Idaraha liit: valetamine, ärastamine, vihkamine

Hoiatus ja meenutus kõigile Tallinna valijatele. Isamaaliidu ehk IRL-i linnavalitsus oli Tallinnas võimul 1999. aasta valimiste järel. Meenutame selle ajastu “kangelasi” ja mida nad tegid Eesti suurimas linnas.

1. osa

Hea Lugeja!

Nende kaante vahele on talletatud tükike Tallinna hilisajaloost -
täpsemalt Isamaaliitlaslikust eksperimendist valitseda pealinna mil-
jonär-pankuri põhimõttel: raha eest saab Eestis kõike!

Kuna toonase linnapea Jüri Mõisa nimi osutab teatud kindlale haldus-
vormile, siis ei saanud me seda ka raamatu pealkirjas eirata.

Olnut ei saa kunagi tagasi, küll saab sellest tahtmise korral õppida.
Eesti on demokraatlik riik, kus inimesed teevad oma valiku ühe või
teise erakonna-isiku poolt hääletades. Oktoobris on jälle valikute aeg.
Seepärast on sobiv meelde tuletada sügist 1999 ja sellele järgnenud
kahte aastat.

Niisiis, mida lubati, kuidas võim võeti ja seda iga hinna eest hoiti,
kuidas olid kooskõlas sõnad ja teod, aated ning alatused…

Loe, mõtle ja otsusta!

1999. aasta Riigikogu valimiste järel võimu omastanud kolmikliidu
valitsus ei suutnud kuidagi oma eufooriat maandada. Eriti hiilgas
Mart Laar ise. Samal sügisel ilmunud brošüüris “Mäng on väikese
inimese töö” on nopped trükiajakirjandusest (kokku ligi 40), mis nagu
kajastaksid tema tohutut indu Eesti riigi asja ajamisel. Mille kõigega
küll “metsavennast” peaminister ei tegelenud?!

Tsiteerigem: avab pubi, ehitab hüppemäe, kohtub tsiklimeestega,
veab laulupeotuld, raporteerib valitsuse edust, summerdab õllepeol,
teeb kanuumatka, annab verd, külastab antikvariaati, viib valitsuse
läbi mere Vilsandile, müttab sõjamängudel, avab spordiõhtu, põrutab
miinitraaleriga Rootsi, mekib metsavendadega puskarit…

Tõsi, suurim mäng – purjuspäi opositsiooniliidri Savisaare pildi
põmmutamine – on selles loetelus puudu, kuna seda varjati hoolikalt
(tuli välja alles 2001. aasta veebruaris). Aga varjati ka muud…

Enne 17. oktoobril toimunud kohalikke valimisi teatas Laar, et ka
maakondades järgitagu ainuõiget Toompea malli. Kõigepealt muidu-
gi Tallinnas ja Tartus.

PROLOOG STATISTIKAGA

17. oktoobril 1999.a. toiminud Tallinna linnavolikogu valimiste osa-
võtu protsendiks kujunes 49,4.

Linnavolikogu (64 liiget) köhad jagunesid erakondade/valimisliitude
vahel järgmiselt:

Eesti Keskerakond
Erakond “Isamaaliit”
Eesti Reformierakond
Valimisliit “Rahva Valik”
Erakond “Mõõdukad”

Valimisliit “Rahva Usaldus”
Eesti Koonderakond

21 kohta
14 kohta
10 kohta
9 kohta
4 kohta
4 kohta
2 kohta

Suurima toetuse kogunud linnavolinikud:

1. Edgar Savisaar (Keskerakond) 7176 häält

2. Sergei Ivanov (Rahva Usaldus) 5979 häält

3. Pavel Starostin (Rahva valik) 5069 häält

4. Tunne-Väldo Kelam (Isamaaliit) 3359 häält

5. Jüri Mõis (Isamaaliit) 3093 häält

6. Tiina Mõis (Reformierakond) 2465 häält

7. Erika Salumäe (Keskerakond) 2457 häält

8. Vladimir Velman (Keskerakond) 2391 häält

9. Vladimir Panov (Keskerakond) 2349 häält

10. Kristiina Ojuland (Reformierakond) 2054 häält

Eelpooltoodud statistikat vaadates on selge, miks ajaleht KESK-

NÄDAL (Heimar Lenk; 20. oktoober 1999.a.) pealkirjastas oma
ülevaate:.

TALLINNAS VÕITIS VALIMISED KESKERAKOND

“Valimised on läbi, kuid poliitiline pinge kasvab. Erakondade vahe-
lised läbirääkimised on keerulised, rasked ja nõuavad osapooltelt
peent diplomaatiat. Rahvas on oma sõna öelnud, hääled andnud ja
nüüd peavad poliitikud näitama oma oskust selle usaldusega ringi
käia.

Volikogu Keskfraktsioon kasvas jõudsalt

Tallinna Linnavolikogu Keskfraktsioon, kes koos valimisliiduga Tal-
linn ja vene erakondadega kolme aasta jooksul pealinna elu juhtis,
suurendades oma liikmeskonna pea kahekordseks, saades eelmise
koosseisu kaheteistkümne köha asemele nüüd kakskümmend üks.

Kuigi politoloogia asjatundjad kogu maailmas ei väsi kordamast, et
võimulolija reeglina uutel valimistel ei võida, siis seekordne valimis-

praktika tõestas vastupidist. Keskmehed ja -naised teenisid linna
juhtimisel ara valijate tunnustuse ning viimased ei olnud ka kitsid
seda valimistel jagama. Neljandik tallinlasi andis oma hääle keskera-
kondliku maailmavaate ja Tallinnas äratehtu poolt.

Reformierakond oli oodatust nõrgem

Reformierakond, kelle linnapeakandidaat! Rein Voogi laialt reklaa-
miti ja millist parteid Keskerakond oma peamiseks rivaaliks pidas,
esines kohalikel valimistel oodatust märksa nõrgemini.

Praeguses koosseisus on Reformierakonnal 13 kohta, kuid uues jääb
neid kolme võrra vähemaks.

Isamaaliit seevastu esines oodatust paremini ja on 14 köhaga Kesk-
erakonna järel volikogus teine.

Prügikastid said Tarandile saatuslikuks

Valimistel läbikukkujaks võib nimetada Mõõdukate erakonda. Valesti
valitud kampaania, mis toetus prügikastidele kleebitud Andres
Tarandi piltidele, töötas soovitud tulemusele vastu. Samamoodi kui
kampaania sisu, millega kutsuti rahvast presidenti valima.

Presidendikarjäär on selleks korraks Tarandile lõppenud ja ega
tavapoliitiku tulevik talle roosilõhnaline enam tundu. Prügiurnidel
läbi kukkunud ja rahva usaldusest ilma jäänud poliitikut tavaliselt
kampa võtta ei soovita.

Jevgeni Kogan on Isamaaliidu sõber

Valimiste üllatus tuli seekord venelaste poolt. Sergei Ivanov, kelle
lähenemist Isamaaliidule venekeelses ajakirjanduses lihtsalt poliiti-
liseks flirdiks nimetati, kogus ise palju hääli ja viis nimekirja Rahva
Usaldus nelja köhaga ka volikogusse.

Eestikeelne ajakirjandus hoidis Ivanovi tehingut lugeja eest varjul
ning pole tänaseni selle nimekirja üht liidrit Jevgeni Koganit laiemalt
reklaaminud. Tegemist on laulva revolutsiooni värvika figuuriga, kes

enamikule eestlastest hirmujudinad peale ajab. Oli ju Kogan eesti
rahva vabadusvõitluse suurim vaenlane, kes kärk kaenlas N. Liidu
võimuorganeis Eestile kättemaksu nõudmas käis. Isamaaliit asus selle
mehega valimiste eel tihedale poliitilisele koostööle.”

/—/

Kogani teema kujunes järgmiste päevade võtmeküsimuseks. 19.
oktoobri POSTIMEES pealkirjastas oma juhtkirja nii:

KES ANNAB KÄE KOGANILE
ehk Isamaaliit läheb koostööle Interrinde Jevgeni Kogan´iga
Sellest loeme, et äsjatoimunud kohalikud valimised ületasid mitmes
Eesti suuremas keskuses “…oma tegeliku tähenduse ja eesmärgi.
Nagu värsked tulemused näitavad, kujunesid need vähemalt Tallin-
nas kevadiste Riigikogu valimiste järel- ning eesseisvate presiden-
divalimiste eelmänguks.

Linna pakiliste probleemide arutamise asemel hõiklesid mitmed
võimu juurde pürgijad kas otse või kaude sellest, kes saab järgmiseks
presidendiks. Või kelle käes on rügiohjad. Otseavaldus sooviga
Kadriorgu kolida sai paraku saatuslikuks Andres Tarandi Mõõdu-
katele. Ja tõi kõhe lisaplusse Savisaarele, kes naljalt ei jäta vastaste
vigu enda käsuks pööramata.

Niisiis peegeldasid pealinna volikogu valimised kõige tõesemalt po-
liitiliste jõudude hetkeseisu riigis. Veel kord selgitasid kolmikliit
(Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad) ja Keskerakond jõudude
vahekorda. Tulemus on käes. See on patt, üks kõige ebamugavamaid
mängulahendusi nii males kui elus. Poliitikast rääkimata.

Kuigi Keskerakond sai seekordki enim mandaate, ei tähenda see
võitu. Ja kuigi kolmikliit sai kolme peale kokku 7 kohta volikogusse
rohkem, vajavad nemadki liitlasi. Ränka allakäiku jätkava Koond-
erakonna kahest mandaadist ei piisa kummalegi.

Seega on pati võti kähe vene nimekirja, Rahva Valiku ja Rahva
Usalduse käes.

Väikese liialdusega võib isegi ütelda, et pati võti ehk võimulahendus
on Eesti iseseisvuse legendaarse vastase, omaaegse Interliikumise
liidri Jevgeni Kogani taskus. Kes Eesti erakondadest sirutab liitlaskäe
Rahva Usaldusele, annab selle ka nimetatud valimisliidus volikogus-
se pääsenud Koganile. Pilt, mida keegi omal ajal ka halvimas unenäos
ei osanud aimata. Aga kõigi märkide järgi tuleb seda teha, sest muidu
linn patiseisust välja ei pääse.

Kolmiku sallimatus Savisaare suhtes (ja vastupidi) on aastal 1999
märksa suurem kui leppimatus Kogani vastu.”

Järgmise päeva POSTIMEES jätkab teemat pealkirja all:
Valimisjärgsed imed

“Viinas, öeldakse, olevat tõde. Võimuhimu uimastab meie poliitikuid
nagu viin, nii et mõnigi tõde tuleb pärast valimisi päevavalgele. Omal
ajal kirjutas Eduard Vilde pärast Ameerika-reisi, et inglise keel on
veider keel, kus “rebane” kirjutatakse, aga “hunt” hääldatakse. Pärast
tänavusi valimisi võib ka eesti keeles täheldada sama tendentsi:
“Laar” kirjutatakse, “Kogan” hääldatakse.

Eilsel pressikonverentsil ei pidanud Isamaaliidu üks juhtfiguure,
peaminister Mart Laar endise interliikujate peamehe Jevgeni Kogani
kaasamist Tallinna võimuliitu sugugi halvaks lahenduseks ja kinnitas:
“Me ei hakka mütologiseerima üht või teist inimest.”

Ajaleht avaldab ka Teet Kallase asjakohase kommentaari:
Poliitika, eetika ja Kogan

“Niisiis: Jevgeni Kogan on Eesti poliitikas tagasi. Tallinna volikogu
pole küll ehk see tasand, millega peaks rahul olema Kopli mees, kes
oma hiilgeaastail oli üks kõige lärmakamaid ja jultunumaid saalioraa-
toreid Kremlis Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil. Koguni
Mihhail Gorbatšov kaotas tema kraadelike repliikide pärast korduvalt
enesevalitsemise.

Nüüd võib juhtuda, et aastatepikkune suur vastasseis Toompeal sun-
nib osa Eesti poliitikutest asuma Tallinna tasemel koostööle nelja-
liikmelise esindusega vene valimisliiduga Rahva Usaldus, kuhu kuu-
lub ka Kogan. See pole parim hetk ühelegi Eesti erakonnale, kõige
piinlikum peaks see olema aga isamaalastele.

Ehkki olen juba mõnegi kolmikliidu poliitiku suust kuulnud lauset:
ehk on Kogangi arenemisvõimeline. Julgen arvata, et selles mõttes,
mida ütlejad silmas pidasid, kõhe kindlasti mitte.

Pöördeaastate poliitikas osaledes oli ka minul mitmeid kokkupuuteid
selle karismaatilise interliidriga. Tema tulek ja uskumatult kure tõus
sündisid otse meie piisavalt naiivsete silmade all. Me ise aitasime
selle fenomeni sünnile kaasa. Olgu või teledebattidega. Aga veel mais
1988 kutsuti Kogan liidutehase Dvigateli saalis, kus seisin silmitsi
saalitäie umbuskliku, ent mitte eriti agressiivse venekeelse parteiorga-
nisatsiooniga, kui võõras ja kutsumata vahelekarjuja (“Kes lubas
Nõukogude Liidu seadusi eirates vastu võtta mingit kohalikku keele-
seadust?”) karmilt korrale.

Aga juba juunis seisis see turske, kavalate silmadega habemik praegu-
se Sakala keskuse taga kurikuulsa miitingu keskmes, ja just selle
raevuka kõnepeo järel sai Interliikumine sisse uue ja tegelikult üsna
ohtliku hoo.

Julgen väita, et Tallinna volikogu mandaat on alles Kogani come back’i
algus. Kas just uusi tänavamiitinguid, aga palju tülikat võib sellelt
mehelt oodata. Lausa amoraalne oleks, kui oma kindlaid asju saaks
ta ajada mehena, kes kuulub kas koalitsiooni või opositsiooni nende
erakondadega, kelle tänane tuumik on olnud meie iseseisvuse taas-
tamise juures. Kuskil siinkohal lööb vastu piir, kus ka poliitika peab
olema eetiline.

Julgen meenutada, et Kogan oli (ja ilmselt ka on) Eesti iseseisvuse
vastane. Edgar Savisaar ja Keskerakond pole seda aga kindlasti
mitte.”

Kogan oli kui kuum kartul. Tema kandideerimisest Rahva Usalduse
nimekirjas said eestlased teada alles kaks päeva enne valimisi – Kesk-
erakonna poolt tasutud valimisreklaamist. Tsiteerime sellest Edgar
Savisaart:

“Kas inimesed nende sobingute segaduses on ikka suutnud märgata,
et rahvuspoliitik Mart Nutti valides annavad nad oma hääle Eesti
rahvusliku iseseisvuse vihaseimale vaenlasele Jevgeni Koganile?

Kolmikliidu poliitikud on ju avalikult lubanud, et nad hakkavad
linnavolikogus koostööle vene valimisliiduga Rahva Usaldus, kuhu
kuulub ka Kogan…”

Kuidas n.ö. suur ajakirjandus seda teemat vältis, sellest võime lugeda
Toomas Alatalu kirjutisest 25. oktoobri SÕNUMILEHES pealkirja all

Operatsioon “Kogan”

“Eestlane sai Jevgeni Kogani tagasituleku võimalikkusest Eesti poliiti-
kasse teada alles Edgar Savisaare allkirjaga tasutud reklaamist.

Raha mängupanek oli omamoodi sundkäik, sest päevalehtede toi-
metustes lebasid mitu nädalat artiklid venekeelse elanikkonna hulgas
käivast kampaaniast ja võimalikest võitjatest (koos Kogani maini-
misega) – ükski neist ei ilmunud.

Postimehes aegajalt ilmuvates venekeelsete lehtede ülevaadetes mai-
niti kümneid kandidaate, ent mitte Koganit, kes oli neist 1996. a
rohkem hääli saanud ja sai ka praegu. Kogani mainimine oli tabu.

Päev pärast tema kandideerimise raha eest avalikustamist rahustas
Hannes Rumm Päevalehe lugejaid kinnitusega, et Kogan teeb seda
tagasihoidlikul köhal. Kaks päeva enne valimisi nägid Savisaare
allkirjaga reklaami lõpuks ka EPL-i lugejad… Keskkonnauudiste
leheküljel.

Kentsakad lood jätkusid ka pärast valimisi. Postimees teatas juba
esmaspäeval, et uued volikogu liikmed on Sergei Ivanov ja Igor

Pissarev. Kust see info võeti, on arusaamatu. Tekitatud segadus andis
aega selgituste-õigustuste sünniks – samal õhtul kõrvutas Tunne
Kelam Koganit Lembit Annusega. Teisipäeval tegi sama Mart Laar -
justkui ei mäletataks, et Annuse kandideerimine polnud mingi sala-
dus: sellest rääkisid ja kirjutasid kõik.

Kolmapäevast alates võis kolmikliitlaste ja Ivanovi suust kuulda, et
Kogan polevat endine Kogan, olla kõvasti muutunud. Mees ise aga
raius nagu rauda, et võtab köha volikogus sisse.

Neljapäev andis uue üllatuse – Kogan loobus köhast volikogus. Järg-
misel päeval, kaks tundi enne kolmikliidu ja Ivanovi koostöölepingu
allkirjastamist, tuli uus, täiendav teade – Kogan loobus köhast ainult
pooleks aastaks.

Kogani seisukohtadest võib lugeda 30. septembri Estonijast. Ainuke
muutus tema vaadetes, mille suutsin tabada, oli tõdemus, et Savisaar
algatas keele-, kodakondsus- ja välismaalaste seaduse. Nagu teada,
võttis need paljudele vene aktivistidele meelehärmi tegevad seadused
vastu Isamaa valitsus.

Peab aga lisama, et sama halastamatult kui Savisaart (valimiste eel-
õhtul jõudis Estonija teda isegi Mussoliniga kõrvutada) ründasid
Rahva Usalduse tegelased ka Keskerakonda kuuluvaid venelasi.
Vana-Virus sai esinduse seega seltskond, kes teeb vahet mitte ainult
eestlaste ja eestlaste, vaid ka venelaste ja venelaste vahel – meie ja
nemad, head ja halvad.”

Jätkub

1. osa. Isamaaliit teeb koostööd Interrinde Jevgeni Koganiga
2 osa. Kui Tallinna valitses IRL: Jüri Mõis linnapeaks saamine
3 osa. Kui IRL juhtis Tallinna: Tallinna Vee erastamine
4. osa. Kui IRL valitses Tallinnas: Võimukriis
5. osa: venelaste hind ja seitse päkapikku
6. osa: Jüri Mõis umbusaldus ja raudtee erastaja petis Sposato
7. osa: IRL bordellis ja Tõnis Palts
8. osa: Pakosta ja Palts rahade kuritarvitused
9. osa: skandaalid viivad lahkumiseni