Idaraha liit: valetamine, ärastamine, vihkamine

9. veebruar 2001
Postimees
KÕUTS UURIB SAVISAARE PILDI PIHTA TULISTAMIST
Argo Ideon
President Lennart Meri andis kaitseväe juhatajale kontradmiral Tarmo Kõutsile korralduse selgitada välja, kas peaminister Mart Laar tõepoolest lasi 1999. aasta kevadel Võrumaa sõjaväeosas Keskera-konna liidri Edgar Savisaare pildi pihta märki.
Savisaar pidas eile Meri sammu positiivseks. “Presidendile teeb au, kui ta ei püüa seda lugu kinni mätsida. Asjaga on kure, sest kuuldavasti on Mart Laari lähikond juba praegu astunud samme, et laskmise pealtnägijate mälu ähmastada,” ütles ta BNSile.
Loo peaminister Laari ning temaga koos Meegomäe lahingukoolis viibinud toonase Võru maavanema Robert Lepiksoni, Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni liikme Jüri Kaveri ja toonase luurekoordinaa-tori Eerik-Niiles Krossi laskeharjutusest Savisaare pildiga avaldas kolmapäeval Keskerakonna parteileht Kesknädal.
13. mail 1999 peaministri Võrumaa-visiidil kohalolnutest on eetiliselt taunitavat juhtumit avalikult tunnistanud üksnes Lepikson, ning pidanud seda tagantjärele kahetsusväärseks.
Kaver kinnitas nii Kesknädalale kui ka agentuurile BNS, et Savisaare pilti märkilaskmiseks ei käsutatud, Laar ega Kross pole juhtumit seni avalikult kommenteerinud.
Kesknädala väitel käsutati laskmiseks kaitseväele kuulunud pumppüsse, ning Laar ütles pärast Savisaare postkaardisuuruse valimiskampaania portree tabamist: “Kes pihta ei saa, on Savisaare sõber.”
Lepikson rääkis BNSile, et alguses tehti laskeharjutus! metsa all, kus tulistati selleks mõeldud inimeste siluettide kujutisi. Kellele tuli mõte Savisaare pildi pihta tulistada, ei soovinud Lepikson öelda. Siiski kinnitas ta, et seltskond ei olnud purjus.
Savisaareni jõudis tulistamisjuhtum väidetavalt Laari turvameeste kaudu, sest hiljem küsis ta selle kohta juba Lepiksoni käest.
Keskerakonna hinnangul on Savisaare pildi tulistamise näol tegemist kriminaalkuriteoga – huligaansusega.

KURITAHTLIK TIPPHULIGAANSUS
Kui Eestis on tippametnikud, tipp-poliitikud,sületäis mitmesuguseid tipptegijaid ja -olijaid, võiksime nüüd, ikka sellesama Savisaare pildi komposteerimise loo põhjal lisada eesti sõnavarasse veel sõnakese -tipphuligaan.
Jäägu see filoloogia.
Huvitav on, miks see purjus lõbutsemine nüüd äkki välja ujus?
Miks on Robert Lepikson ainsana – seni – nõus olnud tunnistama, et oli, jah, ja ega see ilus ei olnud. Samas viitab ta, et teised võiksid ka sellest rääkida, ega tema seda rääkima ei tõtta.
Sellest võib järeldada, et meenutused-mõlgutused on käiku lasknud keegi teine.
Kes võis teada – kohalviibinud soldatite esindajad ja härrad tipp-huligaanid ise.
Järelikult keegi nende endi seast. Keegi, kes ei ole Lepikson.
Laar?
Kross?
Või tema ise, Kadrioru pärishärra, see meie eurooplaslik ja maneerlik president?
Pole mingi saladus, et Lennart Meri, keda võib käsitada kui Isamaaliidu loodud golemit, ei saa juba tükk aega oma loojatega hästi läbi.

Kas või seesama Eerik-Niiles Krossi juhtum: Laar laseb lahti, Meri võtab demonstratiivselt tööle.
Võib-olla jäi sellest ninanipsust vaheks.
Tuleks veel midagi teha?
Kross võib ju vait jäädagi.
Laar peab midagi lõpuks vastama.
Midagigi.
Ja ei ole see talle mugav.
Kes käsib voodoosse uskuda, muidugi.

KESKERAKOND SAATIS PILDISKANDAALI KOHTA VÄLISRIIKIDELE KAEBEKIRJA
Argo Ideon, Toomas Sildam

Keskerakond saatis välisriikide saadikutele Eestis kirja, milles süüdistab seoses pildiskandaaliga kolmikliidu erakondi pikaajalise vaenukampaania korraldamises Keskerakonna ja selle liidri Edgar Savisaare vastu.
“1999. aasta parlamendivalimiste algusest peale on praegused koalit-siooniparteid läbi viinud avalikult vaenulikku kampaaniat Keskerakonna ja selle juhi vastu,” seisab teates, mis läks ka rahvusvaheliste organisatsioonide siinsetele esindustele.
Ingliskeelne avaldus jätkub: “Nüüd saime esimest korda teada, et sellisest üritusest on osa võtnud sõjaväelased või vähemalt viibinud selle juures.” Just selle tõttu, nagu märgib Keskerakond välisriikidele suunatud avalduses, on info juhtumi kohta väga ärevusttekitav.
Kooskõlastatud seisukoht
Pöördumisele alla kirjutanud Keskerakonna välissuhete sekretär Toomas Alatalu ütles eile Postimehele, et tegemist ei ole mingil juhul tema isiklike seisukohtadega, vaid Keskerakonna ametliku kirjaga.
“Kõik on kooskõlastatud!” kinnitas ta. “Edgar Savisaar ja Sven Mikser vaatasid teksti üle veel esmaspäeval, kõhe pärast Keskerakonna pressikonverentsi.”
Alatalu väitel pole Keskerakond välissaatkondadele pildiskandaali, kaitseväe ohvitsere ning kõiki koalitsioonierakondi seostava kirja saatmisega rikkunud välissuhtlemise head tava. “Me saatsime selle ka ainult siinsetele, kohalikele esindustele, see ongi rohkem siseriiklik asi.”
Riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Tarand nimetas Keskerakonna avaldust diletantlikuks sammuks. “Siinsed suursaadikud on Eesti poliitikaga kursis ja piisavalt hästi informeeritud,” tõdes

Tarand. “Pealegi on opositsioon ja koalitsioon kokku leppinud, et omavahelistes suhetes ei tooda ohvriks riigikaitset ja välispoliitikat.”
“See on täiesti uskumatu,” ütles parlamendi Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi eile õhtul, kuuldes Keskerakonna pöördumisest välissaatkondade poole. “Kuid Savisaar on ka varem käitunud põhimõttel – mida halvem, seda parem.”
Mõõdukate peasekretär Tõnu Kõiv ütles eile õhtul, et selle halvas inglise keeles koostatud pöördumise edastamine välisriikidele pole mitte esimene kord, kus Keskerakond üritab selgelt tõmmata Eesti riigi sisemise küsimuse lahendamisse välispoliitikat.
“See on katse taandada eetiliselt taunitav sündmus puhtalt poliitiliseks võimuvõitluseks. Sellised sammud ainult kahandavad Keskerakonna võimalust anda nende endi poolt moraalne hinnang Nursis toimunule,” lisas Kõiv.
Pildiskandaali seostamist justkui kõigi koalitsioonierakondade arendatava vaenukampaaniaga Keskerakonna ja Savisaare vastu pidas Kõiv aga selgeks shantaazhiks. Keegi pole seni isegi kuulujutu tasemel väitnud Mõõdukate ega Reformierakonna poliitikute kohal-olekut 1999. aasta 13. mai laskeharjutuse ajal.
Armee väldib poliitikat
Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts kommenteeris Keskerakonna pöördumist välisilma poole lakooniliselt: “Kaitsevägi on Eestis apoliitiline ega ole kunagi olnud segatud koalitsiooni ja opositsiooni omavahelistesse võimusuhetesse.”
Miks kolm kaitseväe ohvitseri saatsid tunamullu 13. mail Nursi baasis peaminister Mart Laari, seda uurib teenistusliku järelevalve korras kaitseväe peainspektor Einar Laigna.
Välisminister Toomas Hendrik Ilves ütles eile, et ei saa Keskerakonna kirja suursaadikutele kommenteerida, sest ei Eesti välisminister ega ka välisministeerium ole seda pöördumist saanud.

21. veebruar 2001
KÕUTS JÄTTIS LAARI PILDISKANDAALIS SÜÜDLASEKS
Toomas Sildam

Kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsi emotsioonivaba ja lakooniline ettekanne eile parlamendi riigikaitsekomisjonile kõlas ometi kui süüdistuskõne peaminister Mart Laari ja ta kaaslaste pihta, hindab komisjoni esimees Tiit Tammsaar.
“Mul pole etteheiteid kaitseväe ohvitseridele, küll aga peab tagasi astuma peaminister Laar, kes militaarbaasis Savisaare pilti tulistades pani kogu kaitseväe maine löögi alla,” võttis Tammsaar (Rahvaliit) kokku mõtted admiral Kõutsi ettekande järel.
Riigikaitsekomisjon tahtis armeejuhilt selgust, mis toimus 13. mail 1999 Võrumaal Nursi sõjaväebaasis, kus Laar koos saatjaskonnaga Savisaare pilti tulistas. “Kõuts hoidus eetilistest või poliitilistest hinnangutest, kandis meile kuivalt faktid ette,” rääkis Tammsaar.
Savisaar 15 meetri kaugusel
Tema jagab Nursi lasketiirus toimunu ametlikuks ja mitteametlikuks laskeharjutuseks. Ametlik oli siis, kui Laar lasi kaitseväelaste juhendamisel 150 meetri pealt kuulipildujast MG-3 ja automaadist Galil.
“Mitteametliku laskeharjutuse avas peaministri sisenõunik Jaan Tross oma isikliku püstoliga, edasi läks käiku lahingukooli ülema kapten Tamme pumppüss,” vahendas Tammsaar kaitseväe sisejuurdlust.
Kõutsi sõnul riputas Võru tollane maavanem Robert Lepikson inimese siluetti meenutavale märklauale Keskerakonna juhi Edgar Savisaare näopildi ja neli meest andis pumppüssist selle pihta tuld. Päike oli silmapiirile vajunud.

Peaminister Laar, sisenõunik Tross, eksluurekoordinaator Kross, eksmaavanem Lepikson, loetles Kõuts eile opositsiooniliidri pilti tulistanud inimesi.
“Nad seisid “nina vastu lina”, sest lasid kartetshiga – jämedate haavlitega -15-20 meetri kauguselt, kust pole võimalik mööda tulistada,” rääkis aastatepikkuse jahimehekogemusega Tammsaar.
Riigikaitsekomisjoni liige Valve Kirsipuu (Reformierakond) ei varjanud, et on hämmingus kõrgete riigiametnike lapsemeelsest käitumisest, kuid küsis: “Aga miks kõik räägivad ainult Laarist ja vaikivad peaaegu maha Lepiksoni, kes oli ju selle sündmuse algataja?”
Laskmise juures olnud kapten Raivo Tamm peaministrit ei takistanud, kuid seda ei heida parlamendi riigikaitsekomisjon talle ka ette. “Laar pani oma vääritu teoga kapten Tamme olukorda, kus eetiliselt pidanuks ta küll sekkuma, aga kuidas ta saanuks peaministri ja riigikaitse nõukogu liikme käest püssi ara rabada?” küsis Tammsaar.
Praegu näitab sisejuurdlus, et alkoholipudelid korgiti lahti pärast laskeharjutust, kui Laar ja kaaslased istusid Nursi baasis lõkke ääres ning valmistusid ööbima ühes lasketiiru-äärses punkris, kuhu sõjaväelased olid neile toonud magamiskotid ja raudahju.
Kõuts ei osanud eile vastata, kas määrustikud lubavad tsivilistidel sõjaväelinnakus kuulipildujatest pumppüssini relvi täristada ja kas seal tohib pärast laskmist alkoholi tarvitada. Need vastused sisalduvad alles kaitseväe peainspektori Einar Laigna lõppraportis, mille tekst on veel poolik. President Lennart Meri, kelle julgeolekunõunikuna töötab nüüd Kross, on lubanud selle täielikku avalikustamist.
Küll aga Kõuts möönis, et Laarilt, Krossilt, Trossilt ja Lepiksonilt pole major Laigna seletusi võtnud, sest sõjaväelastel puudub õigus tsiviliste küsitleda.
“Laar, kes on nii peaminister kui ka riigikaitse nõukogu liige, peab tagasi astuma ja president peaks ametist vabastama Krossi, midagi pole parata,” sõnastas Tammsaar enda arusaamise pildiskandaalist. “Põhjuseks on inimese pildi ebaeetiline tulistamine, ka kahjustasid nad oma käitumisega kogu kaitseväe mundrit.”

13. märts 2001
PILDISKANDAALI ARUANNE
Kaitseväe juhataja ettekanne presidendile

Teenistusliku järelevalve menetluse eesmärk oli kontrollida: 1. kas 7. veebruari ajalehes Kesknädal ja 8. veebruari Eesti Päevalehes avaldatud informatsioon vastab tõele; 2. kas kaitseväelaste käitumine väidetava intsidendi ajal vastas kehtivatele õigusaktidele.
Teenistuslik järelevalve tuvastas järgmist:
13. mail 1999 käis peaminister koos saatjaskonnaga Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis ja kaitseväe lahingukoolis. Nursipalu harjutusväljakul käik ja laskeharjutuste läbiviimine oli kaitseväe lahingukooli ülema kapten Tammega suuliselt kooskõlastatud ning laskeharjutused olid korra kohaselt ette valmistatud. Peaministri ja tema saatjaskonna osavõtt sellest vastas kehtivale korrale.
Enne külaliste lahkumist Nursipalule viis lahingukool harjutusväljale järgmised relvad: kuus kaitseväe lahingukoolile kuuluvat automaatrelva GALIL AR; üks kaitseväe lahingukoolile kuuluv kuulipilduja MG3; üks Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonile kuuluv granaadipüss Havai.
Päike loojus 13. mail kell 20.30. Laskeharjutused lõppesid umbes kell 21. Teenistuslik järelevalve tuvastas, et laskeharjutused viidi läbi vastavuses kehtivale ohutustehnika eeskirjale. Mingeid kõrvalekaldeid või erakorralisi sündmusi ei täheldatud.
Lahingukoolis viibimise ajal näitas kapten Tamm külalistele talle kuuluvat 12kaliibrilist Mossberg Military pumppüssi ning tundis huvi, kas keegi soovib pumppüssiga tutvuda. Saanud jaatava vastuse, võttis kapten Tamm relva Nursipalule kaasa. Sileraudsed pumppüssid kaitseväe relvastusse ei kuulu.

Pärast kaitseväe lahingukooli laskeharjutuste lõppemist, niisiis pärast kella 21, algas pumppüssi esitlus. Pumppüssi esitlus ei olnud korraldatud kaitseväelaste teenistuskohustuste raames. Selle läbiviimine oli osalejate eraalgatus. Enne demonstratsioonlaskmisi selgitas kapten Tamm ohutustehnikanõudeid.
Pumppüssist tulistati 20-25 meetri distantsilt. Tulistati 8 mm kartetšidega. Kuna käsutusel oli üks relv, lasti kordamööda. Laskmisel osalesid peaminister M. Laar, E.-N. Kross, J. Tross ja R. Lepikson. Kaitseväelased laskmises ei osalenud.
Pärast esimest laskude vooru, kus käsutati ara umbes kümme padrunit, siirdusid kõik laskmisest osavõtnud märklaudade juurde tulemusi vaatama.
Märklaudade juures võttis väidetavalt R. Lepikson taskust Riigikogu liikme E. Savisaare pildiga kutse ning kinnitas selle kleepribaga märklaua külge. Seejärel tulistati teine laskude voor, sealhulgas ka Riigikogu liikme E. Savisaare pildiga kutse suunas. Laskis 4-5 isikut ning moona jäi järele umbes 10 padrunit. Iga laskja tulistas 2-3 lasku. Pärast teise vooru tulistamise lõpetamist mindi taas märklaudade juurde tulemusi vaatama. R. Lepikson võttis märklaualt kutse ja pani oma taskusse.
Kaitseväelastest viibis laskmiskohast 20-25 meetrit eemal kapten Tamm, kes tulistamisel ei osalenud. Nii kaitseväe laskeharjutused kui ka pumppüssist tulistamine olid läbi viidud vastavuses kehtivale ohutustehnika eeskirjale. Alkoholi laskeharjutuste eel või ajal ei tarvitatud.
Kapten Tamm kandis kutse suunas tulistamisest suuliselt ette garnisoni ülema ülesandeid täitvale kapten Hoppele, kes esitas suulise ettekande kaitsejõudude peastaabi ülemale kindralmajor Laaneotsale, kes käsitletaval ajavahemikul oli kaitseväe juhataja kohustes. Vabariigi valitsuse 14. detsembri 1998. a. määrusega nr. 273 kinnita-tud “Kaitseväe sisemäärustiku” punkti 112 alapunkti 2 järgi peab pataljoniülem ehk antud juhul kaitseväe lahingukooli ülem kapten Tamm igast erakorralisest vahejuhtumist ette kandma kõrgemalseisvale ülemale. Kindralmajor Laaneots võttis ettekande teadmiseks.

Teenistuslik järelevalve tuvastas järgmist:
1. Nursipalu õppeväljakul viidi 13. mail 1999 ajavahemikus 19.50 kuni 21 läbi korra kohaselt ettevalmistatud laskeharjutused. Laskeharjutused viidi läbi vastavuses ohutustehnika eeskirjale ja nõuetele. Mingeid kõrvalekaldeid või erakorralisi sündmusi ei täheldatud.
2. Samal õhtupoolikul pärast lahingukooli laskeharjutuste lõppu ajavahemikus 21 kuni 21.30 toimus Nursipalu õppeväljaku lasketiirus laskmine pumppüssist, mis ei kuulu kaitseväe relvastuse hulka. Tegemist oli omaalgatusliku laskeharjutusega.
3. Punktis 2 nimetatud laskmises ei osalenud ükski kaitseväelane.
4. Antud küsimuses pole alust algatada kaitseväelaste vastu distsiplinaarmenetlust ja selle raames teenistuslikku juurdlust.
Tarmo Kõuts, kontradmiral Kaitseväe juhataja
Lisa: Nursipalu Laskevälja õiguslik seisund maikuus 1999
Nursipalu harjutusväli ei olnud aastal 1999 ega ole ka aastal 2001 kinnine või valvatav territoorium. Tsiviilisikute vübimine Nursipalu harjutusväljal ja tsiviilisikute laskeharjutused ei ole määruste ega eeskirjadega keelatud. Kogu aruannet saab lugeda Interneti-aadressil www.mil.ee