Idaraha liit: valetamine, ärastamine, vihkamine

Eesti Päevaleht
VALEDETEKTOR KINNITAS LEPIKSONI VÄITEID SAVISAARE PILDI LASKMISEST
Tuuli Koch

Eesti Päevalehe korraldatud valedetektori testil rääkis Robert
Lepikson põhiosas tõtt.
Valeks luges detektor vaid väite, et laskmise ajal alkoholi ei joodud
Küsimus. Lepiksoni vastus. Tulemus
Kas Meegomäe lahingukooli lasketiirus toimus Savisaare pildi pihta tulistamine? Jah. Tõene
Kas Laaril oli Savisaare pilt kaasas? Ei. Tõene
Kas teil oli Savisaare pilt kaasas? Jah. Tõene
Kas Mart Laar tulistas Edgar Savisaare pildi pihta? Jah. Tõene
Kas teie tulistasite pildi pihta? Jah. Tõene
Kas Eerik Niiles Kross tulistas pildi pihta? Jah. Tõene
Kas Jaan Tross tulistas pildi pihta? Jah. Tõene
Kas Mart Laar sai esimesena pildile pihta? Jah. Tõene
Kas Teie saite pildile pihta? Jah. Vastus jääb testis määratlemata
Kas tulistati pumppüssist? Jah. Tõene
Kas see pildi tulistamine oli teadlik tegevus? Jah. Tõene
Kas tulistamisele eelneval ajal või selle käigus tarvitati alkoholi?
Ei. Avastati valetamise tunnused
Kas Isamaaliidu poliitikud on teiega pärast loo avalikustamist ühendust võtnud? Ei. Tõene
Kas olete nõus kõhtu ees oma sõnade eest vastutama? Jah. Tõene Kas hiljem lõkke ääres tarbiti alkoholi? Jah. Tõene Kas Laar hõikas, et kes pihta ei saa, on Savisaare sõber? Jah. Tõene Kas te praegu valetate? Ei. Tõene
Testi läbiviija selgitab
Testi korraldanud kriminalistika professor Jaan Huik on ainus valedetektori spetsialist Eestis. “Valedetektori eripära seisneb selles, et kuigi pole võimalik täielikult süüd tõendada, on võimalik täielikult tõendada inimese süütust,” ütles Huik. “Testi tegime läbi kaks korda. Esmalt ütlesin, et valetagu, siis küsisin ja siis tema valetas. Siis 30 sekundit pausi, ütlesin, et rääkige tõtt ja siis vastas ta ausalt,” selgitas Huik. “Selle meetodi tõepära on 90 protsenti ja teadus ei tunnegi sajaprotsendilist tõesust.” Seoses Põhja-Eesti Pangast kümne miljoni krooni kadumise kohtuprotsessiga pakkus Huik ka Siim Kallasele võimaluse teha läbi valedetektori test, ent Kallas keeldus sellest.

21. veebruar 2001
KÕUTS JÄTTIS LAARI PILDISKANDAALIS SÜÜDLASEKS
Toomas Sildam

Kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsi emotsioonivaba ja lakooniline ettekanne eile parlamendi riigikaitsekomisjonile kõlas ometi kui süüdistuskõne peaminister Mart Laari ja ta kaaslaste pihta, hindab komisjoni esimees Tiit Tammsaar.
“Mul pole etteheiteid kaitseväe ohvitseridele, küll aga peab tagasi astuma peaminister Laar, kes militaarbaasis Savisaare pilti tulistades pani kogu kaitseväe maine löögi alla,” võttis Tammsaar (Rahvaliit) kokku mõtted admiral Kõutsi ettekande järel.
Riigikaitsekomisjon tahtis armeejuhilt selgust, mis toimus 13. mail 1999 Võrumaal Nursi sõjaväebaasis, kus Laar koos saatjaskonnaga Savisaare pilti tulistas. “Kõuts hoidus eetilistest või poliitilistest hinnangutest, kandis meile kuivalt faktid ette,” rääkis Tammsaar.
Savisaar 15 meetri kaugusel
Tema jagab Nursi lasketiirus toimunu ametlikuks ja mitteametlikuks laskeharjutuseks. Ametlik oli siis, kui Laar lasi kaitseväelaste juhendamisel 150 meetri pealt kuulipildujast MG-3 ja automaadist Galil.
“Mitteametliku laskeharjutuse avas peaministri sisenõunik Jaan Tross oma isikliku püstoliga, edasi läks käiku lahingukooli ülema kapten Tamme pumppüss,” vahendas Tammsaar kaitseväe sisejuurdlust.
Kõutsi sõnul riputas Võru tollane maavanem Robert Lepikson inimese siluetti meenutavale märklauale Keskerakonna juhi Edgar Savisaare näopildi ja neli meest andis pumppüssist selle pihta tuld. Päike oli silmapiirile vajunud.

Peaminister Laar, sisenõunik Tross, eksluurekoordinaator Kross, eksmaavanem Lepikson, loetles Kõuts eile opositsiooniliidri pilti tulistanud inimesi.
“Nad seisid “nina vastu lina”, sest lasid kartetshiga – jämedate haavlitega -15-20 meetri kauguselt, kust pole võimalik mööda tulistada,” rääkis aastatepikkuse jahimehekogemusega Tammsaar.
Riigikaitsekomisjoni liige Valve Kirsipuu (Reformierakond) ei varjanud, et on hämmingus kõrgete riigiametnike lapsemeelsest käitumisest, kuid küsis: “Aga miks kõik räägivad ainult Laarist ja vaikivad peaaegu maha Lepiksoni, kes oli ju selle sündmuse algataja?”
Laskmise juures olnud kapten Raivo Tamm peaministrit ei takistanud, kuid seda ei heida parlamendi riigikaitsekomisjon talle ka ette. “Laar pani oma vääritu teoga kapten Tamme olukorda, kus eetiliselt pidanuks ta küll sekkuma, aga kuidas ta saanuks peaministri ja riigikaitse nõukogu liikme käest püssi ara rabada?” küsis Tammsaar.
Praegu näitab sisejuurdlus, et alkoholipudelid korgiti lahti pärast laskeharjutust, kui Laar ja kaaslased istusid Nursi baasis lõkke ääres ning valmistusid ööbima ühes lasketiiru-äärses punkris, kuhu sõjaväelased olid neile toonud magamiskotid ja raudahju.
Kõuts ei osanud eile vastata, kas määrustikud lubavad tsivilistidel sõjaväelinnakus kuulipildujatest pumppüssini relvi täristada ja kas seal tohib pärast laskmist alkoholi tarvitada. Need vastused sisalduvad alles kaitseväe peainspektori Einar Laigna lõppraportis, mille tekst on veel poolik. President Lennart Meri, kelle julgeolekunõunikuna töötab nüüd Kross, on lubanud selle täielikku avalikustamist.
Küll aga Kõuts möönis, et Laarilt, Krossilt, Trossilt ja Lepiksonilt pole major Laigna seletusi võtnud, sest sõjaväelastel puudub õigus tsiviliste küsitleda.
“Laar, kes on nii peaminister kui ka riigikaitse nõukogu liige, peab tagasi astuma ja president peaks ametist vabastama Krossi, midagi pole parata,” sõnastas Tammsaar enda arusaamise pildiskandaalist. “Põhjuseks on inimese pildi ebaeetiline tulistamine, ka kahjustasid nad oma käitumisega kogu kaitseväe mundrit.”

17. mai
Virumaa Teataja
KRIMINAALÕIGUSLIK DIAGNOOS PEAMINISTER MART LAARILE
Ando Leps, õigusteadlane ja poliitik

Iga Eesti elanik on kohustatud rangelt järgima meie seadusi, austama ühiselu reegleid. Enamik inimesi suhtub oma kohustustesse ausalt, täidab neid vabatahtlikult, ilma et oleks vaja sundi käsutada. Kuid siiski leidub inimesi ja isegi neid, kelle käitumine peaks olema teistele ühiskonnaliikmetele eeskujuks, kes aga ei hooli ühiskonna kui terviku huvidest, käituvad silmatorkavalt ebaväärikalt, rikuvad ühiskondlikku korda ega taha alluda kehtivatele käitumisnormidele. Selliste inimeste suhtes on Eesti riik sunnitud käsutama riiklikku sundi.
Jutt on peaminister Mart Laari ja tema kaaskonda kuulunud Eerik-Niiles Krossi, Jaan Trossi ning Robert Lepiksoni ja arvatavasti veel mõne teiste poolt Keskerakonna esimehe ja Riigikogu opositsiooniliidri Edgar Savisaare pildi käsutamisest laskeharjutusel märklauana ja selle pihta pumppüssist tulistamisega.
Küsimus on selles, kas need “härrasmehed” peavad selle teo eest kandma ka kriminaalvastutust? Vastus kõlab üheselt – jah peavad. Selleks kuriteokoosseisuks, mille järgi nad peavad kandma kriminaalvastutust on kriminaalkoodeksi § 195 lg 2 (kuritahtlik huligaansus), kus selle teo all mõistetakse käitumist, mis rikub ühiskondlikku korda ja väljendab lugupidamatust ühiskonna vastu.
Alamal analüüsime põgusalt kuritahtliku huligaansuse kuriteokoosseisu.
Kuriteo objekt. Kuna inimesed elavad ühiskonnas ja Aristotelese tabava märkuse kohaselt on inimene “ühiskondlik loom”, siis selle kuriteo objektiks, s. t. millise ühiskondliku suhte vastu kuritegu toime pannakse, on ühiskondlik kord.

Ühiskondliku korra all mõeldakse ühiselu reeglitega kinnistatud inimestevahelisi suhteid, mis tagavad ühiskondliku rahu, normaalased tingimused tööks ja puhkuseks ning ühiskonnaliikmetele oma õiguste teostamise. Huligaansuse põhitunnuseks on lugupidamatus ühiskonna vastu, mille all mõeldakse ülbet ja hoolimatut suhtumist ühiskondlikesse huvidesse, mis sisuliselt tähendab anarhistlikku suhtumist isikuvabadusse, enda suhtes pisemagi kitsenduse eitamist, indiviidi sügavalt egoistlike huvide ning madalate ajendite vastastamist ühiskondlikele huvidele ehk üldhuvile.
Kuriteo objektiivne külg. Miks on ülalnimetatud härrade käitumine kvalifitseeritav KrK § 195 lg 2 tunnustel, s. t. kuritahtliku huligaansusena? Aga seepärast, et nende tegevus oli oma sisult eriti küüniline või eriti jõhker.
Nimetatud tegu oli eriti küüniline seetõttu, et sellega kaasnes demostratiivselt põlglik suhtumine üldtunnustatud kõlblusnormidesse – avalik mõnitamine Keskerakonna esimehe ja Riigikogu opositsiooniliidri E. Savisaare üle, tema pildi laskeharjutusel märklauana käsutamisel. Antud juhul erilise jõhkrusena tuleb käsitleda irvitamist E. Savisaare kui isiksuse au ja väärikuse üle, mis väljendus pumpüs-sist tema pildi pihta tulistamisel. Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahvis 17 on öeldud: “Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.”
Kuriteo subjektiivne külg. Subjektiivsest küljest nõuab huligaansus otsest tahtlust, mis tähendab seda, et süüdlane näeb ette tagajärje saabumist ja soovib seda. Otsese tahtluse olemasolu iseloomustab hästi peaminister M. Laari lausung laskeharjutusel: “Kes pihta ei saa, on Savisaare sõber!”
Kuriteo subjekt. Kuriteo subjekt peab olema kriminaalvastutuseks vajaliku vanusepiiri saavutanud süüdiv (KrK § 11) füüsiline isik. KrK § 10 kohaselt kuulub kriminaalvastutusele isik, kes enne kuriteo toime panemist on saanud viisteist aastat vanaks. Seega nimetatud “härrasmehed” on muidugi vanemad ja nad sobivad kuriteo subjektideks.
Kuid kriminaalvastutusele kuulub üksnes vaid süüdiv isik. Süüdivuse küsimus tuleb lahendada konkreetse tegevuse, s. t. E. Savisaare

pildi tulistamise pinnal, mitte aga üldisel kujul, kas M. Laar ja teised nimetatud härrad on üldse süüdivad.
Nimetatud härrade “vägitükk” on Eesti elanikkonnas tekitanud sügavat nördimust ja hämmeldust ning kuna kuriteo toimepanemiseks käsutati ebatavalist viisi, kus teo motiivid ja eesmärgid olid ebaharilikud ja isegi teatud mõttes arusaamatud, siis tuleb M. Laari, E.-N. Krossi, J. Trossi ja R. Lepiksoni psüühiline seisund kuriteo sooritamise momendil kindlaks teha kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kaudu.
Vastutust raksendavad asjaolud. Karistuse mõistmisel on vastutust raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemine isikute grupi poolt. Samuti tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, kas nimetatud kuritahtlik huligaansus pandi toime joobeseisundis.
Vastutust kergendavad asjaolud. Kuna Robert Lepikson tunnistas oma süü puhtsüdamlikult üles, siis tema sellist teguviisi tuleb käsitleda kui vastutust kergendavat asjaolu.
Lõpetuseks. Põhiseaduse paragrahv 25 järgi on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Ei ole vähimatki kahtlust, et Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele on tekitatud moraalset kahju ja sellega on meie õiguskaitsetalitused kohustatud ka arvestama.