks päeva hiljem, 26.
augustil, kui ka temaga üürileping sõlmiti.
Vähem kui kuu aega hiljem tehti järgmine käik. Kõigi nendega sõlmiti
ka ostu-müügileping korterite erastamiseks EVP-de eest, mille tule-
musena läks Tallinna linna omandis olnud maja üle Paltsule, Krossile,
Ilvesele ja veel mitmetele nende aatekaaslastele, kes omasid seal
kortereid.
Nähtavasti oli asjaga kure, sest seaduserikkumisi kohtab selle tehingu
juures lausa igal sammul. Näiteks üürileping Ilvesega kirjutati rutates
alla veel enne seda, kui korter oli ametlikult kustutatud tööandja
eluruumide arvelt.
Tegemist oli Tallinna korteriskandaalide ajaloos pretsedenditu juhtu-
miga, kus võileivahinna eest ärastati ühele firmale terve maja paljude
korterite ja enam kui 1000 ruutmeetrise elamispinnaga. Minge Toom-
peale, otsige üles maja aadressil Kiriku põik 4 ja mõtisklege Isamaa-
lise eetika üle.
Sarnastest tehingutest rikastus teisigi õnnelikke isamaaliitlasi. Pea-
ministri lähedane sõber Urmas Arumäe sai korteri Suur-Karja täna-
vale, ikka veel peaministri nõunikuna töötav Linnar Viik Laiale
tänavale jne. Paltsu ja tema mõttekaaslaste cnse oli aga unikaalne, sest
tegu oli ainsa juhtumiga, kui üks firma omastas vahendeid valimata
terve maja.
Kaheksa korda odavamalt toonastest turuhindadest
Toompea kordategemata pind, mis nõudis investeeringuid katuste,
põrandate, veevärgi ja muu sellise remontimiseks, maksis toona
ligikaudu 10 000 EEK ruutmeeter. Palts ja tema mõttekaaslased said
selle kätte ühe-kahe tuhande krooni eest ruutmeetri kohta või isegi
odavamalt, sest EVP kurss oli siis hästi madal. Kinnisvaraekspertide
hinnangul saadi maja kätte seitse-kaheksa korda odavamalt, kui
turuhind oleks võimaldanud küsida.
Kas tõesti töötasid Ilves ja Kross Levicomis?
Põnevaks teeb tehingu asjaolu, et kõigil Levicomi kaudu eluruumi
saanutel oleks pidanud olema töö- või teenis tuss ühe selle firmaga.
Jutt on ju tööandja eluruumidest.
Mlline oli siis toonase luurekoordinaatori ja Eesti USA suursaadiku
töö- või teenistussuhe kaabellevifirmaga? Töötasid nad Levicomis
täiskohaga või lepingu alusel?
Kui tahaksime olla norivad, siis peaksime küsima, kas lisaks kõrgele
positsioonile riigiaparaadis said mõlemad asjaosalised ka Paltsult
“nutsu”?
Andmete esitamise eest omavalitsusele vastutas firma. Kesklinna-
valitsuse asi polnud kontrollida, kas tõesti Kross ja Ilves töötavad
Levicomis, kuigi ka seda oleks võinud teha. Tegelikult polnud kumb-
ki mees Levicomiga seotud ning Paltsu firma läks andmeid esitades
teadlikult pettuse teele, paludes vormistada paberid Krossi ja Ilvese
nimele.
Omavalitsus käitus suurfirma suhtes sõnakuulelikult. Teati ju, et
Levicomil on laialdased sidemed Toompea võimukoridorides. Tõnis
Paltsule endale vormistati 176,2 ruutmeetrine korter aadressil Kiriku
põik 4-1; Eerik-Niiles Krossile 112,5 ruutmeetrit Kiriku põik 4-8 ja
Toomas-Hendrik Ilvesele 85,1 ruutmeetrit aadressil Kiriku põik 4-9.
1997.aastal telliti Tallinna linnavolikogu kantselei kontrolliosakonna
poolt eksperthinnang aktsiaseltsilt AS Pindi Kinnisvara, kus paluti
hinnata linnale läbi tööandja eluruumiks arvamise tekitatud kahju.
Eksperthinnangus on öeldud, et kui linn oleks need korterid lihtsalt
müüki pannud, siis oleks ta saanud täiendavat tulu miljonite
kroonide ulatuses.
Toomas-Hendrik Ilves sai hõlptulu
Kõik isikud, kes said enesele korterid tööandja eluruumiks arvamise
ja sellele järgneva erastamise kaudu, võtsid kohustuse investeerida
nendesse ruumidesse ja teha nad korda. Üks esimesi, kes selle kohus-
tuse peale vilistas, oli Toomas Hendrik Ilves. Ta valdas üldse seda
korterit Kiriku põik 4-9 lühikest aega ning müüs selle järgmisel aastal
edasi, panemata sinna sentigi. Ilves käsutas tehingut tõenäoliselt
enesele raha tegemiseks. See oli topelt näotu. Tasuta lõunasööke aga
ei ole. Isegi mitte Ilvesel. Tasumise aeg tuli 2001. aasta kevadel, kui
linnavolikogu “eetilised” mõõdukad ärimees Paltsust Tallinna
linnapea tegid.”
Eelpooltoodud artikkel oli hea täiendus mõned päevad varem (27.
juulil) POSTIMEHES ilmunud intervjuule uue linnapeaga. Selles
väitis Tõnis Palts ajakirjanik Argo Ideonile, et Kiriku põik 4 maja
osteti “praktiliselt turuhinnaga” ja selle eest maksti “kogu maja peale
kahe-kolme miljoni krooni vahel.” Pealegi polevat ta teadnud, et maja
erastamise selline skeem on ebaseaduslik. Niisiis veel kord 1. augusti
KESKNÄDAL:
Linnapea valetas Postimehele
“Polegi selge, mis oli Postimehe intervjuu eesmärk, kas Paltsule katet
luua või lugu niisama kinni mätsida. Igatahes on Ideon Paltsu jutuga
leppinud. Rohkem pole Postimees asja vastu huvi tundnud. Toimetus
püüdis ka omalt poolt Kiriku põik 4 erastamistehingu tagamaid
selgitada. Majas oli üheksa korterit üldpinnaga 1129, 9 ruutmeetrit.
Selle eest maksti kokku 324 510 krooni EVPdes. EVPde kurss 1995.
aasta septembri alguse seisuga oli 13,1 senti. See tähendab, et tege-
likult maksti maja eest tervikuna ei rohkem ega vähem kui 42 000
krooni. Aga mitte kaks kuni kõhn miljonit, nagu väitis Palts Posti-
mehele.
Kui rääkida konkreetselt Paltsu enda korterist, siis tema maksis 116,5
ruutmeetrise elamispinna eest 50 760 krooni EVPdes. Kurssi arves-
tades läks see korter talle tegelikult maksma 6598 krooni ja 80 senti.
Kergelt saadud raha
Nõnda saadi 42 000 krooni eest kätte maja, mille toonane turuväärtus
oli 10 kuni 11 miljonit krooni ja tänane väärtus mitte vähem kui 30
miljonit krooni. Loomulikult on Palts ka omalt poolt sellesse majasse
ja tema renoveerimisse raha sisse pannud. Näiteks võtnud laenu,
käsutades linnalt kergelt saadud vara pandina. Hea lugeja võib ise
välja arvutada, kui kasulikku äri ajas linnapea oma meeskonnaga,
kuhu kuulusid luurekoordinaator ja välisminister, kes peitsid end
soliidse firma Levicom varjus.
Tänase päeva seisuga on Kiriku põik 4 maja üldpind tublisti
kasvanud, võrreldes esmaerastamisel saadud üldpinnaga. Mis oli
1129 ,9 ruutmeetrit, sellest on saanud 1655, 3 ruutmeetrit.
Härra linnapea korter on suurenenud 176,2 ruutmeetrilt 241,6 ruut-
meetrini, ning uskuge või mitte – endise luurekoordinaatori korter
112,5 ruutmeetrilt 299,4 ruutmeetrini. Esmapilgul tundub tegu olevat
müstifikatsiooniga, kuid kuivad arvud dokumentidel kinni tavad
seda. Kuidas see juhtus, seletagu asjaosalised ise.
Edu teile, lugupeetud isamaalised poliitikud, “korteribisnise” ajamisel
ka edaspidi, ütleks Kesknädala lugejad.
Tallinna linnapea Tõnis Palts 3 valet:
Esimene Paltsu vale: maja ei ostetud Eesti Humanitaarinstituudilt,
vaid EVP-de eest Tallinna linnalt.
Teine Paltsu vale: Maja eest ei makstud erastamisel 2-3 miljonit, vaid
42 000 reaalset krooni.
Kolmas Paltsu vale: Linnapea ei eksinud, vaid läks tehingus teadlikult
välja pettuse peale, sest ta teadis hästi, et ei Ilves ega Kross polnud
Levicomiga seotud ei teenistus- ega töösuhte kaudu.”
Veel üks väljavõte nädal hilisemast KESKNÄDALAST (5.august):
Palts valmistas ajakirjanikele pettumuse
Lõik raadiosaatest “Olukorrast riigis”. Raadio-2, pühapäeval 5. augustil
Anvar Samost: Kui sel nädalal Tõnis Paltsu Kiriku põik 4 korterite-
hing kaevati Kesknädala poolt üles, siis Palts valmistas mulle teatava
pettumuse, kui ta pressikonverentsil teatas, et linnapeana on tal palju
olulisematki teha, kui Kesknädalat kohtusse kaevata. Selle asemel, et
üldsusele korteritehingu tagamaid selgitada või omapoolseid argu-
mente esitada. Mulle tundub, et linnapea Palts on võtnud vale lähe-
nemise antud küsimusele.
Teatud erakondi esindavate poliitikute seas levib selline suhtumine,
et ajakirjanike küsimustele justkui ei peagi enam vastama. Et küll ma
ise tean, mis ma teen. Et ütlen ajakirjanikele, et see on nii vana asi ja
ma ei vasta sellistele küsimustele…
Kalle Muuli: Linnapeana on Tõnis Palts hoopis teises olukorras, kui
endise ärimehena ja Levicomi juhina, siis kui ta selle korteri sai. Nüüd
kui ta on linnapea, on ta kohustatud oma mineviku tehingutest väga
üksikasjalikult aru andma. Kõige halvem, mida linnapea teha saab,
on öelda – ah mis see teie asi on.
See on teatud mõttes praeguse valitsuse sündroom, kus igale
ebameeldivale ja eriti just Keskerakonna poolt kergitatud küsimusele,
vastatakse üleolevalt ja suhtutakse justkui mingisse intriigi …”
PRESIDENDIVALIMISED VÕIMULIITU MURENDAMAS
Aasta 2001 suvise poliitilise vaikelu rikub tõsiselt ara presidendivali-
miste kampaania. Kolmikliit soovib muidugi, et järgmine riigipea on
nende soosiku Lennart Meri tegude jätkaja. Sellel stsenaariumil oleks
kindel eelis, kui “troika” tuleks välja oma ühiskandidaadiga. Reformi-
kate eelistus Toomas Savi on ammu teada, kuid Isamaaliit otsustab
“promoda” ikkagi oma meest. Kui see oleks eeldatav persoon Tunne
Kelam, poleks asi nii hull. Aga isamaaliitlastest mängurid otsustavad
tuua püünele hoopis uue katsetaja Peeter Tulviste, mis lööb erakonna
seesmiselt kahte lehte.
Kuidas sündmused 21. septembril “Estonias” kulmineerusid – presi-
dendiks sai “lõplikult mahakantud” Arnold Rüütel – on praeguseks
ammuteada tõsiasi. See oli opositsiooni võit, mis lõppude-lõpuks viis
19. detsembrini, kus Laar viimaks ometi teatas oma “riigimehelikust
tagasiastumisest”.
Aga enne seda toimusid tõsised sündmused n.ö. kohalikul tasandil.
Toompea ahelreaktsioon sai alguse Tartus. 17. oktoobril teatab KESK-
NÄDAL, et Tartu volikogu asub juhtima ajalooprofessor Aadu Must
- juba Rahvarinde aegadel poliitikas nime teinud teadlane.
‘Tartus on täna kavas sõlmida uus võimuliit Reformierakonna, Kesk-
erakonna ja valimisliidu Tartu 2000 vahel. Et Isamaaliit jääb nähta-
vasti uuest liidust välja, saab volikogu esimeheks keskerakondlasest
ajalooprofessor Aadu Must.
Tartu linnapea Andrus Ansipi sõnul on uue võimuliidu erakondade
programmid lähedased ja see aitab hästi linna juhtida.
Kaks aastat ülikoolilinnas võimul olnud Isamaaliit läheb täna oposit-
siooni. Alles hiljaaegu presidenditoolile pürginud Peeter Tulviste kao-
tab oma köha volikogu esimehena ja viib kaasa ka isamaaliitlastest
abilinnapead Ilona Merzini ja Jüri Kore.
Isamaaliitlane Jüri Adams on öelnud, et lõhenemise lõplikuks põhju-
seks sai presidendi valijameeste valimine, mille käigus Isamaaliit
nõudis ultimatiivselt kahte kohta, kuid lõppkokkuvõttes jäi mõlemast
ilma.
Analüütikute arvates võib Tartu uus võimuliit sillutada teed ka muu-
tusteks mujal.”
Kahe kuu pärast on Tallinnaski võimul Keskerakonna ja Reformi-
erakonna pragmaatiline liit.
ISAMAALISE MÕISAVALITSEMISE KANDJAD
Siinses kogumikus ei ole püütud anda ülevaadet kõigist Tallinna
isamaalise juhtimise aspektidest. Tähelepanu on koondatud peame-
hele. Kuid eks eeskuju innusta jüngreidki. Oma mõõtmatus agaruses
paistis silma abilinnapea Liisa Pakosta. Kas sai ta lisainnustust
Isamaaliidu Tallinna piirkonna liidri ametist või ta lihtsalt ei saanud
teisiti, kui mängida ka oma liivakastist üpris kaugel. Nagu näiteks
Vabaduse väljaku detailplaneeringu asjad. Volikogu istungitel heitsid
linnavolinikud korduvalt ette, et abilinnapea Pakosta vilistab kin-
nitatud otsustele ning juhib asju oma suva järgi. Asja huvides esitame
väljavõtted tema vastu esitatud umbusaldusavalduse tekstist:
“2000. aastaks sai Tallinna linn endale noortelaeva “Tallinn”. Eest-
vedajaks selle laeva ülevõtmisel Haridusministeeriumilt oli Liisa
Pakosta. Vaatamata kompetentsete inimeste korduvatele ettepane-
kutele ning hoiatustele noorte merendushuviringide töö organisee-
rimise kohta, on lõpptulemus kurb: ligemale 7 miljonit krooni linna
raha on tänaseks sisuliselt tuulde lennutatud ning laev müüakse
ilmselt sentide eest vanarauaks. Selline on ebakompetentsuse hing
ning vist on ülbus nii suur, et Liisa Pakosta pole siiani suvatsenud
vastata volikogu saadiku Igor Pissarevi 19. aprilli 2001. aasta vasta-
vale arupärimisele.
Palju on räägitud Tallinna suurimasse linnaossa Lasnamäele spordi-
rajatiste ehitamisest. Organiseeriti uhke arhitektuurivõistlus. Voli-
kogu eraldas 2001. aasta eelarvest spordihalli rajamiseks 15 miljonit
krooni. Kuid uut spordihalli ikka ei ole.
Samasugune volikogu otsuse mittetäitmine on põhjustanud palju
probleeme Pirita majandusgümnaasiumi ümber. 2001. aastaks kin-
nitatud Tallinna linna eelarves oli Pirita majandusgümnaasiumi juur-
deehituse alustamiseks ette nähtud 14 miljonit krooni, mis lisaeel-
arvega transformeerus ümber kolmeks miljoniks krooniks ning häda-
päraseks remondiks…
Alates 1999. aastast on probleem üleval. Tehakse uusi projekte, otsu-
seid, kuid lahendused venivad ja venivad. Uus riigihange on välja-
kuulutamata. Haridusamet on valmis seda tegema, aga abilinnapea
Liisa Pakosta ei anna luba. Niimoodi siis täidetaksegi volikogu otsu-
seid Liisa Pakosta moodi…”
Proua abilinnapea nimetab kõike vaid “ajakirjandusele tuginevateks
hinnanguteks.”
Paltsu ajal Liisa mänguruum suureneb veelgi. Väikese huvitava vahe-
lugemisena toome siin ara n.ö. kuululoo 8. augusti KESKNÄDA-
LAST:
Sahinad Tallinna linnavalitsusest
Pealinna juhib Liisa-Ly Pakosta, Tõnis Palts teeb vaid nägu
“Saaremaa mehele Tõnis Paltsule öeldi Isamaaliidu peakorteris: “Sina
tee nägu, nagu juhiksid sa linna.” Tegelikult las Liisa kamandab nagu
ta õigeks peab. Tema oli juba noorpõlves Vanalinna majas Mardiga
suur semu. Ei jäta Mart nüüdki Liisat hätta!”
Nii hulgubki Palts sihitult mööda Tallinna linnavalitsust ja püüab
aegajalt ka ise mõnda korraldust anda.
Kui talle aga teatatakse, et “abilinnapea Pakosta on selles asjas juba
seisukoha võtnud”, jääb Palts kõhe vaiki nagu voonake väljal.
“Kui juba Pakosta ise otsustas, mida siis enam…”
Isamaaliit Tallinnas on hädas. Nii Siim Kiisler kui ka Aimar Altosaar
kavatsevad järgmistel valimistel respublikaanide nimekirja minna.
Isamaaliidul polegi muud üle jäänud kui Liisa Pakostale panus teha.
Sellelesamale Pakostale, kelle seiklustest “ESTLINE”il” vist küll kõik
ajalehetoimetused komprat täis on tassitud.”
Paltsu kommentaar sellele sahinale 9. augusti SL ÕHTULEHES:
“Kuna Pakosta on Isamaaliidu Tallinna piirkonna esimees, siis ma loomulikult kuulan ka tema arvamust.”
Tegutsemisiha on täis ka Leivi Šer, kes teatavasti teenis uue turva-
lisus- ja integratsiooniküsimustega tegeleva abilinnapeaameti 2000.
aasta novembris, kui EÜRP andis võidupanuse “seitsme päkapiku”
koalitsioonile. Tõsi, erinevalt temperamentsest Pakostast toimetab Šer
tasa ja targu. Seepärast tuli üllatusuudisena 23. oktoobri ESTONIJAS
ilmunud teave, et Leivi Šer on miljoneid linnaraha suunanud oma
partei huvide suunas.
Uudis levib kiiresti ka eestikeelsesse pressi. Asjaosalised muidugi
eitavad ja hämavad. Leivi Šer kinnitab BNSile, et raha jagamist ei
otsusta tema isiklikult, vaid sellega tegeleb spetsialistide komisjon…
31. oktoobri ÄRIPÄEV esitab oma juhtkirjas karmi süüdistuse:
Maksumaksja raha integreerus korruptsiooniga
“Tallinna turvalisus- ja integratsiooniameti juures tegutseb kolm
huvitavat komisjoni, mis vaatavad läbi taotlusi ja eraldavad raha
rahvustevaheliseks integratsiooniks, turvalisusuuringuiks jms. Neisse
komisjonidesse kuulub palju toredaid inimesi, kes paraku kantisid
linna raha oma firmadele või suisa iseendale.
Äripäeva arvates peab rahakantimise peakoordinaator, abilinnapea
Leivi Šer tagasi astuma ning komisjonid tuleb kogu täiega laiali saata.
Need inimesed integreerisid maksumaksja raha tugevasti kokku
korruptsiooniga.
Umbes viis miljonit krooni on kulunud kõlava nimega, kuid arvata-
vasti paberile mõeldud ja jäänud projektidele. Näiteks “Tallinna
elanikkonna enesemääramis- ja integratsiooniprobleeme”, mille kohta
võib öelda: kõik ja mitte midagi.
/—/
Kindlasti on rahvustevahelise integratsiooni edendamine vajalik, kuid
seda ei saa teha kabinettide vaikuses teoreetiliselt, nagu ülekullatud
komisjoni liikmete akadeemilised kraadid ja töökohad lubavad täna
eeldada.
Integratsioon peab toimuma ikkagi praktikas, mida aga Õismäe ja
Lasnamäe sõjakate eri rahvusest noorte kampade kogunemine ei
kinnita. Kui õnnestuks piir panna narkomaania ja AIDSi levikule,
laheneksid ka paljud integratsiooniprobleemid.
Korruptsiooniskandaal paneb ebamugavasse olukorda Tallinna linna-
pea Tõnis Paltsu, kes on lubanud ise tagasi astuda, kui seda ei peaks
tegema Leivi Šer.
Õige, Tõnis Palts vastutabki praegu linnas toimuva eest. Isegi sel
juhul, kui korruptiivsed rahaeraldised leidsid aset juba eelmise
linnapea Jüri Mõisa valitsemise ajal. Need olid Eestimaa Ühendatud
Rahvaparteile vastutasuks võimuliidu toetamise ja Jüri Mõisa
mitte-umbusaldamise eest.
Lausa karjuv vastuolu sõnade ja tegude vahel ilmneb aga integrat-
sioomkomisjoni liikme Agu Laiuse puhul. See mees on ühtlasi Jaan
Tõnissoni Instituudi direktor ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti liige.
Oma kõikidelt ametikohtadelt tagasiastumine oleks vähim, mida
Laius teha saaks.”
30. oktoobri POSTIMEES teab, et kuritegevuse ja narkomaania
ennetus ning integratsioon on kokku neelanud üle 10 miljoni pealinna raha.
“32 kuritegevuse ennetamise projekti on tänavu saanud abilinnapea
Leivi Seri alluvusse kuuluvalt Tallinna turvalisus- ja integratsiooni-
ametilt 4,2 miljonit krooni, 41 integratsiooniprojekti 3,1 miljonit
krooni ning 27 narko- ja aidsiennetusprojekti 2,9 miljonit krooni.
Maksumaksja raha laialijagamist uurivad volikogu revisjonikomisjon
ja linnavalitsuse sisekontroll.
Mõis peab Seri rahajagamist õigeks. Nii kinnitab Arvi Tapver 1.
novembri EESTI PÄEVALEHES:
“Tallinna endine linnapea Jüri Mõis peab loomulikuks, et linn eraldas
21 miljonit krooni integratsioonikuludeks ja andis vene poliitikust
abilinnapea Leivi Seri haldusalas olevale turvalisus- ja integratsiooni-
ametile selle käsutamiseks vabad käed.
“Koalitsiooni olulisim küsimus on, kuidas koalitsioonileping välja
näeb. Iga punkti täitmine lepingus on raha küsimus,” ütles Mõis Eesti
Päevaleht Online’ile.”
Hoopis huvitav on Jüri Mõisa arusaamine raha ja poliitika suhetest:
“”Äris on võimalik huvide konflikti vältida, poliitikas mitte. Mis on
äris lubamatu, on avalikus sektoris täiesti loomulik. Ma ei kujutagi
ette, kuidas oleks seda võimalik vältida,” ütles Jüri Mõis.”
KAS ON VEEL VÄLJAPÄÄSU?
See on probleemiks nr.l. Mõisa-aegseid skandaale ei suuda enam üles
lugeda. Ja nüüd, kus Tallinna värk paistab rahulikult kulgevat, selline
jamade jama. Kõigepealt – kes need asjad päevavalgele tõi? Ilmselt on
mängus jälle Savisaare karvane käsi? Ehk osa venelastest? Aga
võib-olla koguni oravad, keda Tartu eeskuju innustab?
On kuidas on, aga midagi tuleb ette võtta. Vähemalt näidata, et
signaaliga on n.ö. arvestatud. Kõigepealt saab kinga altpoolt ametnik
- turvalisus- ja migratsiooniameti juhataja Galina Pantšenko. Leivi
Serile ollakse aga valmis andestama. Paltsu sõnade kohaselt ei näe ta
abilinnapeal otsest süüd, kuna sisekontroll ei olevat tuvastanud raha
jagamist parteiliste sidemete alusel… Šer siiski ei pääse, sest
Ühendatud Rahvapartei on võimupiruka juurde jäämise nimel valmis
“vahele jäänud” persooni välja vahetama. Solvunud Šer teatab selle
peale oma liikmelisuse peatamisest erakonnas, kuid kirjutab siiski
lahkumisavalduse. Tõsi, alles pärast 1. detsembrit.
Enne aga jõuavad kätte tõelised suursündmused. Alguse saavad need
sealt, kust keegi ennustada ei osanud – linna uue eelarve koosta-
misest.
1. novembril teatab BNS, et Tõnis Palts kavandab linnale hiigellaenu.
Tallinna eelarve miljardiga lõhki
“Ehkki finantsteenistus tegi Tallinna linnavalitsusele ettepaneku 2002.
aasta eelarve projekti koostamisel lähtuda piirmäärast 2,6 miljardit
krooni, suurenes see eelarvevaidluste käigus 4,1 miljardi kroonini.
4,1 miljardi krooni suurune eelarve tähendab vähemalt 1,4 miljardi
krooni suuruse laenu võtmist järgmisel aastal, ütles linna finantsjuht
Ahti Kallaste.
200 miljoni krooni ulatuses on kavas refinantseerida tänavu kavanda-
tud arvelduskrediiti, seetõttu on oodatav laenukoormuse kasv 1,2
miljardit krooni, millele lisanduvad intressikohustused.
Aastateks 2002-2004 koostatud laenustrateegia järgi, mille volikogu
kinnitas juunis, võib linn 2002. aastal kaasata võõrvahendeid 395 mil-
joni krooni ulatuses, millega laenukoormus oleks 2002. aasta lõpuks
22,1 protsenti aastaeelarvest.
Linnapea Tõnsi Palts ütles, et eelarvestrateegia eesmärgina oli püsti-
tatud eelarvedefitsiidist välja tulemine. “Tõepoolest, me praegu
rikume iseenda varasemat strateegiat ehk tuleme defitsiidist välja kol-
me aasta asemel 10 aastaga,” märkis Palts.
Linnapea sõnul 011 peamine see, kuhu linn kavatseb raha investeerida.
“Eelarve on tehtud linnakodanike huvidest lähtudes, selle tulemusel
kerkivad koolid ja haiglad ning ehitatakse teid,” selgitas ta. Palts lisas,
et seepärast kavatseb linnavalitsus esitada volikogule ka uue eelarve-
strateegia, et kavatsustel oleks legaalne alus.
Küsimusele, mida teeb linnapea, kui rahandusminister Siim Kallas
peaks Tallinna eelarvekava arvustama, vastas Palts: “Ma vastan talle
- kallis Siimuke, meie investeerime õigetesse kohtadesse ja edendame
seeläbi Eesti majandust, misläbi kasvab ka sisemaine kogutoodang.”"
Esialgu võetakse uudist pooleldi naljana – meretaguse mehe uitmõt-
tena. Seda teeb ka rahandusminister Siim Kallas, kes saadab linna-
peale kingituseks 57-kroonise raudkangi koos pilkekirjaga: “raudkang
peab viitama Archimedesele, kes tahtis sobiva toetuspunkti olemas-
olul kangiga liigutada maakera,” seisab kirjas.
Palts ei jää võlgu. Ta nimetab Kallase kriitikat populistlikuks ning
saadab talle riigi rahandusvigadele näkkuvaatamiseks peegli.
“Võidab Tallinn, võidab riik!” kinnitab linnapea. Kallas raiub vastu:
Tallinna linnapea plaani tõttu võtta 1,5 miljardit laenu läheks riik
kahe-kolme aasta pärast taandarengusse ja ka tallinlastel oleks see-
tõttu halvem elada.
6. novembril korraldab Siim Kallas pressikonverentsi, kus ta ütleb
otsesõnu:
Palts viib Tallinna pankrotti
(EESTI PÄEVALEHT, 7. november 2001.a.; Tuuli Koch, Jaanus
Piirsalu)
“Linnapea Tõnis Paltsu idee järgi 1,5 miljardit laenates muutub Tal-
linna linn paari aastaga maksejõuetuks, ütles eile rahandusminister
Siim Kallas.
Kallas märkis, et sarnaseid laenuvõtmise katseid on olnud ka vara-
sematel aastatel, kuid Tallinna kava on kõige ohtlikum. “Nii hullu asja
pole siiamaani vaatluse all olnud,” sõnas ta.
Kui linn muutub maksejõuetuks, tuleb raha laenuandjaile tagasi
maksta riigil ja teistel omavalitsustel. “Laenurahaga remonditud
koole ei saa ju võlausaldajatele laenu katteks ara anda,” lausus Kallas.
Palts vihastab. Tallinna 1,5 miljardi krooni suurune laen nulliks Kal-
lase sõnul kõik muud pingutused avaliku sektori eelarve tasakaalus
hoidmiseks ja selle läbi kannataks Eesti usaldusväärsus.
Linnapea Tõnis Paltsu vihastas, et Kallase pressikonverentsile ei kut-
sutud linnavalitsuse seisukohtade esindajaid. Ta nimetas Kallase
väiteid demagoogiaks ning valedeks.
“Rahandusministeerium on kulutanud kõhutavalt palju energiat, et
pulli teha ja Paltsu sõimata, selle asemel, et vaadata, kuidas oma raha-
asjad korda saada,” märkis Palts. “Nad võiksid tulla siis minu jutule,
et jagada oma häid ideid, kuidas juhtiva ja riiki toitva omavalitsuse
arengule kaasa aidata.”
Palts imestas, et kuidas saab teda mõistusele kutsuda mees, kes hää-
letab korduvalt miljardilise muuseumi ja suurhalli poolt 40 elanikuga
saarele.
Kallas kaebab. Rahandusminister märkis, et on valmis minema “väga
kaugele”, et takistada pealinnal suurlaenu võtmist. Tema sõnul on ta
Isamaaliitu kuuluva Tõnis Paltsu korralekutsumist laenu küsimuses
arutanud ka peaminister Mart Laariga.
Esialgu on rahandusministeerium käsutanud linna suunas veenmis-
taktikat. “Ultimaatumite aeg on veel ees,” märkis Kallas.
Vastates küsimusele, mis võiks olla Paltsu laenusoovi taga, vastas
Kallas, et linnapea tahab ilmselt minna ajalukku ja poliitikuna head
teha, saamata aru kaasnevatest negatiivsetest majanduslikest taga-
järgedest.
Kindlasti oleks ka neid, kellele linna suured investeeringud käsu
tooksid, kuna suured kulud tähendavad teatud ringkondadele suuri
tulusid, tõdes Kallas.
Rahandusminister võrdles linna laenukava olukorraga, kus riik ostaks
30 miljardi kroonise eelarve juures 20 miljardi eest tanke või lennu-
keid.”
Vaatamata rahandusministeeriumi teatele, et Tallinna laenusumma
eelarves võib olla maksimaalselt 400 miljonit krooni ja ka suurette-
võtjad soovitavad kavandatud 1,5 miljonit vähemalt poole võrra
kärpida, saadab linnavalitsus eelarve muutumatul kujul volikogusse.
Selle läbiminek on aga vähetõenäoline, kuna Reformierakonna frakt-
sioon lähtub partei juhatuse otsusest ulmekava mitte toetada.
Reformikate Riigikogu fraktsiooni esimees Jürgen Ligi kirjutab 9.
novembri POSTIMEHES:
“Sõjakalt nagu väepealik ja iseteadvalt nagu diktaator teatab ta linna-
peana oma otsuse: mina, Tõnis Palts, ehitan linna valmis. Mina pakun
lõpliku lahenduse.
Too endschlnss seisneks ühekordses hiigellaenus, millega tehtaks Tal-
linnas korraga ara “kõik vajalikud asjad”. “Mina”, mitte enam “teiste
raha”. Kõbisejad on populistid!
Viiel erineval moel ületab ta oma õigusi võõra raha üle otsustada.
Kõige väiksem eksimus on seejuures see, et värske poliitik ei märka
oma sõltuvust ei koalitsioonikaaslastest, ei omaenese erakonna prog-
rammist, ei eelmiste valimiste eelsest karmist kriitikast toonaste lae-
nukavade suhtes.
Regionaalpoliitikas on Palts koopia oma eelkäijast, kes kutsus üles
suunama regionaalrahad Tallinna.
Tallinna sadamasse viivad teed olevat riigi teede pikendus ja nii ka
tolle kohustus. Talle ütleb loogika, et ei Paidet ega Põltsamaad, Põlvat
ega Viljandit ole riik sadamasse viivate teede toetuseta jätnud, pea-
linna aga, näe, ahistab.
Eelarvet lõhki laenates meile ainult tundub, et teeme rahvale lõpliku
teene. Miski ei osutu tegelikult püsivaks, peale selle, et oleme otsus-
tanud oma laste raha üle.
Võlgu maha jättev poliitik jääb, tõsi, oma heategudes ületamatuks.
Kuid mitte tegude suuruse, vaid selle tõttu, et on teistelt võtnud iga-
suguse võimaluse “vajalikke asju” teha.
Nii saavad ka järgmine linnavalitsus ja linnapea tunda, et eelkäija on
ara kulutanud “teiste inimeste raha”. Ja saab ülejäänud Eesti, kelle
laenuvõimalust on kahjustanud kõige rikkam omavalitsus.”
Niisiis on võim Tallinnas jälle kaalukausil. Ja seekord pole esmaohuks
mitte savisaarlased, vaid oravatest liitlased. “Laenutüli kestab,” edas-
tavad teabeagentuurid. Seda ei tasanda ka Paltsu-Kallase ühine
lõunasöök 13. novembril “Maiasmokas”.
Lisaks need vanad jamad: kesklinna korterid, integratsioonirahad…
Volikogus käärib, see on selgesti tajutav. Presidendivalimiste ja Tartu
võimumuutuste järellainetus on jõuliselt pealinna jõudnud. Esialgu
küll all-linna, kuid paljukest sealt Toompeale. Kolmikliitlased kinni-
tavad avalikkusele, et midagi tõsist pole, aga tegelikkus näitab siiski
muud.
Jätkub
1. osa. Isamaaliit teeb koostööd Interrinde Jevgeni Koganiga
2 osa. Kui Tallinna valitses IRL: Jüri Mõis linnapeaks saamine
3 osa. Kui IRL juhtis Tallinna: Tallinna Vee erastamine
4. osa. Kui IRL valitses Tallinnas: Võimukriis
5. osa: venelaste hind ja seitse päkapikku
6. osa: Jüri Mõis umbusaldus ja raudtee erastaja petis Sposato
7. osa: IRL bordellis ja Tõnis Palts
8. osa: Pakosta ja Palts rahade kuritarvitused
9. osa: skandaalid viivad lahkumiseni
Loading ...
.
Astu tagasi karumõmmi ja pühi plats enda järel puhtaks.