Idaraha liit: valetamine, ärastamine, vihkamine

23. märts 2001 Delfi
LAARI VALITSUSE AEG ON ÜMBER
Urmas Klaas, Postimehe peatoimetaja

Olen sunnitud kordama president Lennart Meri küsimust 24. veebruarist: kuidas vältida poliitikute muutumist ühiskondliku arengu piduriks? Et valitsus ei ole sellele küsimusele vastanud, siis teen seda nende eest: pidurid tuleb õigel ajal erru saata. Mart Laari praeguse valitsuse aeg on ümber. Eesti vajab uut valitsust, vana on kui raske veskikivi õblukese riigi kaela ümber.
Kõikvõimalikud skandaalid, pinged, naeruväärsused, lauslollused, ümberlükkamata süüdistused – need mitte ei taandu praeguse valitsuse köhalt, vaid neid tekib iga päevaga aina juurde. Tekib juurde saadetuna valitsusliikmete valetamistest ja vassimistest. Kaua võib? Tundub, et rahva mõõt on täis.
Mõõt on täis saamas ka ausaks jääda soovivatel valitsusliidu poliitikutel. Kuidas teisiti näiteks tõlgendada Reformierakonna aseesimehe Andrus Ansipi sõnu selle kohta, et tegelikult Eestis ei olegi enam valitsust, on 15 ministrit, kes kõik ajavad oma asja. Ministrist kolleegi tegemised ei lähe teisele ministrile korda. Ühe lollus võimendub ülejäänute ükskõiksuse pärast laussüüdimatuseks või vähemalt häbematuseks.
Pühapäeval kaheaastaseks saav Mart Laari valitsus on mõistagi üksjagu palju korda saatnud, kuid edusammud sulavad kui kevadine lumi üha uute skandaalide lõõmas. Valitsus on sellest ka ise aru saamas. Selle tõestuseks on isamaaliitlaste ettepanek peatada sotsiaal-reformid, Reformierakonna üleskutse tunnistada rahvale ausalt, et järgmiste valimisteni jäänud ajaga korralikku haldusreformi ara ei tee. Valitsus tunnistab, et võhm on väljas, avalikkuse surve meeletu ja uute skandaalide kartuses kavatseb ta järgmised aastad käed rüpes istuda – peaasi et enam ühiskonnas tüli ei tekita.

Kuhu me oleme siis valitsuse kähe aasta jooksul jõudnud? Ministritool on nii armsaks või hoopis kasulikuks saanud, et seal mõõduka tasu eest konutamise hinnaks on paigal tammuv Eesti: usalduse kaotanud ministrid on muutunud ühiskondliku arengu piduriks.
Kui valitsusliit ei saa aru lihtsast tõsiasjast, et vähemalt Mihkel Pärnoja, Toivo Jürgenson, Tarmo Loodus, Toivo Asmer ja Mart Laar vajavad väljavahetamist, pole ka valitsusliidu erakondadel eraldi võetuna asja järgmistele valimistele. Poliitiku kapitaliks on tema usaldusväärsus. End diskrediteerinud ministrid tirivad endaga kuristikku kaasa aga ka need valitsusliikmed, kes oma tööga hakkama saavad.
Viimastel päevadel on avalikkuse surve alla sattunud mõõdukast majandusminister Mihkel Pärnoja. Põhjustest on Postimees kirjuta-nud juba mitmel päeval. Sellega seoses on vaat et suurimaks ohu märgiks Mõõdukate topeltmoraal. Kus on nüüd nende sirge seljaga presidendikandidaat Andres Tarand, poliitilise eliidi eetikast ja vastutusest pikalt rääkinud Marju Lauristin? Niipea kui löögi alla satub oma mees, eetika ja moraal taanduvad. Ei tea küll, kuidas selles kontekstis poliitikat rehabiliteerida? Seegi üleskutse on tulnud Mõõdukate leerist.