Idaraha liit: valetamine, ärastamine, vihkamine

TÕSINE RIIGIVALITSEMINE
Aavo Kokk, peatoimetaja
EESTI sEkspress

Isamaa kaubamärk oli ausameelsus ning enese vastandamine kivistunud võimukesksele mõtlemisele. Nüüd on nad selle maha mänginud. Nad hoiavad võimust kinni nagu kõik teisedki parteid enne neid.
Lugege vaid:
“Aga moraalselt on Mardile võibolla isegi suurem karistus see, et ta peab edasi tegutsema, kui see, et ta peaks tagasi astuma.” Tiit Sinissaar, Isamaaliidu fraktsiooni esimees

“Laari tagasiastumiseks pole pisimatki põhjust ja küsimuse selline
asetus on absurdne.”
Andres Ammas, Isamaaliidu peasekretär
“Pigem on seda nimetatud mõnevõrra ebaeetiliseks poisikesetem-
buks”
Andres Ammas
“Kui umbusaldus algatatakse valitsuskoalitsiooni poliitilise suuna, koalitsioonilepingu või muu tõsise poliitilise küsimuse põhjal, vastan sellele parlamendis seadusega ettenähtud korras.” Mart Laar, Isamaaliidu esimees
“Samas teatas ta (Laar), et kuna pildiskandaalis ei rikutud koalit-siooni programmilisi seisukohti, ei kavatse ta tagasi astuda.” Äripäev
Isamaaliidu juhtidel on tekkinud kujutlus, et riigivalitsemine on tõsine töö, kus tehakse seadusi, vaieldakse opositsiooniga ning viiakse ellu oma programmi. Et inimestel oleks hea elada. Selles käsitluses oli Savisaare pildi laskmine üks tülikas vahejuhtum, mis segab poliitikute igapäevatööd ning halval juhul võib anda võimaluse poliitilistele vastastele juhtida mõni aeg riiki ja inimesi.
Seda mõtteviisi kirjeldab suurepäraselt ka arvamusuurija ja kunagine Mart Siimanni valitsuse pressiesindaja Juhan Kivirähk. Tema on pannud kirja sellise lause: “Oma teoga on peaminister Mart Laar astunud Isamaaliidu nurkapissijate kuulsusrikastesse ridadesse. Usun, et kõige enam on põhjust tema peale solvunud olla just koalit-sioonikaaslastel, kellel tõsiste riigivalitsemise probleemide kõrval tuleb nüüd sellise jaburusega tegeleda.”
Vanasti pandud õhtuks Toompeale viivad väravad kinni, et purjus aadlikud ei pääseks all-linna mürgeldama. Võib-olla oleks nüüd taas mõistlik väravad ehitada, et riigijuhid saaksid rahulikult ja tõsiselt riiki juhtida ning ei peaks tühiste moraaliküsimuste üle arutlema.