Idaraha liit: valetamine, ärastamine, vihkamine

7. veebruar 2001
KESKNÄDAL

MART LAAR: “Kes pihta ei saa, on Savisaare sõber!” Allan Alaküla
Mart Laari kahepäevane visiit Võrumaale 1999. aasta mais on võro-kestele meelde jäänud eelkõige lubadusega ehitada Vällamäele riigi rahaga 90-meetrine suusahüppemägi. “Suusakeskus tuleb siia teha ja tunduvalt kallimalt kui te ehk taotlete”, lubas Laar 14. mai, s.o. reede hommikul Võrumaa vallajuhtidele. Hüppemäge mõistagi ei tulnud ja kohalikel vallameestel on enestelgi piinlik meenutada kui tõsiselt Laari tookord võeti.
Tegelikult oli Laari lai jutt Võrumaa Teatajas ainult killuke tegudest, mida teist kuud peaminister Võrumaal siis tegelikult korda saatis. Meenutame neljapäeva, 13. maid 1999.

Ametlik eelmäng
Laar kohtus hommikul Võrus maavanema Robert Lepiksoniga. Räägiti haldusreformist ja taliturismi toetamisest. Pärast kohtumist maavanemaga läks Laar Kuperjanovi pataljoni, kus autasustas kuut vabadusvõitlejat teenetemärkide ja -ristiga ning tutvus kohapeal valmistatud relvadega – Soome vintpüssi baasil Eestis valmistatud snaiperpüssi ja automaadi otsa keeratava käsigranaadiheitjaga. Pataljoni ülem Peeter Hoppe tutvustas Laarile ka väeosa elu-olu ning samas arutati pataljoni pooleliolevate hoonete ehitamise jätkamise võimalust.
Pärastlõunal oli Laar Võru linnavalitsuses. Õhtul oli Laaril pressiteate järgi programmis kaitseväe lahingkool Meegomäel ja kohtumine Isamaaliidu Võru piirkonna juhatusega. Meegomäel on lipnik Laar teatavasti läbinud reservohvitseride kursused.
Peaministrit saatsid õhtusel üritusel luurekoordinaator Kross, julgeolekunõunik Tross, Võrumaa isamaalane Riigikogus Kaver, maa-
vanem Lepikson, kohalike isamaalaste juht Munski ja hulk väiksemaid vendi. Naps ja sakumm toodi Tallinnast, lahingkooli mehed valmistasid aga ette väliööbimist Nursi sõjaväebaasis, et laigulistesse rõivastatud reservohvitserid võiks lõõgastuda raskest poliitikutööst.
Pumppüssid, viin ja värske õhk
Poliitilises seltskonnas oli kellelgi kaasas postkaardi suurune Edgar Savisaare märtsis lõppenud valimiskampaania portreega trükis. Lahingkooli ohvitseride käest (üksuse ülem oli siis kapten Raivo Tamm, 1999. augustist on ülemaks leitnant Tarmo Lääniste) sai uljas poliitikute seltskond pumppüssid, et valimistel võitnud Savisaare pildi peal oma komplekse lahendada. Kutselised sõjaväelased ise siiski laskmises ei osalenud.
Esilaskur oli Laar, kes pärast üht juhuslikku tabamust (lipnik Laari ebakindlast käest noortemessil on ajakirjanduses juttu olnud) ütles: “Kes pihta ei saa, on Savisaare sõber!”. Laskmises mitte osalenud sõjaväelased märkasid, et peaministri kaaskonna laskmistulemused paranesid seepeale märgatavalt.

Pressiteenistus vältis teemat
Lõkke ümber oli Laar erakordselt lahkes tujus – mõnele lubas järgmisel hommikul sularaha, teise mure pidi lahenduse saama Laari limiidita krediitkaardist (luurekoordinaator Krossile heitis Laar teatavasti ette just ameti-krediitkaardi suvakasutust). Pärast sellist õhtut sportliku sõjamängu, viina ja värske õhuga polegi nii väga imestada, et peaminister lubas võrekestele suuremat hüppemäge kui need eales on osanud unistada.
1999. aasta 17. mail oli BNS sunnitud nentima, et peaministri pressiteenistus piirdus Laari Lõuna-Eesti visiidi kajastamisel tema repliikidega kaurüst loodusest ning vältis rahaeralduse teemat. Meegomäel toimunud riituse kohta presidendi abil opositsiooni surutud suurima partei juhi pildiga ei osanud BNS toona mõistagi küsida…

Mälu veab alt
Imelikul kombel on tunamulluse episoodi sootuks unustanud Jüri Kaver. Esimese hooga ei mäleta ta sellest käigust midagi. Siis tuleb talle õhtust meelde mitu detaili ,”aga kui selline laskmine oleks toimunud mäletaksin seda kindlasti”, kinnitab Kaver telefonitsi kategooriliselt.
Eerik-Niiles Krossile möödunud esmaspäeva hommikul helistades on ta sekretäri sõnul just läinud presidendi juurde lühikesele nõupidamisele, paari tunni pärast helistab pressiesindaja siiski tagasi teatega, et Kross pole nädala jooksul kättesaadav. Kuigi Krossil tundub mäletamiseks põhjust olevat.
Ainult Robert Lepikson oli kättesaadav, kes möönis, et jah, oli ja lasi isegi ja peab intsidenti kahetsusväärseks. “Kui poleks lasknud, poleks põhjust ehk ka hüppemäest rääkida”, ei taha aga ka Lepikson vana lugu eriti meenutada.

Eesti Päevaleht
VALEDETEKTOR KINNITAS LEPIKSONI VÄITEID SAVISAARE PILDI LASKMISEST
Tuuli Koch

Eesti Päevalehe korraldatud valedetektori testil rääkis Robert
Lepikson põhiosas tõtt.
Valeks luges detektor vaid väite, et laskmise ajal alkoholi ei joodud
Küsimus. Lepiksoni vastus. Tulemus
Kas Meegomäe lahingukooli lasketiirus toimus Savisaare pildi pihta tulistamine? Jah. Tõene
Kas Laaril oli Savisaare pilt kaasas? Ei. Tõene
Kas teil oli Savisaare pilt kaasas? Jah. Tõene
Kas Mart Laar tulistas Edgar Savisaare pildi pihta? Jah. Tõene
Kas teie tulistasite pildi pihta? Jah. Tõene
Kas Eerik Niiles Kross tulistas pildi pihta? Jah. Tõene
Kas Jaan Tross tulistas pildi pihta? Jah. Tõene
Kas Mart Laar sai esimesena pildile pihta? Jah. Tõene
Kas Teie saite pildile pihta? Jah. Vastus jääb testis määratlemata
Kas tulistati pumppüssist? Jah. Tõene
Kas see pildi tulistamine oli teadlik tegevus? Jah. Tõene
Kas tulistamisele eelneval ajal või selle käigus tarvitati alkoholi?
Ei. Avastati valetamise tunnused
Kas Isamaaliidu poliitikud on teiega pärast loo avalikustamist ühendust võtnud? Ei. Tõene
Kas olete nõus kõhtu ees oma sõnade eest vastutama? Jah. Tõene Kas hiljem lõkke ääres tarbiti alkoholi? Jah. Tõene Kas Laar hõikas, et kes pihta ei saa, on Savisaare sõber? Jah. Tõene Kas te praegu valetate? Ei. Tõene
Testi läbiviija selgitab
Testi korraldanud kriminalistika professor Jaan Huik on ainus valedetektori spetsialist Eestis. “Valedetektori eripära seisneb selles, et kuigi pole võimalik täielikult süüd tõendada, on võimalik täielikult tõendada inimese süütust,” ütles Huik. “Testi tegime läbi kaks korda. Esmalt ütlesin, et valetagu, siis küsisin ja siis tema valetas. Siis 30 sekundit pausi, ütlesin, et rääkige tõtt ja siis vastas ta ausalt,” selgitas Huik. “Selle meetodi tõepära on 90 protsenti ja teadus ei tunnegi sajaprotsendilist tõesust.” Seoses Põhja-Eesti Pangast kümne miljoni krooni kadumise kohtuprotsessiga pakkus Huik ka Siim Kallasele võimaluse teha läbi valedetektori test, ent Kallas keeldus sellest.

* Meelis Lao – sidemees poliitikute ja kriminaalse maailma vahel.

MEELIS LAO: LEPIKSON ŠANTAŽEERIS LAARI
Kalle Muuli

Arimees Meelis Lao tunnistas eile Postimehele, et endine Võru maavanem Robert Lepikson tegi tema vahendusel pool aastat tagasi peaminister Mart Laarile ettepaneku vahetada pildiskandaal Lepiksonile soodsa valitsuse otsuse vastu.
Lepikson soovis osta Paldiskis maad, mida tahtsid endale ka Tallinna Sadam ning metalliärimehed Toomas Truuvert ja Indrek Kasela. Lao rääkis eile Postimehele, et kuna ta tundis hästi Truuverti ja Kaselat, aga ka Isamaaliitu kuuluvat Jüri Mõisa, siis tuli Lepikson temaga arutama, kuidas tüli ara klaarida.
“Lepikson tahtis, et Laar mõjutaks Tallinna Sadamat ja valitsust,” ütles Lao, “vastasel korral lubas Lepikson Laarile Savisaare pildi tulistamise loo avalikustamisega vee peale tõmmata.”
Lao väitel andis ta Lepiksoni ähvarduse edasi Tallinna linnapeale Jüri Mõisale, kes omakorda edastas selle peaministri büroo juhatajale Matti Maasikale.
“Sealt tuli vastus, et Lepikson on ilmselt peast segi läinud,” meenutas Lao.
Tallinna linnapea Jüri Mõis kinnitas eile Postimehele Meelis Lao sõnu. “Oli jah selline lugu,” lausus Mõis. “Lepikson tahtis, et Tallinna Sadam ei pretendeeriks vaidlusalusele maale. Lepikson taotles Laarilt Savisaare pildi tulistamise loo avalikustamisega ähvardades otsust, mis kahjustaks Tallinna Sadama huve.”
Lepikson nimetas Mõisa ja Lao väiteid väljamõeldiseks.
“Ma tunnen Laod nii ammu, et ei soovi tema ja Mõisa toimetamisi kommenteerida,” sõnas Lepikson, keda Mõis möödunud reedel peaministri shantazheerimise ja Savisaare pildi tulistamise loo avalikustamise pärast juudaks nimetas.
Lepiksoni arvates kummutab shantaazhiväite juba kas või see, et Laar tegi talle kõigest paar-kolm nädalat tagasi telefoni teel ettepaneku toetada isamaaliitlase Tunne Kelami presidendikampaaniat.

PEAMINISTRIL TULEB JÄTKATA
See vana sündmus ei ole piisav põhjus selleks, et peaminister peaks tagasi astuma
Andres Herkel, Riigikogu liige (Isamaaliit)

Peaminister Mart Laari osalemine laskeharjutustel, kus tulistati Edgar Savisaare näopildiga kutset, oli mõtlematu ja rumal. Selline teguviis ei ole peaministri vääriline – sõltumata sellest, kas ta ise pildi pihta tulistas või ei ning kas pildi riputas üles Robert Lepikson või keegi teine.

Samas on Isamaaliidu saadikurühm Riigikogus seisukohal, et see ligi kähe aasta tagune sündmus ei ole piisav põhjus selleks, et peaminister peaks tagasi astuma. Praegu mõjub vaht toimunu ümber santaažina, ning santaažile ei tohi riigijuhid alluda.
Teine väga tugev põhjendus on see, et meil pole etteheiteid Mart Laari tegevusele peaministrina – vastupidi, ta on olnud tõhus ja tasakaalukas valitsusjuht.
Keeravad vinti üle
Savisaarele on jäänud poliitikas vähe, mida kaotada ja sestap tahab ta praegu kätte sattunud kaardiga võtta maksimumi. Esiteks aitab see kindlustada tema positsiooni Keskerakonna presidendikandidaadina Siiri Oviiri vastu, teiseks ja kolmandaks üritab ta kõigutada koalitsiooni paati nii Toompeal kui Tallinnas.
Kuid nagu alati, keerab ta vindi üle. Näiteks viimane samm – pöördumine välissaatkondade poole – on eriti küüniline. Eelnevast lähtudes ei pea Isamaaliidu saadikurühm ja koalitsioon tervikuna õigeks ega eetiliseks Savisaart tema taotlustes abistada.
Märklaualugu on küll piinlik, kuid analüüsides selle väljatoomise ajastust ja asjaolusid, tekib terve rida küsimusi. Miks kraamisid Savisaar ja Lepikson juhtunu välja just nüüd, aasta ja üheksa kuud pärast toimunut?
Tuleb välja, et laskeharjutusel osalenud Lepikson, kelle töölaualt õnnetu pilt (või kutse?) pärines, on käsutanud juhtunut juba pikemat aega iseenda tähtsuse tõstmiseks, et mitte öelda santaazhiks: Vaadake, poisid, millega ma veel lajatada võin!
Kui Savisaar nimetab Lepiksoni “metsasanitariks”, siis Tartu Ülikooli avaliku eetika õppejõu Ivar Tallo arvates on tema käitumine olnud “jälestusväärne”.
Miks üllitas Keskerakonna ajaleht hakatuseks artikli, mis lisaks rnärkilaskmisele paneb peaministrile süüks veel palju muud: jõi viina, lubas sularaha jagada jne?

Aga kollase ajakirjanduse prahilaev talitab just niimoodi: kujutatakse kokku kompott, mis koosneb mitmest erinevast süüdistusest, millest mingi osa on tõelähedane.
Kui ohver ütleb, et artikkel on jama, siis lastakse juba järgmise süüdistusena käiku valetamine. Kahtlemata ei oleks peaministri pressibüroo tohtinud sellisele liimile minna – tulnuks aeg maha võtta, rahulikuks jääda ja lasta Laaril kunagised sündmused võimalikult täpselt meelde tuletada.
Ometi ei saa me öelda, et Laar oleks küsimustele vastates valetanud. Tõsi, ta on olnud kohmetu ja ebakindel, aga see on teine asi.
Erinevalt paljudest peab siinkirjutaja peaministri osalemist laskmisel, kus märklaua külge pandi Savisaare pilt, tõsisemaks libastumiseks kui inimlikku ebakindlust ligi kähe aasta taguste sündmuste meenutamisel. Ilmselt veel tõsisem libastumine oli sõprus Lepiksoniga, sest just tema tõi Savisaare pildi märklauaks ning käsutas seda hiljem trofeena.
Kui praegust pildiskandaali on püütud võrrelda omaaegse lindiskandaaliga, siis tuleb küsida: kumb on ühiskonnale ohtlikum – kas rumal pildirüvetamine või pealtkuulamine ja salalindistused? Pole kahtlust, et lindistamine on tunduvalt ohtlikum.

21. veebruar 2001
KÕUTS JÄTTIS LAARI PILDISKANDAALIS SÜÜDLASEKS
Toomas Sildam

Kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsi emotsioonivaba ja lakooniline ettekanne eile parlamendi riigikaitsekomisjonile kõlas ometi kui süüdistuskõne peaminister Mart Laari ja ta kaaslaste pihta, hindab komisjoni esimees Tiit Tammsaar.
“Mul pole etteheiteid kaitseväe ohvitseridele, küll aga peab tagasi astuma peaminister Laar, kes militaarbaasis Savisaare pilti tulistades pani kogu kaitseväe maine löögi alla,” võttis Tammsaar (Rahvaliit) kokku mõtted admiral Kõutsi ettekande järel.
Riigikaitsekomisjon tahtis armeejuhilt selgust, mis toimus 13. mail 1999 Võrumaal Nursi sõjaväebaasis, kus Laar koos saatjaskonnaga Savisaare pilti tulistas. “Kõuts hoidus eetilistest või poliitilistest hinnangutest, kandis meile kuivalt faktid ette,” rääkis Tammsaar.
Savisaar 15 meetri kaugusel
Tema jagab Nursi lasketiirus toimunu ametlikuks ja mitteametlikuks laskeharjutuseks. Ametlik oli siis, kui Laar lasi kaitseväelaste juhendamisel 150 meetri pealt kuulipildujast MG-3 ja automaadist Galil.
“Mitteametliku laskeharjutuse avas peaministri sisenõunik Jaan Tross oma isikliku püstoliga, edasi läks käiku lahingukooli ülema kapten Tamme pumppüss,” vahendas Tammsaar kaitseväe sisejuurdlust.
Kõutsi sõnul riputas Võru tollane maavanem Robert Lepikson inimese siluetti meenutavale märklauale Keskerakonna juhi Edgar Savisaare näopildi ja neli meest andis pumppüssist selle pihta tuld. Päike oli silmapiirile vajunud.

Peaminister Laar, sisenõunik Tross, eksluurekoordinaator Kross, eksmaavanem Lepikson, loetles Kõuts eile opositsiooniliidri pilti tulistanud inimesi.
“Nad seisid “nina vastu lina”, sest lasid kartetshiga – jämedate haavlitega -15-20 meetri kauguselt, kust pole võimalik mööda tulistada,” rääkis aastatepikkuse jahimehekogemusega Tammsaar.
Riigikaitsekomisjoni liige Valve Kirsipuu (Reformierakond) ei varjanud, et on hämmingus kõrgete riigiametnike lapsemeelsest käitumisest, kuid küsis: “Aga miks kõik räägivad ainult Laarist ja vaikivad peaaegu maha Lepiksoni, kes oli ju selle sündmuse algataja?”
Laskmise juures olnud kapten Raivo Tamm peaministrit ei takistanud, kuid seda ei heida parlamendi riigikaitsekomisjon talle ka ette. “Laar pani oma vääritu teoga kapten Tamme olukorda, kus eetiliselt pidanuks ta küll sekkuma, aga kuidas ta saanuks peaministri ja riigikaitse nõukogu liikme käest püssi ara rabada?” küsis Tammsaar.
Praegu näitab sisejuurdlus, et alkoholipudelid korgiti lahti pärast laskeharjutust, kui Laar ja kaaslased istusid Nursi baasis lõkke ääres ning valmistusid ööbima ühes lasketiiru-äärses punkris, kuhu sõjaväelased olid neile toonud magamiskotid ja raudahju.
Kõuts ei osanud eile vastata, kas määrustikud lubavad tsivilistidel sõjaväelinnakus kuulipildujatest pumppüssini relvi täristada ja kas seal tohib pärast laskmist alkoholi tarvitada. Need vastused sisalduvad alles kaitseväe peainspektori Einar Laigna lõppraportis, mille tekst on veel poolik. President Lennart Meri, kelle julgeolekunõunikuna töötab nüüd Kross, on lubanud selle täielikku avalikustamist.
Küll aga Kõuts möönis, et Laarilt, Krossilt, Trossilt ja Lepiksonilt pole major Laigna seletusi võtnud, sest sõjaväelastel puudub õigus tsiviliste küsitleda.
“Laar, kes on nii peaminister kui ka riigikaitse nõukogu liige, peab tagasi astuma ja president peaks ametist vabastama Krossi, midagi pole parata,” sõnastas Tammsaar enda arusaamise pildiskandaalist. “Põhjuseks on inimese pildi ebaeetiline tulistamine, ka kahjustasid nad oma käitumisega kogu kaitseväe mundrit.”

13. märts 2001
PILDISKANDAALI ARUANNE
Kaitseväe juhataja ettekanne presidendile

Teenistusliku järelevalve menetluse eesmärk oli kontrollida: 1. kas 7. veebruari ajalehes Kesknädal ja 8. veebruari Eesti Päevalehes avaldatud informatsioon vastab tõele; 2. kas kaitseväelaste käitumine väidetava intsidendi ajal vastas kehtivatele õigusaktidele.
Teenistuslik järelevalve tuvastas järgmist:
13. mail 1999 käis peaminister koos saatjaskonnaga Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis ja kaitseväe lahingukoolis. Nursipalu harjutusväljakul käik ja laskeharjutuste läbiviimine oli kaitseväe lahingukooli ülema kapten Tammega suuliselt kooskõlastatud ning laskeharjutused olid korra kohaselt ette valmistatud. Peaministri ja tema saatjaskonna osavõtt sellest vastas kehtivale korrale.
Enne külaliste lahkumist Nursipalule viis lahingukool harjutusväljale järgmised relvad: kuus kaitseväe lahingukoolile kuuluvat automaatrelva GALIL AR; üks kaitseväe lahingukoolile kuuluv kuulipilduja MG3; üks Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonile kuuluv granaadipüss Havai.
Päike loojus 13. mail kell 20.30. Laskeharjutused lõppesid umbes kell 21. Teenistuslik järelevalve tuvastas, et laskeharjutused viidi läbi vastavuses kehtivale ohutustehnika eeskirjale. Mingeid kõrvalekaldeid või erakorralisi sündmusi ei täheldatud.
Lahingukoolis viibimise ajal näitas kapten Tamm külalistele talle kuuluvat 12kaliibrilist Mossberg Military pumppüssi ning tundis huvi, kas keegi soovib pumppüssiga tutvuda. Saanud jaatava vastuse, võttis kapten Tamm relva Nursipalule kaasa. Sileraudsed pumppüssid kaitseväe relvastusse ei kuulu.

Pärast kaitseväe lahingukooli laskeharjutuste lõppemist, niisiis pärast kella 21, algas pumppüssi esitlus. Pumppüssi esitlus ei olnud korraldatud kaitseväelaste teenistuskohustuste raames. Selle läbiviimine oli osalejate eraalgatus. Enne demonstratsioonlaskmisi selgitas kapten Tamm ohutustehnikanõudeid.
Pumppüssist tulistati 20-25 meetri distantsilt. Tulistati 8 mm kartetšidega. Kuna käsutusel oli üks relv, lasti kordamööda. Laskmisel osalesid peaminister M. Laar, E.-N. Kross, J. Tross ja R. Lepikson. Kaitseväelased laskmises ei osalenud.
Pärast esimest laskude vooru, kus käsutati ara umbes kümme padrunit, siirdusid kõik laskmisest osavõtnud märklaudade juurde tulemusi vaatama.
Märklaudade juures võttis väidetavalt R. Lepikson taskust Riigikogu liikme E. Savisaare pildiga kutse ning kinnitas selle kleepribaga märklaua külge. Seejärel tulistati teine laskude voor, sealhulgas ka Riigikogu liikme E. Savisaare pildiga kutse suunas. Laskis 4-5 isikut ning moona jäi järele umbes 10 padrunit. Iga laskja tulistas 2-3 lasku. Pärast teise vooru tulistamise lõpetamist mindi taas märklaudade juurde tulemusi vaatama. R. Lepikson võttis märklaualt kutse ja pani oma taskusse.
Kaitseväelastest viibis laskmiskohast 20-25 meetrit eemal kapten Tamm, kes tulistamisel ei osalenud. Nii kaitseväe laskeharjutused kui ka pumppüssist tulistamine olid läbi viidud vastavuses kehtivale ohutustehnika eeskirjale. Alkoholi laskeharjutuste eel või ajal ei tarvitatud.
Kapten Tamm kandis kutse suunas tulistamisest suuliselt ette garnisoni ülema ülesandeid täitvale kapten Hoppele, kes esitas suulise ettekande kaitsejõudude peastaabi ülemale kindralmajor Laaneotsale, kes käsitletaval ajavahemikul oli kaitseväe juhataja kohustes. Vabariigi valitsuse 14. detsembri 1998. a. määrusega nr. 273 kinnita-tud “Kaitseväe sisemäärustiku” punkti 112 alapunkti 2 järgi peab pataljoniülem ehk antud juhul kaitseväe lahingukooli ülem kapten Tamm igast erakorralisest vahejuhtumist ette kandma kõrgemalseisvale ülemale. Kindralmajor Laaneots võttis ettekande teadmiseks.

Teenistuslik järelevalve tuvastas järgmist:
1. Nursipalu õppeväljakul viidi 13. mail 1999 ajavahemikus 19.50 kuni 21 läbi korra kohaselt ettevalmistatud laskeharjutused. Laskeharjutused viidi läbi vastavuses ohutustehnika eeskirjale ja nõuetele. Mingeid kõrvalekaldeid või erakorralisi sündmusi ei täheldatud.
2. Samal õhtupoolikul pärast lahingukooli laskeharjutuste lõppu ajavahemikus 21 kuni 21.30 toimus Nursipalu õppeväljaku lasketiirus laskmine pumppüssist, mis ei kuulu kaitseväe relvastuse hulka. Tegemist oli omaalgatusliku laskeharjutusega.
3. Punktis 2 nimetatud laskmises ei osalenud ükski kaitseväelane.
4. Antud küsimuses pole alust algatada kaitseväelaste vastu distsiplinaarmenetlust ja selle raames teenistuslikku juurdlust.
Tarmo Kõuts, kontradmiral Kaitseväe juhataja
Lisa: Nursipalu Laskevälja õiguslik seisund maikuus 1999
Nursipalu harjutusväli ei olnud aastal 1999 ega ole ka aastal 2001 kinnine või valvatav territoorium. Tsiviilisikute vübimine Nursipalu harjutusväljal ja tsiviilisikute laskeharjutused ei ole määruste ega eeskirjadega keelatud. Kogu aruannet saab lugeda Interneti-aadressil www.mil.ee

17. mai
Virumaa Teataja
KRIMINAALÕIGUSLIK DIAGNOOS PEAMINISTER MART LAARILE
Ando Leps, õigusteadlane ja poliitik

Iga Eesti elanik on kohustatud rangelt järgima meie seadusi, austama ühiselu reegleid. Enamik inimesi suhtub oma kohustustesse ausalt, täidab neid vabatahtlikult, ilma et oleks vaja sundi käsutada. Kuid siiski leidub inimesi ja isegi neid, kelle käitumine peaks olema teistele ühiskonnaliikmetele eeskujuks, kes aga ei hooli ühiskonna kui terviku huvidest, käituvad silmatorkavalt ebaväärikalt, rikuvad ühiskondlikku korda ega taha alluda kehtivatele käitumisnormidele. Selliste inimeste suhtes on Eesti riik sunnitud käsutama riiklikku sundi.
Jutt on peaminister Mart Laari ja tema kaaskonda kuulunud Eerik-Niiles Krossi, Jaan Trossi ning Robert Lepiksoni ja arvatavasti veel mõne teiste poolt Keskerakonna esimehe ja Riigikogu opositsiooniliidri Edgar Savisaare pildi käsutamisest laskeharjutusel märklauana ja selle pihta pumppüssist tulistamisega.
Küsimus on selles, kas need “härrasmehed” peavad selle teo eest kandma ka kriminaalvastutust? Vastus kõlab üheselt – jah peavad. Selleks kuriteokoosseisuks, mille järgi nad peavad kandma kriminaalvastutust on kriminaalkoodeksi § 195 lg 2 (kuritahtlik huligaansus), kus selle teo all mõistetakse käitumist, mis rikub ühiskondlikku korda ja väljendab lugupidamatust ühiskonna vastu.
Alamal analüüsime põgusalt kuritahtliku huligaansuse kuriteokoosseisu.
Kuriteo objekt. Kuna inimesed elavad ühiskonnas ja Aristotelese tabava märkuse kohaselt on inimene “ühiskondlik loom”, siis selle kuriteo objektiks, s. t. millise ühiskondliku suhte vastu kuritegu toime pannakse, on ühiskondlik kord.

Ühiskondliku korra all mõeldakse ühiselu reeglitega kinnistatud inimestevahelisi suhteid, mis tagavad ühiskondliku rahu, normaalased tingimused tööks ja puhkuseks ning ühiskonnaliikmetele oma õiguste teostamise. Huligaansuse põhitunnuseks on lugupidamatus ühiskonna vastu, mille all mõeldakse ülbet ja hoolimatut suhtumist ühiskondlikesse huvidesse, mis sisuliselt tähendab anarhistlikku suhtumist isikuvabadusse, enda suhtes pisemagi kitsenduse eitamist, indiviidi sügavalt egoistlike huvide ning madalate ajendite vastastamist ühiskondlikele huvidele ehk üldhuvile.
Kuriteo objektiivne külg. Miks on ülalnimetatud härrade käitumine kvalifitseeritav KrK § 195 lg 2 tunnustel, s. t. kuritahtliku huligaansusena? Aga seepärast, et nende tegevus oli oma sisult eriti küüniline või eriti jõhker.
Nimetatud tegu oli eriti küüniline seetõttu, et sellega kaasnes demostratiivselt põlglik suhtumine üldtunnustatud kõlblusnormidesse – avalik mõnitamine Keskerakonna esimehe ja Riigikogu opositsiooniliidri E. Savisaare üle, tema pildi laskeharjutusel märklauana käsutamisel. Antud juhul erilise jõhkrusena tuleb käsitleda irvitamist E. Savisaare kui isiksuse au ja väärikuse üle, mis väljendus pumpüs-sist tema pildi pihta tulistamisel. Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahvis 17 on öeldud: “Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.”
Kuriteo subjektiivne külg. Subjektiivsest küljest nõuab huligaansus otsest tahtlust, mis tähendab seda, et süüdlane näeb ette tagajärje saabumist ja soovib seda. Otsese tahtluse olemasolu iseloomustab hästi peaminister M. Laari lausung laskeharjutusel: “Kes pihta ei saa, on Savisaare sõber!”
Kuriteo subjekt. Kuriteo subjekt peab olema kriminaalvastutuseks vajaliku vanusepiiri saavutanud süüdiv (KrK § 11) füüsiline isik. KrK § 10 kohaselt kuulub kriminaalvastutusele isik, kes enne kuriteo toime panemist on saanud viisteist aastat vanaks. Seega nimetatud “härrasmehed” on muidugi vanemad ja nad sobivad kuriteo subjektideks.
Kuid kriminaalvastutusele kuulub üksnes vaid süüdiv isik. Süüdivuse küsimus tuleb lahendada konkreetse tegevuse, s. t. E. Savisaare

pildi tulistamise pinnal, mitte aga üldisel kujul, kas M. Laar ja teised nimetatud härrad on üldse süüdivad.
Nimetatud härrade “vägitükk” on Eesti elanikkonnas tekitanud sügavat nördimust ja hämmeldust ning kuna kuriteo toimepanemiseks käsutati ebatavalist viisi, kus teo motiivid ja eesmärgid olid ebaharilikud ja isegi teatud mõttes arusaamatud, siis tuleb M. Laari, E.-N. Krossi, J. Trossi ja R. Lepiksoni psüühiline seisund kuriteo sooritamise momendil kindlaks teha kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kaudu.
Vastutust raksendavad asjaolud. Karistuse mõistmisel on vastutust raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemine isikute grupi poolt. Samuti tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, kas nimetatud kuritahtlik huligaansus pandi toime joobeseisundis.
Vastutust kergendavad asjaolud. Kuna Robert Lepikson tunnistas oma süü puhtsüdamlikult üles, siis tema sellist teguviisi tuleb käsitleda kui vastutust kergendavat asjaolu.
Lõpetuseks. Põhiseaduse paragrahv 25 järgi on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Ei ole vähimatki kahtlust, et Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele on tekitatud moraalset kahju ja sellega on meie õiguskaitsetalitused kohustatud ka arvestama.