Idaraha liit: valetamine, ärastamine, vihkamine

Reformist Ants Leemets on puuetega inimeste organisatsiooni juhina vist nõusse saanud Eesti Reformierakonna Ringhäälingu juhatuse esimehe Margus Allikmaa (endine kultuuriminister ja reformist), kes nüüd räägib plaanist avada järgmisest aastast pimedatele mõeldud telekanal. Seda eristaks tavalisest televisioonist see, et filmide subtiitrid loetakse kõnesüntesaatori poolt vaatajatele-kuulajatele ette.

ERR-i rahastust tuleb tugevalt kärpida, sest taolise nišši jaoks ei tohi eraldi telekanalit avada. See on ilmne raha raiskamine.
Lahendus on palju lihtsam. Tiitrid tuleb edastada eraldi pildist (failina) ja mitte neid kaadrite peale kleepida. Kui tiitrifail on eraldi, siis peaks olema tehniliselt juba lihtne selle alusel ka teksti kõnesünteesi abil esitada. See on funktsioon, mida räägiti digitelevisiooni tulekul, et saab võimalikuks erinevates keeltes (eesti, vene, inglise jne) tiitrite valimine. Kui Eesti telekanalite subtiitrid oleksid edastatud eraldi failidena, siis oleks lihtsam spetsiaalse digiboksi abil neid ka ette lugeda ehk teksti sünteesida. Ma ei tea, kas selline digiboks eksisteerib või mis on selle hinnad (pimedate asjad on tavaliste inimeste omadest tavaliselt 10 korda kallimad) aga taoline lahendus oleks palju mõistlikum kui teha umbes 7500 pimeda inimese jaoks oma telekanal. See oleks veel väiksem vaatajaskond kui TTV-l ehk sinna Alo-TV kanti! Palun vabandust, see tartlaste telekanal on ilmselt ka suurema vaadatavusega kui 7500 inimest üle Eesti.

Ma arvan, et see on järjekordne reformistide “lastehoiu teenuse portaal” ehk kulutatakse miljoneid ja tegelikult sellest midagi ei saadagi. Seda projekti tuleks lähemalt uurida, sest see lõhnab tõsiselt maksumaksja raha väärkasutusele. Isegi kui seda rahastab Euroopa Liit, ei tohi lubada selle juhtumist. Pimedad peavad saama vaadata samu telekanaleid kui nägijad,  neid ei ole vaja küüditada mingile eraldi kanalile. Enne seda peaks ETV avama täielikult venekeelse telekanali, millel oleks umbes 270 tuhat vaatajat ehk umbes 36 korda rohkem.

Sellest ETV kavast kirjutas EPL: http://www.epl.ee/artikkel/601639

Sotsiaalministrite Maret Maripuu ja Hanno Pevkuri nõunikuna töötanud reformierakondlase Anders Tsahkna Nõmmel asuv korter on sundmüügis alghinnaga 77 tuhat eurot või 1,2 miljonit krooni. Korter on 115 ruutmeetrit, mis teeb pakkumiste ruutmeetri hinnaks 10468 krooni. Samuti on korterile seatud hüpoteek SEB pangas 27 130 krooni ruutmeetri kohta (summa kokku 3 120 000 krooni).

Tõenäoliselt ei tule hüpoteegi summaga ostjat ja Anders Tsahknal jääb veel üles SEB tasutav summa.

Tuleks rõhutada, et delfi.ee nimetab meest Andres´eks ega maini tema Reformierakonda kuulumist.

anders tsahkna reformikas

Tänase seisuga pole ta erakonnast ka välja astunud.

Toomas Hendrik Ilves maksab oma abikaasa firmale ööbimise eest igakuist üüri 950 eurot. Siiani on alati kinnitatud, et Ärma talu või Erma on Toomas Hendrik Ilvese kodutalu. Pärast presidendiks valimist sai sellest ka kõigi maksumaksjate kuluobjekt. Võib isegi öelda, et Evelin Ilves on abielus riigieelarvega, sest saab selle kaudu sissetulekut. Põhiseaduses ei ole ühtegi funktsiooni ette nähtud presidendi abikaasale ja ilmselt eeldati, et abikaasa ülalpidamise kulud jäävad presidendi kanda. Näiteks Ameerika Ühendriikides ongi nii, et rahvas maksab palka ainult president Barack Obamale ning üksi teine pereliige ei saa riigipeaga seotud tegevuste eest tasu.

Delfi juhtkiri oli üsnagi ründav, võtame sealt ainult mõned lõigud tsiteerimiseks:

Ermamaa on peatanud tegevuse turismitaluna ning sulgenud külalistemaja kuni presidendi ametiaja lõppemiseni. EAS on vastava taotluse ka rahuldanud. Praegu olekski Ärma talu nagu presidendi residents — seal toimetavad muu hulgas presidendi kantselei palgal olevad turvamehed, kokad, aednikud ja autojuhid.

Samas tegutseb OÜ Ermamaa ka osaühistuna, millele president Toomas Hendrik Ilvese maksab igakuist rendiraha. Lisaks saab osaühistu mitterahalist kasu, kuna selle kinnistu eest hoolitsevad riigi palgal olevad töötajad.

See muudab kogu selle skeemi kummaliselt kahestunuks ning mitmekordselt maksumaksja raha eest rahastatuks. Ärimudel on nii lollikindel, et iga eestlane võtaks selle rõõmuga vastu.

Delfi juhtkiri 18. juuli

Tõepoolest on raske eristada, millised kulud on seotud turismiobjektiga ja millised riigipea ametikohustustega. Eestile oleks ikkagi odavam valida Indrek Tarand presidendiks, sest siis ei peaks ülal pidama seda Mulgimaa talu ja Erma talu saaks tegutsema hakata ärilistel põhimõtetel.

Justiitsministeeriumis on valmimas uus korruptsioonivastane seadus. Selle märksõnadeks on nüüdisaegsed lahendused majanduslike huvide deklareerimisel, deklaratsioonide avalikkus ja kontrollivõimekus. Praegu täiendame uut seadust ettepanekutega, mida oleme saanud partneritelt teistest ministeeriumidest, ettevõtlusorganisatsioonidest ja kodanikuühendustest.

http://www.ohtuleht.ee/434523

Reformikas Kristen Michal hakkas tegelema korruptsiooni temaatikaga. Tulevad meelde need ajad kui poliitbande Äraostmatud rääkisid sellest.

Tasuks meenutada, et majandushuvide deklaratsiooni alusel ei ole küll viimase aja korruptiivsed tehingud avalikuks saanud ja selleks on olnud ikkagi teistsugused uurimismeetodid.

Jõhvi linna viadukti uuendamisel on tunda maksumaksja raha raiskamise korruptiivset lõhna. Maanteeametit juhib IRL-i liige Timur Tsäkko ja tuleks uurida muid asjaolusid, et kuidas tekkis viadukti asemel (kõrge sild) mõte hoopis tunneli ehitamisest kesklinna. See ideed tundub utoopilisena isegi seetõttu, et maa alla ehitamine on alati kallim kui maa peale ehitamine.

Kuigi eelprojektile, mis nägi ette viadukti asemele tunneli ehitamist, kulus 10 miljonit krooni, otsustas maanteeamet, et see ei sobi ning mõistlik on hoopis vana sild remontida. Pärast ekspertiise selgus siiski, et remondil ei ole mõtet ja ehitada tasub hoopis uus sild. Sellega kirjutati 10 miljonit kohe korstnasse.

http://pr.pohjarannik.ee/?p=1306

‎2. juunil 2011 mõistis Riigikohtu kolleegium Pärnu abilinnapea Simmo Saare vastu esitatud süüdistustes ÕIGEKS, kõikides süüdistuse punktides. Sellega varises kokku poliitiliselt fabritseeritud protsess. Prokuröri agar ogarus läheb Eesti Vabariigile maksma Simmo Saare kaitsjale makstud tasu hüvitamise ehk kokku 519 101 krooni ja 20 senti (kehtivas vääringus 33 176 eurot ja 61 senti). Kes vastutab maksumaksja ees? Siseministeeriumi juhtis IRL-i minister, samuti on see partei tugevalt võidelnud korruptsiooniga ja seda mindi ka Pärnusse otsima. Otsiti väga hoolikalt ja suure innuga ning ühtegi kahtlust ei suudetud tõestada. Eesti Vabariigi politseid kasutati poliitilise relvana parteide vahelises võitluses.

Lõigud Riigikohtu otsusest http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222535119

12. Süüdistuses KarS § 25 lg-te 2 ja 4 ning § 217² lg 1 järgi mõistis ringkonnakohus M. Viisitamme ja S. Saare õigeks seetõttu, et elektronkirja saatmist Pärnu riigihankekomisjoni liikmetele 30. juunil 2008 ei saa pidada KarS § 217² lg 1 koosseisule vastavaks teoks, kuivõrd e-kirja saatmine ei ohustanud linna vara. Süüdistatavad tegelesid üksnes kuriteo toimepanemise võimaluste väljauurimise ja selleks abinõude tarvitusele võtmisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et KarS § 217² lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo katse eeldab, et usalduse kuritarvitamises süüdistatav isik asuks vahetult kahjustama teise isiku vara ja et käesolevas asjas ei saa elektronkirja saatmist pidada kuriteokatse alustamiseks KarS § 25 lg 2 tähenduses. Nii nagu kaudselt ohustavad õigushüvesid igasugused süütegusid ettevalmistavad käitumisaktid, võis ka OÜ R hankepakkumust puudutavaid küsimusi sisaldava elektronkirja saatmine 30. juunil 2008 ohustada Pärnu linna vara üksnes kaudselt. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et e-kirja saatmise ja riigihankemenetluse võitja väljavalimise vahelisse aega jäid mitmed olulised vaheetapid. Nii pidid riigihankekomisjoni liikmed kõigepealt koostatud küsimused läbi lugema ja otsustama, kas neid OÜ-le R esitada. Esialgu otsustatigi jätta küsimused kui mitteolulised esitamata. 7. juulil 2008 saatis riigihankekomisjoni liige J. A. siiski küsimusi sisaldava e-kirja OÜ-le R. Seejärel pidi riigihankekomisjon võtma seisukoha OÜ-lt R saadud vastuste osas. Viimaks toimus riigihankekomisjoni 22. juuli 2008 istungil arutelu, kus otsustati hankepakkumuse võitjana kvalifitseerida OÜ R. Sedavõrd pikk erinevatest etappidest koosnev sündmusteahel ei anna alust tõdemuseks, et elektronkirja ärasaatmist S. Saare poolt 30. juunil 2008 saab pidada KarS § 217² lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise alustamiseks, kuivõrd selle teoga loodud oht Pärnu linna varale võis olla üksnes vähene ja kaudne. Seega ei saa kõneleda vahetust süüteo toimepanemise alustamisest KarS § 25 lg 2 mõttes.

16. S. Saare kaitsja A. Pilv palub kaitsealusele välja mõista kogu tema poolt senise kriminaalmenetluse käigus kaitsjale makstud tasu – 498 701 krooni ja 20 senti maakohtus ja 20 400 krooni ringkonnakohtus ehk kokku 519 101 krooni ja 20 senti (kehtivas vääringus 33 176 eurot ja 61 senti). Kriminaalkolleegium nõustub prokuratuuriga, et õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine ei tähenda automaatselt seda, et kogu kaitsjatasu jäetakse riigi kanda. Riigi kanda jääb üksnes kaitsjatasu, mis ei ületa mõistlikku ulatust. Praegusel juhul on ringkonnakohus aga leidnud, et kaitsja ei ole teinud põhjendamatuid kulutusi, kaitsja tasumäär on mõistliku suurusega ja tema teenus kvaliteetne. Sellisel seisukohal olles ei saanud ringkonnakohus jätta kaitsjatasu osaliselt süüdistatava enda kanda ja seetõttu tuleb S. Saare poolt kaitsjale makstud tasu lugeda mõistliku suurusega kaitsjatasuks KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes ning jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222535119

‎2. juunil 2011 mõistis Riigikohtu kolleegium Pärnu abilinnapea Simmo Saare vastu esitatud süüdistustes ÕIGEKS, kõikides süüdistuse punktides. Sellega varises kokku poliitiliselt fabritseeritud protsess. Prokuröri agar ogarus läheb Eesti Vabariigile maksma Simmo Saare kaitsjale makstud tasu hüvitamise ehk kokku 519 101 krooni ja 20 senti (kehtivas vääringus 33 176 eurot ja 61 senti). Kes vastutab maksumaksja ees? Siseministeeriumi juhtis IRL-i minister, samuti on see partei tugevalt võidelnud korruptsiooniga ja seda mindi ka Pärnusse otsima. Otsiti väga hoolikalt ja suure innuga ning ühtegi kahtlust ei suudetud tõestada. Eesti Vabariigi politseid kasutati poliitilise relvana parteide vahelises võitluses.

Lõigud Riigikohtu otsusest http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222535119

12. Süüdistuses KarS § 25 lg-te 2 ja 4 ning § 217² lg 1 järgi mõistis ringkonnakohus M. Viisitamme ja S. Saare õigeks seetõttu, et elektronkirja saatmist Pärnu riigihankekomisjoni liikmetele 30. juunil 2008 ei saa pidada KarS § 217² lg 1 koosseisule vastavaks teoks, kuivõrd e-kirja saatmine ei ohustanud linna vara. Süüdistatavad tegelesid üksnes kuriteo toimepanemise võimaluste väljauurimise ja selleks abinõude tarvitusele võtmisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et KarS § 217² lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo katse eeldab, et usalduse kuritarvitamises süüdistatav isik asuks vahetult kahjustama teise isiku vara ja et käesolevas asjas ei saa elektronkirja saatmist pidada kuriteokatse alustamiseks KarS § 25 lg 2 tähenduses. Nii nagu kaudselt ohustavad õigushüvesid igasugused süütegusid ettevalmistavad käitumisaktid, võis ka OÜ R hankepakkumust puudutavaid küsimusi sisaldava elektronkirja saatmine 30. juunil 2008 ohustada Pärnu linna vara üksnes kaudselt. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et e-kirja saatmise ja riigihankemenetluse võitja väljavalimise vahelisse aega jäid mitmed olulised vaheetapid. Nii pidid riigihankekomisjoni liikmed kõigepealt koostatud küsimused läbi lugema ja otsustama, kas neid OÜ-le R esitada. Esialgu otsustatigi jätta küsimused kui mitteolulised esitamata. 7. juulil 2008 saatis riigihankekomisjoni liige J. A. siiski küsimusi sisaldava e-kirja OÜ-le R. Seejärel pidi riigihankekomisjon võtma seisukoha OÜ-lt R saadud vastuste osas. Viimaks toimus riigihankekomisjoni 22. juuli 2008 istungil arutelu, kus otsustati hankepakkumuse võitjana kvalifitseerida OÜ R. Sedavõrd pikk erinevatest etappidest koosnev sündmusteahel ei anna alust tõdemuseks, et elektronkirja ärasaatmist S. Saare poolt 30. juunil 2008 saab pidada KarS § 217² lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise alustamiseks, kuivõrd selle teoga loodud oht Pärnu linna varale võis olla üksnes vähene ja kaudne. Seega ei saa kõneleda vahetust süüteo toimepanemise alustamisest KarS § 25 lg 2 mõttes.

16. S. Saare kaitsja A. Pilv palub kaitsealusele välja mõista kogu tema poolt senise kriminaalmenetluse käigus kaitsjale makstud tasu – 498 701 krooni ja 20 senti maakohtus ja 20 400 krooni ringkonnakohtus ehk kokku 519 101 krooni ja 20 senti (kehtivas vääringus 33 176 eurot ja 61 senti). Kriminaalkolleegium nõustub prokuratuuriga, et õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine ei tähenda automaatselt seda, et kogu kaitsjatasu jäetakse riigi kanda. Riigi kanda jääb üksnes kaitsjatasu, mis ei ületa mõistlikku ulatust. Praegusel juhul on ringkonnakohus aga leidnud, et kaitsja ei ole teinud põhjendamatuid kulutusi, kaitsja tasumäär on mõistliku suurusega ja tema teenus kvaliteetne. Sellisel seisukohal olles ei saanud ringkonnakohus jätta kaitsjatasu osaliselt süüdistatava enda kanda ja seetõttu tuleb S. Saare poolt kaitsjale makstud tasu lugeda mõistliku suurusega kaitsjatasuks KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes ning jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222535119