Idaraha liit: valetamine, ärastamine, vihkamine

7. veebruar 2001
KESKNÄDAL

MART LAAR: “Kes pihta ei saa, on Savisaare sõber!” Allan Alaküla
Mart Laari kahepäevane visiit Võrumaale 1999. aasta mais on võro-kestele meelde jäänud eelkõige lubadusega ehitada Vällamäele riigi rahaga 90-meetrine suusahüppemägi. “Suusakeskus tuleb siia teha ja tunduvalt kallimalt kui te ehk taotlete”, lubas Laar 14. mai, s.o. reede hommikul Võrumaa vallajuhtidele. Hüppemäge mõistagi ei tulnud ja kohalikel vallameestel on enestelgi piinlik meenutada kui tõsiselt Laari tookord võeti.
Tegelikult oli Laari lai jutt Võrumaa Teatajas ainult killuke tegudest, mida teist kuud peaminister Võrumaal siis tegelikult korda saatis. Meenutame neljapäeva, 13. maid 1999.

Ametlik eelmäng
Laar kohtus hommikul Võrus maavanema Robert Lepiksoniga. Räägiti haldusreformist ja taliturismi toetamisest. Pärast kohtumist maavanemaga läks Laar Kuperjanovi pataljoni, kus autasustas kuut vabadusvõitlejat teenetemärkide ja -ristiga ning tutvus kohapeal valmistatud relvadega – Soome vintpüssi baasil Eestis valmistatud snaiperpüssi ja automaadi otsa keeratava käsigranaadiheitjaga. Pataljoni ülem Peeter Hoppe tutvustas Laarile ka väeosa elu-olu ning samas arutati pataljoni pooleliolevate hoonete ehitamise jätkamise võimalust.
Pärastlõunal oli Laar Võru linnavalitsuses. Õhtul oli Laaril pressiteate järgi programmis kaitseväe lahingkool Meegomäel ja kohtumine Isamaaliidu Võru piirkonna juhatusega. Meegomäel on lipnik Laar teatavasti läbinud reservohvitseride kursused.
Peaministrit saatsid õhtusel üritusel luurekoordinaator Kross, julgeolekunõunik Tross, Võrumaa isamaalane Riigikogus Kaver, maa-
vanem Lepikson, kohalike isamaalaste juht Munski ja hulk väiksemaid vendi. Naps ja sakumm toodi Tallinnast, lahingkooli mehed valmistasid aga ette väliööbimist Nursi sõjaväebaasis, et laigulistesse rõivastatud reservohvitserid võiks lõõgastuda raskest poliitikutööst.
Pumppüssid, viin ja värske õhk
Poliitilises seltskonnas oli kellelgi kaasas postkaardi suurune Edgar Savisaare märtsis lõppenud valimiskampaania portreega trükis. Lahingkooli ohvitseride käest (üksuse ülem oli siis kapten Raivo Tamm, 1999. augustist on ülemaks leitnant Tarmo Lääniste) sai uljas poliitikute seltskond pumppüssid, et valimistel võitnud Savisaare pildi peal oma komplekse lahendada. Kutselised sõjaväelased ise siiski laskmises ei osalenud.
Esilaskur oli Laar, kes pärast üht juhuslikku tabamust (lipnik Laari ebakindlast käest noortemessil on ajakirjanduses juttu olnud) ütles: “Kes pihta ei saa, on Savisaare sõber!”. Laskmises mitte osalenud sõjaväelased märkasid, et peaministri kaaskonna laskmistulemused paranesid seepeale märgatavalt.

Pressiteenistus vältis teemat
Lõkke ümber oli Laar erakordselt lahkes tujus – mõnele lubas järgmisel hommikul sularaha, teise mure pidi lahenduse saama Laari limiidita krediitkaardist (luurekoordinaator Krossile heitis Laar teatavasti ette just ameti-krediitkaardi suvakasutust). Pärast sellist õhtut sportliku sõjamängu, viina ja värske õhuga polegi nii väga imestada, et peaminister lubas võrekestele suuremat hüppemäge kui need eales on osanud unistada.
1999. aasta 17. mail oli BNS sunnitud nentima, et peaministri pressiteenistus piirdus Laari Lõuna-Eesti visiidi kajastamisel tema repliikidega kaurüst loodusest ning vältis rahaeralduse teemat. Meegomäel toimunud riituse kohta presidendi abil opositsiooni surutud suurima partei juhi pildiga ei osanud BNS toona mõistagi küsida…

Mälu veab alt
Imelikul kombel on tunamulluse episoodi sootuks unustanud Jüri Kaver. Esimese hooga ei mäleta ta sellest käigust midagi. Siis tuleb talle õhtust meelde mitu detaili ,”aga kui selline laskmine oleks toimunud mäletaksin seda kindlasti”, kinnitab Kaver telefonitsi kategooriliselt.
Eerik-Niiles Krossile möödunud esmaspäeva hommikul helistades on ta sekretäri sõnul just läinud presidendi juurde lühikesele nõupidamisele, paari tunni pärast helistab pressiesindaja siiski tagasi teatega, et Kross pole nädala jooksul kättesaadav. Kuigi Krossil tundub mäletamiseks põhjust olevat.
Ainult Robert Lepikson oli kättesaadav, kes möönis, et jah, oli ja lasi isegi ja peab intsidenti kahetsusväärseks. “Kui poleks lasknud, poleks põhjust ehk ka hüppemäest rääkida”, ei taha aga ka Lepikson vana lugu eriti meenutada.

9. veebruar 2001
Postimees
KÕUTS UURIB SAVISAARE PILDI PIHTA TULISTAMIST
Argo Ideon
President Lennart Meri andis kaitseväe juhatajale kontradmiral Tarmo Kõutsile korralduse selgitada välja, kas peaminister Mart Laar tõepoolest lasi 1999. aasta kevadel Võrumaa sõjaväeosas Keskera-konna liidri Edgar Savisaare pildi pihta märki.
Savisaar pidas eile Meri sammu positiivseks. “Presidendile teeb au, kui ta ei püüa seda lugu kinni mätsida. Asjaga on kure, sest kuuldavasti on Mart Laari lähikond juba praegu astunud samme, et laskmise pealtnägijate mälu ähmastada,” ütles ta BNSile.
Loo peaminister Laari ning temaga koos Meegomäe lahingukoolis viibinud toonase Võru maavanema Robert Lepiksoni, Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni liikme Jüri Kaveri ja toonase luurekoordinaa-tori Eerik-Niiles Krossi laskeharjutusest Savisaare pildiga avaldas kolmapäeval Keskerakonna parteileht Kesknädal.
13. mail 1999 peaministri Võrumaa-visiidil kohalolnutest on eetiliselt taunitavat juhtumit avalikult tunnistanud üksnes Lepikson, ning pidanud seda tagantjärele kahetsusväärseks.
Kaver kinnitas nii Kesknädalale kui ka agentuurile BNS, et Savisaare pilti märkilaskmiseks ei käsutatud, Laar ega Kross pole juhtumit seni avalikult kommenteerinud.
Kesknädala väitel käsutati laskmiseks kaitseväele kuulunud pumppüsse, ning Laar ütles pärast Savisaare postkaardisuuruse valimiskampaania portree tabamist: “Kes pihta ei saa, on Savisaare sõber.”
Lepikson rääkis BNSile, et alguses tehti laskeharjutus! metsa all, kus tulistati selleks mõeldud inimeste siluettide kujutisi. Kellele tuli mõte Savisaare pildi pihta tulistada, ei soovinud Lepikson öelda. Siiski kinnitas ta, et seltskond ei olnud purjus.
Savisaareni jõudis tulistamisjuhtum väidetavalt Laari turvameeste kaudu, sest hiljem küsis ta selle kohta juba Lepiksoni käest.
Keskerakonna hinnangul on Savisaare pildi tulistamise näol tegemist kriminaalkuriteoga – huligaansusega.

KURITAHTLIK TIPPHULIGAANSUS
Kui Eestis on tippametnikud, tipp-poliitikud,sületäis mitmesuguseid tipptegijaid ja -olijaid, võiksime nüüd, ikka sellesama Savisaare pildi komposteerimise loo põhjal lisada eesti sõnavarasse veel sõnakese -tipphuligaan.
Jäägu see filoloogia.
Huvitav on, miks see purjus lõbutsemine nüüd äkki välja ujus?
Miks on Robert Lepikson ainsana – seni – nõus olnud tunnistama, et oli, jah, ja ega see ilus ei olnud. Samas viitab ta, et teised võiksid ka sellest rääkida, ega tema seda rääkima ei tõtta.
Sellest võib järeldada, et meenutused-mõlgutused on käiku lasknud keegi teine.
Kes võis teada – kohalviibinud soldatite esindajad ja härrad tipp-huligaanid ise.
Järelikult keegi nende endi seast. Keegi, kes ei ole Lepikson.
Laar?
Kross?
Või tema ise, Kadrioru pärishärra, see meie eurooplaslik ja maneerlik president?
Pole mingi saladus, et Lennart Meri, keda võib käsitada kui Isamaaliidu loodud golemit, ei saa juba tükk aega oma loojatega hästi läbi.

Kas või seesama Eerik-Niiles Krossi juhtum: Laar laseb lahti, Meri võtab demonstratiivselt tööle.
Võib-olla jäi sellest ninanipsust vaheks.
Tuleks veel midagi teha?
Kross võib ju vait jäädagi.
Laar peab midagi lõpuks vastama.
Midagigi.
Ja ei ole see talle mugav.
Kes käsib voodoosse uskuda, muidugi.

“LEPIKSONI JA SAVISAARE MÕTE ON TEKITADA VENIVAID KOHTUASJU”
Edgar Savisaare pildi pihta laskmises süüdistatuna nurka surutud peaminister Mart Laar ei plaani tagasi astuda. Samuti ei kavatse pikima staažiga Eesti peaminister kohtusse oma mainet puhastama minna.
Kas vastab tõele Robert Lepiksoni väide, et 1999. aasta mais toimunud maakonnavisiidi ajal Võrus tegite kaaskonnale ettepaneku lasta Edgar Savisaare reklaamfoto pihta täpsust?
Ei, see ei vasta tõele.
Kui Lepikson valetab või mäletab ajalugu valesti, kuidas siis teie mäletate nii Meegomäe lahingukoolis kui ka Nursi sõjaväebaasis toimunud tulistamist?
Maakonnavisiidi raames käisime 13. mail 1999. aastal Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis ja kaitseväe lahingukoolis. Õhtul toimus Nursis eestimaiste lahingrelvade demonstratsioon ja lahinglaskmine. Selle tegevuse lõpus tõi Lepikson mingi Savisaare korraldatud ürituse kutse ja kinnitas selle märklaua kõrvale.
Miks peaks Lepikson valetama? Kas teie arvates on tegu keerulise poliitilise kombinatsiooniga, mille oluline lüli on Edgar Savisaar?
Muidugi leidub Eestis poliitikuid, kes püüavad võimule pääsemise nimel taolist olukorda maksimaalselt ara käsutada. Ehk püüavad seda, mida neil ausate vahenditega kuidagi teha ei õnnestu. Inetuks teeb asja katse mässida poliitilisse intriigi kaitsevägi.
Kas Võrumaal toimunud tulistamine oli kooskõlas kaitseväe määrustikuga?
Jah, Nursis toimus määrustikupärane lahinglaskmine.
Kas tol väljasõidul pruugiti alkoholi?
Loomulikult ei pruugita määrustikupärasel lahinglaskmisel alkoholi.
Olete oma süütuses veendunud. Aga kas olete nõus minema kohtusse, et Lepiksoni avaldatud väited kummutada?
Arvan, et poliitikud ei peaks taolistes küsimustes kohut käima. Poliitikute üle mõistab kohut avalikkus, meedia üle lugeja. Lepiksoni ja Savisaare poliitilise kombinatsiooni mõte ongi tekitada venivaid kohruasju, et saaks teemat valimisteni üleval hoida.
On ka väidetud, et info Nursis toimunud laskmise kohta lekkis kõigepealt teie turvameeskonnast. Kas peate seda võimalikuks?
See väide ei vasta tõele. Usaldan oma turvameeskonda. Absoluutse usalduseta niisugune töösuhe ei toimiks.
Kui võimalik on, et selle skandaali niidid ulatuvad hiljuti teie poolt vabastatud Eerik-Niiles Krossini?

See on küll ülepingutatud väljamõeldis.
Kas poliitik peaks tagasi astuma, kui süüdistused opositsiooniliidri valimisplakati tulistamise kohta vastaksid tõele?
Ei peaks. Olukorra ühemõtteline äraseletamine on aga kindlasti hädavajalik. Seetõttu tegin täna (eile – toim.) ka avalduse.
Palun andke hinnang neljapäevase Eesti Päevalehe eksperimendile, kus tulistati Savisaare valimisplakatit?
Ma ei soovi anda hinnangut vaba ajakirjanduse tegevusele.
(SL Õhtuleht esitas küsimused Mart Laarile neljapäeval, intervjuu on tehtud e-kirja teel.)

Eesti Päevaleht
VALEDETEKTOR KINNITAS LEPIKSONI VÄITEID SAVISAARE PILDI LASKMISEST
Tuuli Koch

Eesti Päevalehe korraldatud valedetektori testil rääkis Robert
Lepikson põhiosas tõtt.
Valeks luges detektor vaid väite, et laskmise ajal alkoholi ei joodud
Küsimus. Lepiksoni vastus. Tulemus
Kas Meegomäe lahingukooli lasketiirus toimus Savisaare pildi pihta tulistamine? Jah. Tõene
Kas Laaril oli Savisaare pilt kaasas? Ei. Tõene
Kas teil oli Savisaare pilt kaasas? Jah. Tõene
Kas Mart Laar tulistas Edgar Savisaare pildi pihta? Jah. Tõene
Kas teie tulistasite pildi pihta? Jah. Tõene
Kas Eerik Niiles Kross tulistas pildi pihta? Jah. Tõene
Kas Jaan Tross tulistas pildi pihta? Jah. Tõene
Kas Mart Laar sai esimesena pildile pihta? Jah. Tõene
Kas Teie saite pildile pihta? Jah. Vastus jääb testis määratlemata
Kas tulistati pumppüssist? Jah. Tõene
Kas see pildi tulistamine oli teadlik tegevus? Jah. Tõene
Kas tulistamisele eelneval ajal või selle käigus tarvitati alkoholi?
Ei. Avastati valetamise tunnused
Kas Isamaaliidu poliitikud on teiega pärast loo avalikustamist ühendust võtnud? Ei. Tõene
Kas olete nõus kõhtu ees oma sõnade eest vastutama? Jah. Tõene Kas hiljem lõkke ääres tarbiti alkoholi? Jah. Tõene Kas Laar hõikas, et kes pihta ei saa, on Savisaare sõber? Jah. Tõene Kas te praegu valetate? Ei. Tõene
Testi läbiviija selgitab
Testi korraldanud kriminalistika professor Jaan Huik on ainus valedetektori spetsialist Eestis. “Valedetektori eripära seisneb selles, et kuigi pole võimalik täielikult süüd tõendada, on võimalik täielikult tõendada inimese süütust,” ütles Huik. “Testi tegime läbi kaks korda. Esmalt ütlesin, et valetagu, siis küsisin ja siis tema valetas. Siis 30 sekundit pausi, ütlesin, et rääkige tõtt ja siis vastas ta ausalt,” selgitas Huik. “Selle meetodi tõepära on 90 protsenti ja teadus ei tunnegi sajaprotsendilist tõesust.” Seoses Põhja-Eesti Pangast kümne miljoni krooni kadumise kohtuprotsessiga pakkus Huik ka Siim Kallasele võimaluse teha läbi valedetektori test, ent Kallas keeldus sellest.

21. veebruar 2001
KÕUTS JÄTTIS LAARI PILDISKANDAALIS SÜÜDLASEKS
Toomas Sildam

Kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsi emotsioonivaba ja lakooniline ettekanne eile parlamendi riigikaitsekomisjonile kõlas ometi kui süüdistuskõne peaminister Mart Laari ja ta kaaslaste pihta, hindab komisjoni esimees Tiit Tammsaar.
“Mul pole etteheiteid kaitseväe ohvitseridele, küll aga peab tagasi astuma peaminister Laar, kes militaarbaasis Savisaare pilti tulistades pani kogu kaitseväe maine löögi alla,” võttis Tammsaar (Rahvaliit) kokku mõtted admiral Kõutsi ettekande järel.
Riigikaitsekomisjon tahtis armeejuhilt selgust, mis toimus 13. mail 1999 Võrumaal Nursi sõjaväebaasis, kus Laar koos saatjaskonnaga Savisaare pilti tulistas. “Kõuts hoidus eetilistest või poliitilistest hinnangutest, kandis meile kuivalt faktid ette,” rääkis Tammsaar.
Savisaar 15 meetri kaugusel
Tema jagab Nursi lasketiirus toimunu ametlikuks ja mitteametlikuks laskeharjutuseks. Ametlik oli siis, kui Laar lasi kaitseväelaste juhendamisel 150 meetri pealt kuulipildujast MG-3 ja automaadist Galil.
“Mitteametliku laskeharjutuse avas peaministri sisenõunik Jaan Tross oma isikliku püstoliga, edasi läks käiku lahingukooli ülema kapten Tamme pumppüss,” vahendas Tammsaar kaitseväe sisejuurdlust.
Kõutsi sõnul riputas Võru tollane maavanem Robert Lepikson inimese siluetti meenutavale märklauale Keskerakonna juhi Edgar Savisaare näopildi ja neli meest andis pumppüssist selle pihta tuld. Päike oli silmapiirile vajunud.

Peaminister Laar, sisenõunik Tross, eksluurekoordinaator Kross, eksmaavanem Lepikson, loetles Kõuts eile opositsiooniliidri pilti tulistanud inimesi.
“Nad seisid “nina vastu lina”, sest lasid kartetshiga – jämedate haavlitega -15-20 meetri kauguselt, kust pole võimalik mööda tulistada,” rääkis aastatepikkuse jahimehekogemusega Tammsaar.
Riigikaitsekomisjoni liige Valve Kirsipuu (Reformierakond) ei varjanud, et on hämmingus kõrgete riigiametnike lapsemeelsest käitumisest, kuid küsis: “Aga miks kõik räägivad ainult Laarist ja vaikivad peaaegu maha Lepiksoni, kes oli ju selle sündmuse algataja?”
Laskmise juures olnud kapten Raivo Tamm peaministrit ei takistanud, kuid seda ei heida parlamendi riigikaitsekomisjon talle ka ette. “Laar pani oma vääritu teoga kapten Tamme olukorda, kus eetiliselt pidanuks ta küll sekkuma, aga kuidas ta saanuks peaministri ja riigikaitse nõukogu liikme käest püssi ara rabada?” küsis Tammsaar.
Praegu näitab sisejuurdlus, et alkoholipudelid korgiti lahti pärast laskeharjutust, kui Laar ja kaaslased istusid Nursi baasis lõkke ääres ning valmistusid ööbima ühes lasketiiru-äärses punkris, kuhu sõjaväelased olid neile toonud magamiskotid ja raudahju.
Kõuts ei osanud eile vastata, kas määrustikud lubavad tsivilistidel sõjaväelinnakus kuulipildujatest pumppüssini relvi täristada ja kas seal tohib pärast laskmist alkoholi tarvitada. Need vastused sisalduvad alles kaitseväe peainspektori Einar Laigna lõppraportis, mille tekst on veel poolik. President Lennart Meri, kelle julgeolekunõunikuna töötab nüüd Kross, on lubanud selle täielikku avalikustamist.
Küll aga Kõuts möönis, et Laarilt, Krossilt, Trossilt ja Lepiksonilt pole major Laigna seletusi võtnud, sest sõjaväelastel puudub õigus tsiviliste küsitleda.
“Laar, kes on nii peaminister kui ka riigikaitse nõukogu liige, peab tagasi astuma ja president peaks ametist vabastama Krossi, midagi pole parata,” sõnastas Tammsaar enda arusaamise pildiskandaalist. “Põhjuseks on inimese pildi ebaeetiline tulistamine, ka kahjustasid nad oma käitumisega kogu kaitseväe mundrit.”

1. märts 2001
EESTI sEkspress
ISAMAALINE VIRTUAALSUS
Sergei Stadnikov, kolumnist

Edelaraudtee epopöa kohta olen ikka ja jälle kuulnud nõutut-vihast retoorilist küsimust: “Kas nad seal üleval on täitsa lolliks läinud? Ehk ei tea, kuidas rahvas elab?” Minu arvates asub tõde – nagu see sageli juhtub – kusagil vahepeal.
Üldiselt üritab valitsev koalitsioon olla tavainimeste eluga kursis, kuid üritab kõigest väest sobitada tegelikkust oma ideoloogilistesse klisheedesse. Eriti iseloomulik on säärane hoiak isamaalis-aatelistele poliitikutele. Kui lugeda või kuulata näiteks Mart Laari sõnavõtte, siis hoomab neist üsna tervikliku, kuid samas ka suletud-piiratud maailmapildi. Peaministrile heidetakse ette valetamist või vassimist, kuid nähtus kui niisugune ei pruugi sugugi olla nii ühemõtteliselt seletatav. Tulenevalt oma emotsionaalsest seisundist usub Mart Laar kõnelemise ajal arvatavasti ise ka seda, mida ta räägib. Ainult hiljem unustab öeldu ara.
Samal ajal võib ajaloolasest poliitikut pidada õnnelikuks inimeseks: paljugi sellest, millesse hr Laar uskus ning usub, on teoks saanud. Ja seda tema kõige toimekamal osavõtul ja isiklikul ainelisel heaolul. Peaminister on ideaalrolli juba niivõrd põhjalikult sisse elanud, et ebamugavatest, rääkimata ebameeldivatest küsimustest ta sageli ei saa enam adekvaatselt aru. Või kuulab neid, kuid ometigi ei kuule, sest nii tuletab end mõnikord meelde ebatäiuslik, vaesevõitu reaalsus. Loomulikult mitte ainult sedaviisi.
Mart Laar ei ole omasuguste seas ainuke, näiteks kaitseminister Jüri Luik ei vastanudki ajakirjanik Toomas Mattsoni süüdistustele avalikus valetamises seoses intriigidega kindralmajor Johannes Kerdi ümber. Lõppkokkuvõttes pühitseb abinõu aateline eesmärk.

Täielikult lõõgastuda saavad isamaalastest tipp-politikaanid ehk ainult aatekaaslaste sõpruskondades. Seal mõistavad nad üksteisest ideaalilähedaselt. Tõsi küll, mõni neist on kohmetunult kurtnud üha süvenevat igavust, sest kaua sa ikka jõuad takka küta. Vahel meenutatakse hea sõnaga kunagist Isamaa lõhestajat Indrek Kannikut, kelle mõneti savisaarelik intrigeerimistung oli isegi noor-isamaalaste virtuaaleetikale liiast, rääkimata vanema põlvkonna parteilastest. Nimelt käsutas hr Kannik siseringis hoopis väljapoole jäävale sfäärile ettenähtud tegutsemismalle.
Olen alati imestanud Mart Laari vaimse paksunahalisuse üle – jah, koguti mulle Torontos ESTO 2000 raames 3000 dollarit. No ja siis? Võib ju ainult rõõmustada. Isegi säärane rahasumma on peaministrile küllaldaseks rahustav – moraalseks kompensatsiooniks kadestajate kriitikatulva eest. Siin on samuti tegu virtuaaleetikaga.
Üksjagu isamaalasi pelgab tulevasi Riigikogu valimisi, kuna need võivad erakonnale lõppeda krahhiga. Püütakse igaks juhuks varuda pehme maandumisvariant. Paljudel võib see õnnestuda. Kuid igal juhul ollakse peaaegu sajaprotsendiliselt kindlad – ükskõik mida võimulolijad ka ei teeks, Lääs neid siiski hädas ei jäta. Tuleb ainult võimalikult palju demokraatlikku kapitali siia meelitada.
Võimulolijatest ja neile lähedastest isikutest on pisitasa kujunenud suhteliselt kindel kooslus, mille liikmed hoolitsevad üksteise käekäigu eest. Kohati meenutab see nõukogudeaegset nomenklatuuri fenomeni. Hr Eerik-Niiles Krossi hõlma alla võtmine president Lennart Mere poolt on üks didaktilisemaid näiteid sellest.

13. märts 2001
PILDISKANDAALI ARUANNE
Kaitseväe juhataja ettekanne presidendile

Teenistusliku järelevalve menetluse eesmärk oli kontrollida: 1. kas 7. veebruari ajalehes Kesknädal ja 8. veebruari Eesti Päevalehes avaldatud informatsioon vastab tõele; 2. kas kaitseväelaste käitumine väidetava intsidendi ajal vastas kehtivatele õigusaktidele.
Teenistuslik järelevalve tuvastas järgmist:
13. mail 1999 käis peaminister koos saatjaskonnaga Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis ja kaitseväe lahingukoolis. Nursipalu harjutusväljakul käik ja laskeharjutuste läbiviimine oli kaitseväe lahingukooli ülema kapten Tammega suuliselt kooskõlastatud ning laskeharjutused olid korra kohaselt ette valmistatud. Peaministri ja tema saatjaskonna osavõtt sellest vastas kehtivale korrale.
Enne külaliste lahkumist Nursipalule viis lahingukool harjutusväljale järgmised relvad: kuus kaitseväe lahingukoolile kuuluvat automaatrelva GALIL AR; üks kaitseväe lahingukoolile kuuluv kuulipilduja MG3; üks Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonile kuuluv granaadipüss Havai.
Päike loojus 13. mail kell 20.30. Laskeharjutused lõppesid umbes kell 21. Teenistuslik järelevalve tuvastas, et laskeharjutused viidi läbi vastavuses kehtivale ohutustehnika eeskirjale. Mingeid kõrvalekaldeid või erakorralisi sündmusi ei täheldatud.
Lahingukoolis viibimise ajal näitas kapten Tamm külalistele talle kuuluvat 12kaliibrilist Mossberg Military pumppüssi ning tundis huvi, kas keegi soovib pumppüssiga tutvuda. Saanud jaatava vastuse, võttis kapten Tamm relva Nursipalule kaasa. Sileraudsed pumppüssid kaitseväe relvastusse ei kuulu.

Pärast kaitseväe lahingukooli laskeharjutuste lõppemist, niisiis pärast kella 21, algas pumppüssi esitlus. Pumppüssi esitlus ei olnud korraldatud kaitseväelaste teenistuskohustuste raames. Selle läbiviimine oli osalejate eraalgatus. Enne demonstratsioonlaskmisi selgitas kapten Tamm ohutustehnikanõudeid.
Pumppüssist tulistati 20-25 meetri distantsilt. Tulistati 8 mm kartetšidega. Kuna käsutusel oli üks relv, lasti kordamööda. Laskmisel osalesid peaminister M. Laar, E.-N. Kross, J. Tross ja R. Lepikson. Kaitseväelased laskmises ei osalenud.
Pärast esimest laskude vooru, kus käsutati ara umbes kümme padrunit, siirdusid kõik laskmisest osavõtnud märklaudade juurde tulemusi vaatama.
Märklaudade juures võttis väidetavalt R. Lepikson taskust Riigikogu liikme E. Savisaare pildiga kutse ning kinnitas selle kleepribaga märklaua külge. Seejärel tulistati teine laskude voor, sealhulgas ka Riigikogu liikme E. Savisaare pildiga kutse suunas. Laskis 4-5 isikut ning moona jäi järele umbes 10 padrunit. Iga laskja tulistas 2-3 lasku. Pärast teise vooru tulistamise lõpetamist mindi taas märklaudade juurde tulemusi vaatama. R. Lepikson võttis märklaualt kutse ja pani oma taskusse.
Kaitseväelastest viibis laskmiskohast 20-25 meetrit eemal kapten Tamm, kes tulistamisel ei osalenud. Nii kaitseväe laskeharjutused kui ka pumppüssist tulistamine olid läbi viidud vastavuses kehtivale ohutustehnika eeskirjale. Alkoholi laskeharjutuste eel või ajal ei tarvitatud.
Kapten Tamm kandis kutse suunas tulistamisest suuliselt ette garnisoni ülema ülesandeid täitvale kapten Hoppele, kes esitas suulise ettekande kaitsejõudude peastaabi ülemale kindralmajor Laaneotsale, kes käsitletaval ajavahemikul oli kaitseväe juhataja kohustes. Vabariigi valitsuse 14. detsembri 1998. a. määrusega nr. 273 kinnita-tud “Kaitseväe sisemäärustiku” punkti 112 alapunkti 2 järgi peab pataljoniülem ehk antud juhul kaitseväe lahingukooli ülem kapten Tamm igast erakorralisest vahejuhtumist ette kandma kõrgemalseisvale ülemale. Kindralmajor Laaneots võttis ettekande teadmiseks.

Teenistuslik järelevalve tuvastas järgmist:
1. Nursipalu õppeväljakul viidi 13. mail 1999 ajavahemikus 19.50 kuni 21 läbi korra kohaselt ettevalmistatud laskeharjutused. Laskeharjutused viidi läbi vastavuses ohutustehnika eeskirjale ja nõuetele. Mingeid kõrvalekaldeid või erakorralisi sündmusi ei täheldatud.
2. Samal õhtupoolikul pärast lahingukooli laskeharjutuste lõppu ajavahemikus 21 kuni 21.30 toimus Nursipalu õppeväljaku lasketiirus laskmine pumppüssist, mis ei kuulu kaitseväe relvastuse hulka. Tegemist oli omaalgatusliku laskeharjutusega.
3. Punktis 2 nimetatud laskmises ei osalenud ükski kaitseväelane.
4. Antud küsimuses pole alust algatada kaitseväelaste vastu distsiplinaarmenetlust ja selle raames teenistuslikku juurdlust.
Tarmo Kõuts, kontradmiral Kaitseväe juhataja
Lisa: Nursipalu Laskevälja õiguslik seisund maikuus 1999
Nursipalu harjutusväli ei olnud aastal 1999 ega ole ka aastal 2001 kinnine või valvatav territoorium. Tsiviilisikute vübimine Nursipalu harjutusväljal ja tsiviilisikute laskeharjutused ei ole määruste ega eeskirjadega keelatud. Kogu aruannet saab lugeda Interneti-aadressil www.mil.ee