Idaraha liit: valetamine, ärastamine, vihkamine

Ühte erakonna rahastamise katset uuriti tõsiselt, sest tegemist oli opositsiooni kuuluva parteiga. Teist juhtumit valitsusse kuuluva parteiga ei uuritud pärast asjaosaliselt küsimist ja eitava vastuse saamist. Teadaolevalt kulus prokuratuuril 30 minutit otsustamiseks, et Eesti Raudtee riigile tagasiotsmise juhtumis ei vääri uurimist algatada isegi kui Edward Burkhart oli televisioonis väitnud oma äripartnerile esitatud 1 miljoni euro suuruse Reformierakonna toetamise nõuet. Samuti oli imelik sellele vahetult järgnenud Kristen Michal´i lahkumine Riigikogu liikme kohalt, et “saada” erakonna peasekretäri kohustustega paremini hakkama.

2007. aasta alguse juhtumile toob uue lähenemiskoha Ülo Mälgandi järgnev kommentaar artiklile, milles Ain Seppik räägis idarahaskandaali tagajärgedest ehk Venemaalt väidetavalt raha küsimine eestikeelsele Keskerakonna valijale ei meeldinud.

Burkhardt’i juhtumi meenutamine on siin võrdlusena vägagi teretulnud. Olles pikka aega eraviisiliselt uurinud Edelaraudtee AS erastamise hämarat lugu (mille riigi uurimisorganid samuti maha magasid), julgen arvata, et aiman ka Eesti Raudtee tagasiostmise telgitaguseid. Rahvale püüti igati jätta muljet, nagu oleks riik see osapool, kes on tagasiostust huvitatud. Tegelikkuses oli asi vastupidi – just Burkhardtil oli kibekiire raudteest vabanemisega. Miks, selgitan kommentaari lõpuosas. Olukorda jooksid ära kasutama teatud poliitilised jõud, lootes tehingule soodsa lahenduse andmise korral … järeldused teeb igaüks ise. Kuna sel ajal olid võimul kaks meie teada tuntud populismierakonda, siis läks nende vahel jagelemiseks ning Eestile iseloomulikult hakati eduka koostöö asemel üksteisel vaipa alt tõmbama. Lõpuks viskas ka Burkhardtil üle ning ta korraldaski olukorra kiiremaks lahendamiseks väikese intervjuu Pealtnägijas. Milleks muuks seda siis vaja oli kui endale niiväga vajaliku tehingu kiirendamiseks? Intervjuu tagajärjed ju puudusid. Kapo justkui magas. Uurimist ei saanudki olla, kuna liiga palju suuri ninasid oleks hammasrataste vahele jäänud. Lihtsam ning ka vajalikum oli asi kiiresti lõpule viia ja edaspidiseid skandaale vältida. Hiljem olid kõik kommentaariumid Edgari tümitamist täis, justkui majandusminister saaks riigi miljarditega teha tehinguid peaministri heakskiiduta. Peaministriks oli aga kes? Igal juhul mitte mõni keskerakondlane.
Miks siis Burkhardtil nii kiire hakkas? Igaüks, kes vähegi Vene transiidist midagi teab, peaks olema kursis ka võtetega, kuidas Venemaa poliitika abil oma alamate ärisid suunab ning korrigeerib. Esiteks pole võimalik, et Venemaalt pärit transiitkaubad liiguvad väljaspool nende ärilist kontrollruumi. Kaupade vedu antakse põhiliselt vaid oma kontrolli all olevatele transiidifirmadele. Mäletame hästi, et aastal 2004 avanes Eesti raudteevedude turg ning kohe olid platsis Ossinovskid ja muud sõbrad, millele järgnes skandaal skandaali järel kuni kohtusseminekuni välja. Vedude segmenti jagati ühtäkki selgelt Eesti Raudtee kui infrastruktuuri omaniku kahjuks. Loomulikult jõudis ka jänkionule kohale, mismoodi Vene äri tegelikult käib ja ta otsustas ennast sellest kõigest taandada. Eesti Raudtee oli küll infra omanik, kuid pidi samal ajal alluma Raudteeinspektsiooni ettekirjutustele ning diktaadile vedude ulatuse määramise osas. USA-s on asi lihtne – oled vedude teostaja kas omal raudteeinfral või rendid segmenti kelleltki teiselt. Mingi kolmas osapool ei tule dikteerima, kuidas veomahtu jagada. Niisiis, Burkhardt’il võeti tasapisi kaartid käest, ärikeskkond muutus aina segasemaks ning mis järgnes on teada.
Kuid olulisim – kõikide analoogsete juhtumite puhul on mõttetu süüdistada ärimehi mingites kahtlastes tehingutes. Ärimees ajab oma äri nii, nagu võimaldatakse. Süüdi on tegelikult riigiesindajad, kes käivad riigi omandiga ringi nagu enda omaga. Just riigiametnike korruptsiooni tõttu saavad paljud tehingud võimalikuks. Sealjuures jääb Kapo kui uurimisorgan tihtilugu võimuparteiga seotud juhtumite puhul lihtsalt tuimaks pealtvaatajaks, sest ka nende endi töökohad ning positsioon sõltuvad võimuorganite suvast. Kui isegi opositsionääride tehingute paljastamise juhtumid ei jõua kohtulahenditeni, mis siis veel muust rääkida. Kokkuvõtvalt – 50 viljakat nõuka-aastat mõjutab meie tänast poliitikat rohkem kui arvata oskame.

Allikas http://www.epl.ee/artikkel/599035&kommentaarid=0

Riigi prokuratuuri ja IRL-i kontorit eraldas ainult 1 väike maja. Kaitsepolitsei kontor on ainult 400 meetrit eemal. Pole sugugi üllatav, et taoliste lähedaste sidemete peale on IRL-i üks eesmärke oma poliitiliste konkurentide määrimine korruptsiooni kahtlustustega.

Ajalehes Põhjarannik on toodud üks viimaseid juhtumeid, kus politsei huvi ettevõtja vastu on tekkinud tema kuulumisest Keskerakonda.

Olen veendunud, et poliitiline huvi minu vastu tekkis kohe pärast seda, kui kandideerisin riigikogusse ja sain esimese korra kohta päris palju hääli – 335. Minu poliitiline kuuluvus “valesse” parteisse ehk Keskerakonda on tekitanud teatud ringkondades rahulolematust.

Pärast Keskerakonnale mittesõbraliku partei esindaja visiite kahte kontrollitavasse asutusse tekkisid kohe korruptsioonikahtlused ja algasid läbiotsimised.

Mind hämmastas, kui politsei pidas kinni kolleegi-ehitaja ja üritas temalt välja pressida valetunnistust minu suhtes, lubades selle eest tema vabastamist. Olin šokis, kui kuulsin, et mees veeti vanglast ilma advokaadita metsa kohtuma sõbraga, eesmärgiks valetunnistuse andmine, lootes sõbra pressingule. Tema sõnul sõidutati teda mööda linna ja narriti ilusate tüdrukutega ning lubati, et kui tema on vajaliku tunnistuse minu vastu andnud, siis saab ta kohe vabaks.

Kolleeg tuli jaoskonda ülekuulamisele kohe, kui kuulis, et teda otsitakse tunnistajana. Mõne tunni pärast oli mehest tehtud juba süüdistatav ning veel mõni tund hiljem saadeti ta arestikambrisse.

Ma ei usu, et kolleegil oli trellide taga aega nalja heita või ulmejutte välja mõelda.

Minu raamatupidaja ülekuulamisel ähvardati teda ja tema poega vangi panna, kui ta ei tunnista seda, mida uurijad tahavad. Selliste meetodite põhjal on mul jäänud mulje, nagu oleks politsei ja teatud poliitilised jõud moodustanud Ida-Virumaal omakohtu.

“Kas kuivikud on sul juba valmis pandud?” ironiseeris minu üle uurija, kelle arvates oli see vist lahe nali.

http://pr.pohjarannik.ee/?p=995

2007. aasta alguses olid Tallinna kesklinnas ja ilmselt ka Lasnamäel ning Pirital väljas Reformierakonna paljulubava noorkandidaadi Anna-Maria Galojani plakatid. Ta tutvustas ennast politoloogina ning lubas professionaalsemat ja tasakaalukamat poliitikat.

Professionaalsem ja tasakaalukam kulutaja, võiks olla järeldus 2007. aasta alguse välireklaamist. Foto Virgo Kruve

Valimistel kogus ta 462 häält ja see oli ilmselt alla tema ootuste. Ta oli ju teinud kõik õigesti! Ilusad pildid endast nii kodulehele, välireklaamiks, trükireklaamiks kui ka telereklaamiks. Just, tema telereklaam jõudis isegi EuroNewsi uudislõiku 4. märtsil 2007 kui räägiti Eesti valimistest. Isegi sellele vaatamata jäi ta ihaldatud kohast ilma.

Semud samast erakonnast ei lasknud tal kaua kurvastada ja otsisid talle uue väljakutse Eesti Euroopa Liikumise MTÜ juhina. Ta sai selle juhatuse ainsaks liikmeks 25. juulil 2007. Sellele järgnevat on ilmselt paljud lugenud, kuidas ta parandas oma meeleolu läbi kallite riiete, söökide ja teenuste ostmise, mille eest tasus MTÜ arvelt. Ta tundis ennast piisavalt kindlustatuna, sest oli ju poseerinud koos justiitsminister Rein Langi ja Riigikogu asespiiker Kristiina Ojulandiga!

Ometigi jäi tema tegevus seal lühikeseks, sest juba sama aasta 18. oktoobril tagandati ta ametist, sest raha kuritarvitused olid tulnud ilmsiks.

Võimalik, et ta ei kulutanudki raha vaid oma masenduse ravimiseks ja heaolu tekitamiseks vaid maksis näiteks valimiskampaania ajal tehtud kulutusi.

Süüdistuse kohaselt kulutas Galojan EEL-i juhatuse liikmena 2007. aasta suvel enda tarbeks ligi miljoni krooni ulatuses EEL-i raha erinevate ilukaupade ja -teenuste, sealhulgas hinnaliste riiete, jalanõude ja ehete ning mitme lõbureisi eest tasumiseks. Väidetavalt kuritarvitas Galojan ka MTÜ kinkekaarte ning maksis ühele ajakirjale raha, et nad teeksid temast kaaneloo.

Harju maakohus mõistis MTÜ Eesti Euroopa Liikumise (EEL) endise juhi Anna-Maria Galojani süüdi ligi 60 000 euro omastamises ja võltsitud dokumentide kasutamises ning määras talle liitkaristuseks ühe aasta ja kümne kuu pikkuse vangistuse.

Reaalselt tuleb Galojanil vangis veeta viis kuud, ülejäänud aasta ja viis kuud tuleb tal kanda tingimisi karistust nelja-aastase katseajaga.

Lisakaristusena võetakse Galojanilt kolmeks aastaks õigus kuuluda juriidiliste isikute juhtorganitesse. Tsiviilhagi rahuldati 47 956 euro ulatuses, lisaks peab süüdimõistetu tasuma riigituludesse sundraha 417,03 eurot, menetluskulud ja kaitsjale kaitsjatasu.

Allikas: http://www.postimees.ee/?id=430030

Väärib rõhutamist, et Postimees ei maininud sõnagagi tema kuulumist Eesti Reformierakonda kui ta pani need tegevused toime.

Avalikustamata annetuste saamise fakt võib olla nii ilmne, et vahib vastu Äriregistrile esitatud aruannetest. Selle leidmiseks pole vaja kedagi Venemaal peal kuulata ega näha vaeva Tallinna lahel loksuvas kaatris räägitavate sõnade eristamisega.

Isamaa ja Res Publica liit on olnud sedavõrd aus, et näitas oma 2008. ja 2009. majandusaasta aruannetes kolmandiku võrra rohkem annetusi kui neid oli avalikustatud erakonna kodulehel.

Kogu tekst:

Virgo Kruve: Valitsuspartei annetustest on kolmandik salajased

IRL-i 2008. aasta majandusaasta aruandes on toodud eraldi read: „Liikmemaksud“ 279 063 krooni, „Annetused ja toetused“ 798 149 krooni, „Riigieelarveline laekumine“ 16 902 475 krooni ja „Muud tulud“ 2 200 krooni. IRL-i kodulehel avaldatud annetuste registri järgi saadi 2008. aasta I kvartalis 84 annetust summas 163 326 krooni, II kvartalis 75 annetust summas 183 145 krooni, III kvartalis 61 annetust summas 81 145 krooni ja IV kvartalis 86 annetust summas 158 241 krooni. Kokku saadi 2008. aastal 306 annetust summas 585 857 krooni, mis on 212 292 krooni või 36,2 protsenti vähem kui majandusaasta aruandes kajastatud summa (798 149 krooni). Kas see võib tõestada, et erakonda on salajaste annetustega rahastatud 212 tuhande krooni ulatuses?

Järgmisel aastal kordub samasugune avalikustatud ja deklareeritud annetuste erinevus. 2009. aasta aruandes on real „Liikmetelt saadud tasud“ summas 214 224 krooni, „Annetused ja toetused“ summas 18 518 227 krooni, „Tulu ettevõtlusest“ summas 14 890 krooni ja „Muud tulud“ summas 0 krooni.

Seekord on annetused ja riigilt saadud toetus arvestatud ühe summana, mis teeb tagurpidi arvestamise tülikamaks aga mitte võimatuks. Siseminister Marko Pomerantsi käskkirjaga number 151L (03.07.2009) vähendati kõigi erakondade toetusi eelneva aastaga võrreldes ja IRL-ile laekus ligi miljoni krooni vähem raha ehk kokku 15 903 563 krooni. IRL-i kodulehel on 2009. aasta annetused toodud järgmiselt: I kvartalis 77 annetust summas 83 042 krooni, II kvartalis 91 annetust summas 981 381 krooni, III kvartalis 91 annetust summas 193 957 krooni ja IV kvartalis 217 annetust summas 681 060 krooni. Kogu aasta peale 476 annetusega 1 939 440 krooni. Kui sellele summale liidame juurde riigilt saadud 15 903 563 krooni, saame summaks 17 843 003 krooni. See on 675 224 krooni vähem kui nad näitasid 2009. aasta majandusaasta aruandes! Annetuste summa erinevus on seejuures 34,8 protsenti ehk 675 224 krooni ulatuses on jäetud avalikustamata annetusi.

Kordan üle, et kahel järjestikusel aastal on IRL saadud annetusi näidanud 212 292 krooni ja 675 224 krooni võrra vähem kui on neid hiljem kajastatud auditeeritud majandusaasta aruannetes. Seejuures on mõlemal aastal selgelt eristatud liikmemaksud, riigilt saadud toetus, tulu ettevõtlusest või muud tulud.

Res Publica taustaga reklaamide eest vastutaja Kaur Hanson mõisteti süüdi pedofiilias.

Kaur pilt lapsega pärineb respublica.ee lehelt novembrist 2006. Ma ei hakanud arhiivist järgi uurima, et milline tekst oli selle kõrvale kirjutatud.

Mõned kuud hiljem olid suuremad Eesti linnad täis välikampaaniat, et “Õnn ei ole rahas!”

Muidugi, õnn on sinu käeulatuses.

Mis on muutunud Tartu kommunisti 4 aastase valitsusperioodi jooksul?

6. märtsil saab hääletada kommunistliku Reformierakonna poolt. Neil on olnud ainult 2 erakonna juhti umbes 16 aasta jooksul, sest sarnaselt Põhja-Koreale hinnatakse neil kuulekust suurele juhile. Erakonna esimehe koht pärandub ühelt Tartu kommunistilt teisele.

Tegin ka ühe temaatilise plakat oma piltidest, kus võrdlesin Tallinnas Kosmose bussipeatuses olnud reklaame 2006. aastal ja 2011. aastal. Leian, et Kosmose sildi alla pandud plakat “Viime Eesti viieteist aastaga viie rikkama Euroopa riigi hulka” oli igati kohases taustsüsteemis.

Iga vaataja võib näha, et 2011. aastal oli seal ainult kuhi lund.

Reformierakonna plakat 2006. ja 2011. aastal samas kohas Tallinnas Kosmose trammipeatuses. Fotod Virgo Kruve

Reformierakonna plakat 2006. ja 2011. aastal samas kohas Tallinnas Kosmose trammipeatuses. Fotod Virgo Kruve

Nimelt oli 2007. aasta jaanuar väga vähese lumega ja külma ka eriti ei olnud. Seevastu oli seal korralik laia katusega R-Kiosk, mis pronksiööde ajal põletati maha ja asendati mingi väikse putkaga. Miks korraldati pronksiöö? Ainult sellel põhjusel, et kommunist Ansip pidi tõestama konservatiividele, et ta ei ole enam kommunist ja suudab minna oma kunagiste ideoloogiliste isade vastu.

Järgnevalt üks artikkel, mis räägib Eestis võimul oleva Isamaa ja Res Publica liidu salajasest rahastamisest. Millega selgitada, et kolmandik rahast on jäetud deklareerimata? Ilmselt sellega, et kolmandik saadi sularahas ja 2/3 ülekandega ning avalikkusele tehti teatavaks vaid pangas liikunud rahad.

Kolmandik IRL-i tulust on varjatud annetused

VIRGO KRUVE, 09. veebruar 2011

Eesti poliitikat ei ohusta Venemaalt väidetavalt annetuste küsimine, vaid partei pangakontole laekunud annetuste avalikustamata jätmine. Isamaa ja Res Publica Liit on auditeeritud majandusaasta aruannete järgi saanud kaks aastat järjest kuni 36% rohkem sissetulekuid, kui on avalikustatud annetusi ja saadud riigieelarvelist toetust.

Erakonnaseaduse 12. paragrahvi järgi saavad erakonna vara ja vahendite allikaks olla üksnes liikmemaksud, saadud eraldised riigieelarvest, füüsiliste isikute annetused ja tulu erakonna varalt. Erakond ei tohi vastu võtta anonüümset ega varjatud annetust. Erakonna poolt saadud annetuste kohta peab erakond registrit oma veebilehel ja andmete õigsuse tagab erakonna juhatus. Siiani on meedias keskendutud annetajate isikute ja annetuste suuruse käsitlemisele ning pole võrreldud erinevatele registritele esitatud andmete samasust.

IRL-i 2008. aasta aruandevalskused

Isamaa ja Res Publica Liit sai 2008. aastal riigieelarvest toetust 16 902 475 krooni. Kui lugeda erakonna 2008. aasta majandusaasta aruannet, siis seal on eraldi reale „Annetused ja toetused” kirjutatud summa 798 149 krooni ja reale „Liikmemaksud” 279 063 krooni. Samuti on esinenud „Muud tulud” summas 2 200 krooni. Erakonna kodulehel avaldatud annetuste registri järgi ei tule kuidagi välja samasugune summa. 2008. aasta I kvartalis saadi 84 annetusega 163 326 krooni, II kvartalis 75 annetusega 183 145 krooni, III kvartalis 61 annetusega 81 145 krooni ja IV kvartalis 86 annetusega 158 241 krooni. Kokku saadi 2008. aastal 306 annetust summas 585 857 krooni, mis on 212 292 krooni või 36,2 protsenti vähem kui majandusaasta aruandes kajastatud summa. Ilmselt ei tea ka maksuametile aruande õigsust kinnitanud 24 eestseisuse liiget, milline neist annetuste summadest on õige, aga rohkem kui 36-protsendine erinevus ei saa olla lihtsalt arvestusviga. Tegemist ei saa olla ka erakonna varalt teenitud või muude tuludega, sest need oleks tulnud kajastada real „Muud tulud” koos seal mainitud 2 200 krooniga.

IRL-i 2009. aasta aruandevalskused

Isamaa ja Res Publica Liidu 2009. aasta majandusaasta aruandes on saadud annetused ja riigieelarveline toetus kajastatud koos real „Annetused ja toetused” summas 18 518 227 krooni. Siseminister Marko Pomerantsi käskkirjaga number 151L (03.07.2009) vähendati kõigi erakondade toetusi eelneva aastaga võrreldes ja IRL-ile eraldati ligi miljoni krooni võrra vähem raha (15 903 563 krooni). Erakond sai kodulehe annetusteregistri järgi I kvartalis 77 annetusega 83 042 krooni, II kvartalis 91 annetusega 981 381 krooni, III kvartalis 91 annetusega 193 957 krooni ja IV kvartalis 217 annetusega 681 060 krooni. Kogu aasta peale 476 annetusega 1 939 440 krooni. Erakonna aruandes toodud annetuste ja toetuste summast 18 518 227 kroonist riigi eraldatud 15 903 563 krooni lahutamisel peaksime saame annetuste summa 2 614 664 krooni, kuid järjekordselt ei ole see ligilähedanegi annetuste registris avalikustatud 1,9 miljoniga. Nüüd on erinevus juba 675 224 krooni või 34,8 protsenti. Majandusaasta aruandes on eraldi ridadena veel liikmetelt saadud tasud 214 224 krooni, tulu ettevõtlusest 14 890 krooni ja muud tulud 0 krooni.

Võib järeldada, et Isamaa ja Res Publica Liitu rahastatakse salajaste annetajate poolt, keda annetuste registris ei avalikustata, kuid kellelt saadud raha ollakse sunnitud kajastama audiitori poolt kontrollitud majandusaasta aruandes, sest muidu ei läheks kokku pangaväljavõtte andmed. Artikli autorile on teada vähemalt 1 taoline annetus, mis ei kajastu IRL-i kodulehel annetuste registris. See tehti 23.09.2009 IRL-i pangakontole 221019741867, erakond seda annetajale tagasi ei kandnud, aga erakonnale jõudmist tõestab maksuametis tulumaksu osa tagastamine annetajale.

IRL-i avalikustamata annetused

Isamaa ja Res Publica Liit on jätnud oma kodulehe annetuste registris avalikustamata 2008. aastal saadud tulusid vähemalt 212 292 krooni ja 2009. aastal 681 060 krooni ulatuses. Kahel aastal järjest 34-36-protsendine erinevus deklareeritud ja majandusaasta aruande järgi saadud tulu vahel ei saa olla arvestusviga, sest vandeaudiitor Linda Haahti on 2009. aasta aruande kinnitanud ja juhtinud tähelepanu vaid kolmeteistkümne miljoniga miinuses olevale netovarale. Ometigi on juhatuse liikmed Siim Kabrits, Peeter Tulviste, Mart Nutt, Madis Kübar, Lauri Vahtre, Ene Ergma, Juhan Parts, Sven Sester, Priit Sibul, Helir-Valdor Seeder, Indrek Raudne, Tõnis Lukas, Tunne-Väldo Kelam, Marko Mihkelson, Tõnis Palts, Andres Herkel, Mart Laar, Liisa-Ly Pakosta, Tarmo Kruusimäe, Urmas Reinsalu, Siim Valmar Kiisler, Erki Nool, Ken-Marti Vaher ja Tiit Leier kinnitanud aruandel oma allkirjaga erakonna tulusid summas 18 518 227 krooni, mis pärast riigilt saadud raha 15 903 563 krooni jätab annetusteks 2 614 664 krooni. Erakonna lehel aga on avalikustatud 476 annetust summas 1 939 440 krooni.

See ausust deklareeriv erakond peaks avalikustama oma tulude erinevuse põhjuse, sest erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest karistatakse rahalise karistusega.

Võrdlused

Võrdlesin ka teiste Riigikogus esindatud erakondade annetusi ja majandusaasta aruandeid. Sotsiaaldemokraadidel oli erinevus 2008. aastal 9700 krooni (2,5% annetuste summast) ja 2009. aastal 54 215 krooni (9%). Rahvaliidul oli tulusid annetustest rohkem 2008. aastal 6550 krooni (2%) ja 2009. aastal 5300 krooni (0,6%). Reformierakond avalikustab ainsana annetustega koos ka riigieelarvelise laekumise, liikmemaksud ja pangakonto intressid. Aruande järgi olid nad saanud 2008. aastal 2760 krooni rohkem liikmemaksu ja 117 994 krooni (6,7%) tulu kui näitasid annetuste registri andmed. Järgmisel aastal oli vahe vastavalt 1225 krooni liikmemaksu ja 215 217 krooni (2,6%), mis 34 miljoni krooni laekumiste korral ei ole väga suur erinevus. Keskerakond avalikustab koos annetused ja liikmemaksud ning neist viimast eraldi teadmata ei saa hinnata ka tulude õiget arvestamist. Need on õigesti arvutatud, kui liikmemaksu saadi 2008. aastal 432 743 krooni ja 2009. aastal 681 685 krooni. Eestimaa Roheliste annetusteregister ja aruanne kattus 2008. aasta kohta ja 2009. aastal oli erinevus 529 krooni (0,2 %).

7. veebruaril tuli salajane annetamine jutuks Riigikogus

Lauri Laasi, Keskfraktsiooni liige

Kui natuke dokumentidesse süüvida, siis IRL on majandusaasta aruandes saadud annetuste ja toetustena näidanud sadu tuhandeid kroone suuremat summat, kui nad on avalikustanud oma koduleheküljel. Sellest eraldi on arvestatud veel liikmemaksud ja muud tulud ning riigieelarvest saadud eraldised. Et kas Eesti riigis kontrollitakse, et kõik erakonnale laekunud annetused saaksid korrektselt avalikustatud ja kas on võimalik teha avalikustamata jääv annetus ja millise karistuse antud teo eest, siis annetuse avalikustamata jätmise eest saab erakond?
Justiitsminister Rein Lang

Hea Lauri! Sa tead sama hästi kui minagi, et see ei ole Justiitsministeeriumi pädevus ega justiitsministri pädevus hakata võrdlema erakonna kulusid ja tulusid ja andma hinnangut selle kohta, kas kõik on õigesti siis kodulehekülje peal või majandusaasta aruandes kajastatud. Seadus näeb ette, et erakondade majandusaasta aruandeid auditeeritakse – seda vannutatud audiitorite poolt. Kui audiitor annab oma hinnangu majandusaasta aruandele kas lohakalt või suisa valede andmete alusel või valetab, võib ta litsentsist ilma jääda. Kõige selle üle teostab kontrolli nüüd uue erakonnaseaduse alusel Riigikogu juurde moodustatud komisjon, millel on haldusorgani õigused. Tuleb pöörduda sinna. Kui teil on kahtlusi, palun väga! Justiitsministeerium nende küsimustega ei tegele.

Artikkel ilmus 9.02.2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16261

Isamaa ja Res Publica liidu 2009. aasta majandusaasta aruandes toodud annetuste ja toetuste info.

Väljavõte erakonna aruandest.